Elu on lill - Part 12

Näiline ja tegelik

Kuidas mu supertubli kuu siis kulgeb?

Mõne sõnaga võib vist öelda, et pole viga. Kes detailidesse viitsib laskuda, lugegu edasi!

Lubadus 1 (Tegelen iga päev vähemalt 30 minutit koolitöödega)

Olen tõesti peaaegu iga päev vähemalt pool tundi koolitööde või pildistamisega seotud asjadega tegelenud. Kummalisel kombel olen leidnud aega ka päris mitmete fotograafiaga seotud netiartiklite ja õpetuste lugemiseks. Kui tavaliselt käib “lugemine” nii, et koperdan mööda FB-d ringi, leian lingi huvitava teema kohta, avan selle uuel lehel ning sinna need ununevadki, siis viimasel nädalal olen suure osa artiklitest kohe lahti klõpsanud ja vähemalt diagonaalis läbi lugenud.

Kompositsiooni portfoolio sain täna Elinale ära viidud ja üheski aines otseselt võlguolevaid töid pole! Juhhuuuu!

Reaalsuses on aga Tiruli portfooliost puudu 10 tööd, Elina arhitektuurifoto ainest tegemata kõik 3 tööd ning järgmisel nädalal peaksin esitama nii Elina teise aine kui ka Ivari, Marje ja Marge ainete kõik tööd!

Lubadus 2 (Teen ilusa ilma korral päevas vähemalt 15 minutit aiatöid)

Kodustel päevadel olen lubadusest enam-vähem kinni pidanud, kuid päris mitu korda olen selle asemel siiski õppimise ja seltskondlike lõbustustega tegelenud. Aed on korrast ära ja kardetavasti jääbki pigem me koduvalvuri ehk mu ema mureks. Sorry!

Lubadus 3 (Parandan oluliselt oma füüsilist vormi ja kaotan ca 5 kg kaalu) ja alalubadused:

Kõnnin iga päev jala vähemalt 30 minutit! – TEHTUD!
Tarbin vähem kaloreid, kui kulutan! – Raske mõõta, aga tulistan puusalt, et umbes kolmandikul päevadel ma seda lubadust ei täida!
Ei söö pärast kella 20.00 mitte tükikestki! – Suudan seda veidi enam kui pooltel päevadel järgida.
ei tarbi alkoholi – mitte mingisugust, mitte tilkagi! – TEHTUD!

Kaal on endiselt katki, seega pole aimugi, mitu grammi siia või sinna liikunud olen. Loodan parimat (-2,5 kg), kardan halvimat (+0,5 kg)!

Las Vegase reisi alguseni on 12 päeva!

Selleks tarbeks avasime eraldi blogi juba 1. mail ning te leiate selle jokker.ee lehelt: Leiboldite reisi- ja pokkeriblogi

Seoses reisiga hakkasin muuhulgas aktiivsemalt tegutsema ka instagramis, sest eks seal ole pilte vist ikka kõige lihtsam jooksvalt näidata.

Blogide hindamine

Kallid lugejad!

Nüüd on teil võimalus märku anda, et meil üldse olemas olete!

Käib aktiivne Eesti blogide hindmine ning alajaotuses “Elulised blogid” on teil kindlasti soov anda hääl meie Leibold.ee lehele!

Tänud ette ja taha!

See rohekollane asi pildil on veest veidi väljaulatuv samblatutt Viru rabast. Värvilist päeva!

Kuu aega superkorralik

Mulle meeldib, kui asjad saavad lõpuni ära tehtud: sageli jään kodus viimasena koristusväljale ja vaatan ka igavamat sorti filmi viimase kaadrini. Samas meeldivad mulle aga väga ka uued asjad ehk tühjalt valgelt lehelt alustamine: kiire planeerimine ja koheselt täitmisele asumine.

Eile sai jokker.ee kaudu ametlikult teada antud, et meie selle aasta Las Vegase reis saab toetuse Triobetilt ning on seotud ka heategevusega.

Niisiis on nüüd jäänud napp kuu on teiste projektide lõpetamiseks ning Vegase reisi ettevalmistusteks. Olen pigem lühikeste projektide inimene, liiga kauaks mul kahjuks ühe ja sama asjaga tegelemiseks kannatust pole, seega on kuu enne ja 14 päeva seal, täitsa hea kestvusega väljakutsed.

