Isegi Pipi teadis, et kooliskäijate eeliseks on pühad ja vaheajad! Eile olid mul selle kooliaasta viimased tunnid!
Mingi ime läbi olin poolaasta jooksul enese teadmata või lausa vastu iseeneda teadmist siiski nii tubli olnud, et sain pea kõikides ainetes lõpptulemusena arvestuse näiliselt kergesti kätte ja kõik õpetajad soovisid mulle üksteise järel rõõmsalt: “Head reisi!”.
Ainult Tiruli ainete portfoolios on tänaseni augud sees ning arhitektuurifotograafia lõputööks polnud mul eilseks veel ridagi paberile ilmunud (vähemalt pooled pildid olid ka tegemata).
Niisiis võtsin eile selle pika sabaga koera saba ületamise otsustavalt ette: pärast kooli tegin kõigepealt arhitektuuriportfoolio sissejuhatuse ära, et töö oleks alustatud – just see pealehakkamine on mul alati kõige vaevalisem. Seejärel magasin paar tundi enne kui uurisin, vaatasin fotosid, lugesin ja kirjutasin ühe soojaga kella üheni öösel. Tänaseks jäi veel näidispiltide tegemine.
Seda peab küll ütlema, et kui hästi kindel plaan, mida ja kuidas Sa pilti teha tahad, on olemas, siis on rahuldavat fotot kordades lihtsam teha, kui niisama fotokas kaelas mööda linna patseerides imet loota! Elinat ja Raini peab mitme asja eest tänama ja üks on kindlasti see, et nad meid oma leebel soovituslikul moel mugavustsoonist välja ajavad. Nii mõnus on näha, et visalt harjutades lähevad asjad tõepoolest paremaks. Ei usu, et oleksin endale ilma Elina poolt pandud kohustuseta hakanud 1o-punktilist arhitektuuripildistamise juhendit koostama, aga nüüd on mul see olemas. Seejuures on see mitu korda läbi mõeldud ja teiste pilte vaadates kaalutud, et kes ja kas praktikas selliseid reegleid järgivad. Vihjena ütlen, et minu hinnagul tundub, et vähemalt Olev Mihkelmaa teeb oma pildid küll väga korrektselt ja reeglitele vastavalt ning minule tema puhtad valgusküllased arhitektuuripildid meeldivad väga!
Mis on arhitektuurifoto juures kõige raskem? Koristamine! Kui Sa just päris verivärsket ja/või fotosessiooniks ülesvuntsitud võõrast maja või korterit ei pildista, siis on kinnisvarafotograafia selles osas väga nõudlik. Väikegi segadus võib pildi rikkuda või tähelepanu peamiselt ära tõmmata. Tegin kodutöö omaenda majast – õnneks sain tütrekese appi koristama ning hetkel olen ikka päris rõõmus, et see töö ära teha tuli – kaks kärbest ühe hoobiga! Vähemalt ülespildistatud ruumid on nüüd puhtad ja mõnusad. Isegi kamina ukse klaas sai traatnuustikuga taas läbipaistvaks küüritud!
Teisel kohal on töötlus! Kaamera ei suuda ilma eriobjektiivita kõrgemate majade seinu sirgeks pildistada ja vähemalt minul isiklikult ei õnnestu see veel ka Lightroomis kuigi hästi. Samas on viimase kuu jooksul toimunud areng isegi mulle endale muljetavaldav! Mine tea, äkki hakkan ühel päeval veel täitsa rõõmuga emal (ta on mul kinnisvaramaakler) abis käima ja kinnisvara pildistama! Seni olen seda pigem peljanud, kuigi vahel ikkagi ära teinud.
Täna kell 10 käisin laenasin koolist lainurkobjektiivi ning selle tagastamisel, kell 15:15, panin Elina lauale ka trükisooja portfoolio. Suvevaheag algas!
Tegelikult muidugi ei tähenda meie suvevaheaeg päris sedasama, mis ta põhikoolis oli. Nimelt tuleks endale nüüd kiiremas korras otsida fotopraktika tegemise koht. Olen natuke maad kuulanud ja ühe fotograafiga konkreetselt rääkimas käinud (ei hakka ta nime veel nimetama). Viimane lubas, et valib oma praktikandi lähiajal, kui on kohtunud ka teiste mu klassiõdedega. No loodame, et saan tema juures vähemalt ühe koha endale, aga kui mitte, siis ehk avaneb mõni uus uks.
Igatahes, kui keegi teab kedagi, kes minusugust fotoõpilast (alguses tasuta ja hiljem siis vast ikka ka tasuga) abiliseks vajab, siis palun viige meid kokku! Mul on vaja teha 572 tundi tööd ja vastu tahan ainult võimalust võimalikult palju õppida ja ennast tõestada. Ma olen selline kohusetundlik fotoentusiast, seega oleks mõistlik kasutada võimalust mind mõne fotomeeskonnaga liita!
Praegu aga keskendun projektile “Triobetiga Las Vegases”! Täna käisime Triobeti kontoris ja saime endale erkpunased Triobeti dressikad, mõned pluusid ja akupangad. Imre vahetas meile portsu dollareid, tegemate on veel reisikindlustused ja pakkimise olen lükanud tavapäraselt viimasele hetkele.
Homme mängime veel Jokker Live’i, pühapäeva veedame perega ning esmaspäeval on ärasõit! Viva Las Vegas!
Lõpetuseks üks 2006. aasta video, millest tahaksin sel aastal juba hoopis parema versiooni teha:
Bellagio purskaevud – Viva Las Vegas
