Ülehomme on minek! Koduaed on hetkel jahe ja roheline, kohe aga lahkume siit üsna taluvuse viimaseid piire kobava kuumusega pruunikaskollasesse kõrbesse.
Järgmisel nädalal oleme juba Las Vegases ning peamiseks eesmärgiks on mängida hästi palju pokkerit.
Seekord on mul eelmiste aastatega võrreldes siiski isiklik teistmood plaan kah. Tahan nimelt tulla Ameerikast tagasi paremas vormis, kui ma sinna lähen. See on toite ja aastatega väljakujunenud sealset elustiili arvestades alati tundunud pigem liiga keeruline ettevõtmine, aga miski pole ju ometi võimatu! Kui viibida kuskil kõvasti kauem kui kuu aega, siis pole normaalne igapäevaselt jäätisest (mis seal kipub olema siinsega võrreldes kõvasti magusam, suurem ja kaloririkkam) ja burgeritest (mis mulle päriselt ikkagi hullupööra maitsevad) toituda ja see igal teisel õhtul veinitamine ei ole ka nii pikalt päris õige tegevus. Kuigi sotsiaalmeedias tunduks foto higistavast pokaalist ja torditükist ilmselt hoopis chillim, kavatsen ma seekord postitada neid pigem veepudelitest, hantlitest, brokkolist ja kanamunadest.
Kuna septembris on plaanis teha tiir ümber Michigani järve, siis sel aastal pole me vist esimest korda elus Vegase pokkerireisi sisse mitte mingit lühireisi loodusesse ette valmistanud. Lähme konkreetselt pokkerit mängima ja sihime seejuures eelkõige limit stud, draw ja kõikvõimalikke segamängude turniire. Muidugi on võimalus, et meil saab pokkerist mingil hetkel kõrini, aga eks siis kohapeal vaatame, kuhu korraks minna jõuab.
Seda päevikut siin pean sel reisil eelkõige enda ja ehk ka mõnede lähemate sõprade-sugulaste jaoks. Aga kui keegi satub lugema, siis täitsa võib mulle märku anda, sest ikkagi huvitav teada, et kes ja miks seda siin lugemas käib!