Siiski on vaja ette võtta üks meeletult tubli kuu, et rahuldatud saaks mõlemad soovid: käsilolev lõpetatud ja piisavalt aega ning ruumi eesootava detailseks planeerimiseks. Kuulun kindlalt nende inimeste ridadesse, kelle puhul aitab hirm, et läbikukkumisest tuleks avalikult teatada, rajal püsida. Seega õnnestumise huvides panen oma maikuu reeglid nüüd siia kirja.

Tegelen iga päev vähemalt 30 minutit koolitöödega (kõikide ainete arvestuslikud tööd, kompositsiooni portfoolio, Tiruli 15 portfoolio fotot)
Teen ilusa ilma korral päevas vähemalt 15 minutit aiatöid (eesaed korda, peenrad rohida, kompost katta).
Parandan oluliselt oma füüsilist vormi (kavatseme päris palju matkata ning parem oleks mitte esimesel matkarajal ennast üle pingutada) ja kaotan ca 5 kg kaalu, milleks:

kõnnin iga päev jala vähemalt 30 minutit!
tarbin vähem kaloreid, kui kulutan!
ei söö pärast kella 20.00 mitte tükikestki!
ei tarbi alkoholi – mitte mingisugust, mitte tilkagi!

Tavalised kodutööd, akende pesemise, pildistamised ning lastega seotud üllatuslikud tegemised jäävad reglementeerimata, sest need on sellise iseloomuga, et tuleb nagunii kõige muu kõrvale “ükskõikkust” aega leides ära teha.

Hetkel on pokkeri osas ette teada, et pildistan Superweekendil ning osalen selle raames ise mängijana TrioBet Live turniiril, võib-olla lähme järgmisel nädalal Pärnu lahtistele meistrivõistlustele ning kuu lõpus toimub Jokker.ee Live.

Koolis on vaja ära teha vähemalt esialgsed pildid portfoolio jaoks. Kuigi mitme teema puhul loodan teha lõpliku töö USA reisil, siis esimesed pildid tuleb juba maikuus ette näidata ning üllatus-üllatus: MAI ON OOTAMATULT KÄTTE JÕUDNUD!

Nautigem muuhulgas kaunist kevadet!

Kunstküüned

Beibe elu on raske!

Läksin Pokkeri EMV eel tunnustatud Eesti pokkerikaunitaride võidurelvastumisega kaasa ning lasin Annikal endale meistrikate ajaks ägedad pokkeriküüned paigaldada.

Umbes poolteist tundi võttis aega minu küünte lihvimine, kunstmaterjali pealekandmine ja kõvaksvalgustamine ning maalingud. Väga ilusad said, aga paraku ka väga ebamugavad! Kuna mu enda küüs on habras ja kergesti lõhenev, tundusid uued küüned nagu oleks need plastmassist ning ülirasked. Annika lubas, et õhtuks harjun ära. No ega ikka ei harjunud küll!

Aususe huvides tunnistan, et 12 aatat tagasi olid mul kunstküüned päris pikka aega, kuid ma ei mäletanud, et see asi nii keeruline oleks olnud – äkki olin noorem ja kannatasin ilu nimel rohkemat.

Teiselt poolt olid ühetasased, läikivad, maalingutega ja pikad küüned ilusad vaadata. Pokkerilauas unustasin end vahel ise neid imetlema ning mängisin edevalt oma chippidega, et teised ikka ka märkaks!

Kodutöödel jäid need iludused aga pidevalt kuhugi ette või taha. Juba kolmandal päeval tuli esimene küüs lahti, paari päeva pärast ka teine. Annika tegi küll kiiresti jälle uued, aga hirm, et kohe läheb jälle kunstküüs oma küüne küljest minema, oli kogu aeg olemas. Istusin siis nagu printsess ja lasin end teenindada. Mõneti muidugi päris tore, aga tegelikult olen ikkagi isetegutseja ning selline abitus oli imelik taluda. Ja ega see lahtine kõõs polnud nõme mitte ainult visuaalselt, see oli lisaks veel valus ka!

Kuulsin hiljem asjatundjate käest, et nemad on juba harjunud sõrmekülgi (mitte -otsi) kasutama, aga minul oli raske isegi arvutis ja mobiilis sõnu trükkida, rääkimata mobiili toitejuhtme katte lahtitegemisest, fotoaparaadi objektiivi korgi eemaldamisest või kõige lihtsamast sügamisest (järgmine kord, kui kuskilt sügeleb, siis kasutage teelusikat – no ei toimi!). Lisaks tundus mulle viimastel päevadel, et mu küüned konkreetselt lämbuvad ära.

Küüsi ma ei näri, see on üks asi, mille vastu kunstküüned hästi aitavat. Mina krutin juukseid, ja tegin seda ikka ka nende uute küüntega edasi, aga saadud nauding oli mõneti väiksem, sest juuksed kippusud kuhugi küüne vahele kinni jääma, seega võib-olla oleks pikapeale sellest kombest ehk lahtigi saanud, aga andisn alla…

Täna teen kõigi kunstküünte kandjate ees lahkumiskummarduse ja niipea ise seda teed enam kõndida ei plaani.

Pingelangus

Eesti meistrivõistlused pokkeris on läbi, elagu meistrid ja muud kangelased. Minu laeks jäi seekord põhiturniiri rahakohake. Kuna enamus EMV piletirahast sai kaetud eelmise aasta rankingu tulemuse eest saaduga, siis jäin ca 400 euroga plussi, aga mingiks oluliseks õnnestumiseks seda muidugi lugeda ei saa.

EMV pildistamise poolega olen esialgu rohkem rahul. Esialgu sellepärast, et ma pole veel Klambri kriitikat kuulnud. Tundub, et galaõhtust sai päris palju meeleolukaid pilte ning ka pokkerilaudades suutsin enamasti tabada vähemalt lahtised silmad (võidurõõmu, pisaraid või viha ei näita enamus meie mängijaid nagunii liiga selgelt ja pildilepüütavalt välja). Pilte näeb jokker.ee Facebookist.

auhinnagala (39) — EMV 2016 põhiturniiri meistriks sai Tõnis Linnamägi

Aga ära väsisin küll! Nii ära, et pühapäeval ei tahtnud fotokat kättegi võtta ning kui esmaspäeva õhtuks kõik pildid töödeldud sain, siis ei tahtnud enam näha ka arvutit.

Teisipäevaks olin aga juba ammuilma kokku leppinud ühe lühikese fotosessiooni stuudios, mille tulemusena peaks valmima 4-5 fotot. Pildistamise osa polnud keeruline, aga see, et ma pole neljapäeva hommikuks neid pilte isegi mitte mälukaardilt arvutisse tõstnud, näitab ilmselt siiski seda, et olen ikka veel väsinud.

Samuti näitab väsimust, et kuigi tundsin end mitmetel viimastel hommikutel veidi haigena, aga tegutsesin vapralt edasi, siis eile öösel tekkisid lõpuks ka külmavärinad ning täna istun suures toas arvuti taga teki all ning imen kurgutablette. Küllap annab organism märku, et igale kiirele perioodile peab järgnema puhkus!

Ja puhkusest rääkides…

Nüüd on see kindel! Me sõidame Imrega 31.05 Las Vegasesse. On, mida oodata!

Oleme alates 2005. aastast Vegases käinud täpselt 10 korda. Kogusin eile kokku nende reiside pildid ja tundub, et kõiki mälestusi on vaja uuendada ning Liinaga on vaja kokku saada ja – lühidalt, emotsioonid on laes ja reisiärevus hakkab juba tekkima! Eelmine aasta jätsime esimest korda WSOP-l (maailmameistrivõistused pokkeris) käimata ning aastast oli mingi oluline tükk puudu kohe! Saladuskatte all olgu siiski öeldud, et pokkerist enam tõmbab mind sinna loodus – igal aastal teeme lühemaid või pikemaid väljasõite ning sealsed maastikud on lihtsalt nii võimsad, et kisuvad uuesti ja uuesti tagasi.

Pilt aastast 2005 – Grand Canyon, Colorado River

Pilt aastast 2007 – Cirque du Soleil Las Vegas

Pilt aastast 2010 – Yosemite National Park

Pilt aastast 2013 – Antilope Canyon

Pilt aastast 2013 – Bryce Canyon

Pilt aastast 2014 – Red Rock Canyon

EMV mängija ja fotograaf

Kolmapäeval algavad Eesti meistrivõistlused pokkeris ja seekord olen ma enda kanda võtnud üsna võrdselt nii mängija kui fotograafi kohustusi.

EMV kestab 11 päeva ning selgub 11 meistrit, võtan kindlasti osa rahvaturniirist, põhiturniirist ja 8-game turniirist. Loodetavasti õnnestub osaleda ka naisteturniiril ja paaride pokkeris. Olen viimasena nimetatute ajaks pildistamise küll Anne-Ly kaela jätnud, kuid kahtlustan, et väsimus võib selleks ajaks mu osalemissoovist tugevamaks osutuda. Lisaks mängimisele ja pildistamistele on mul ju ka kool ning samal ajal toimub veel “I am photographer” festival, kus osalen kolmapäeval ühes töötoas ning olen reede varahommikust alates vabatahtlikuks abiliseks.

Aga eks see mängusoov muidugi sõltub ka sellest, kuidas esimestel turniiridel läheb. Hetkeseisuga pole ma veel ise neisse otseselt investeerinud, sest nagu minu puhul “kinkekaartidega” ikka juhtub, polnud ma suutnud aasta jooksul 2015. aasta EMV rankingu punktide eest võidetud 500-eurost Superweekendi piletit ära kasutada ning vahetasin selle nüüd kolmeks EMV piletiks. Nii et, kui ma nüüd nendelt “freerollidelt” midagi võitma peaks, siis tahaks ju kindlasti veel mängida ning ehk hakata isegi selle aasta rankingu peale mõtlema. Jääb ainult loota, et ma siis kellegi enda asemel pildistama suudan meelitada… Aga ärme rutta asjadest ette.

Tegelikult olen ma üle igasuguse mõõdu rõõmus, et pildistamine mulle usaldati ning tahan seda teha paremini kui kunagi varem. Loomulikult jään ma pokkerit pildistavatele tippmeestele alla oma fototehnilise varustuse poolest ning samuti pole mul kolmapäevaks veel kuskilt võtta enam kui kümneaastast fotograafikogemust, kuid seda enam üritan puuduvat muude asjadega kompenseerida: kadreerida hoolikalt, valida erinevaid võttenurki, tabada emotsionaalseid hetki ning teha mängijatest lihtsalt ilusaid pilte, mida neil oleks tore vaadata ja sotsiaalmeedias jagada. Tänasel lorutamispäeval lappasin enese harimise huvides muuhulgas tunnikese jagu erinevaid pokkeripiltide albumeid ja nuputasin, mida huvitavat ise kasutada.

Eile käisin Olympicus Jokker.ee Live turniiril ning pärast väljakukkumist harjutasin fotokätt finalistide peal. Ma muidugi ei usu, et EMV ajal mul lubataks välguga pildistada, kuid vahelduseks oli see ikka väga mugav. Tervitused siinkohal kogu turniiri ja eriti finaallaua toredale seltskonnale ning võitjale Taurile!

Pildistamise osas oli tegelikult märtsis päris mitu lahedat kogemust: pokkeripildistamisi oli kaks, veel pildistasin stuudos oma õde ja oma venda ja sõprade 5-liikmelist (+kass) perekonda nende ilusas valgusküllases kodus ja Kristiinat looduses.

Kõige erilisem oligi softboxi ja välguga mässamise sessioon rannas (saatjad tõrkusid ning modelli ärakülmatamise hirmus jäi ajast kõvasti puudus, et nendega liiga kaua jahmerdada), kus assistendina lõi kaasa ka Imre. Koolisisese näituse jaoks pildistame klassikaaslastega üksteist ja mina sain loosiga võimaluse pildistada Kristiinat. Koolis näeme teda tavaliselt tumedate prilliraamide taga sellise superasjaliku ja kohusetundliku tüdrukuna, kes on lisaks tulihingeline sportlane. Algul mõtlesingi teda pildistada treeningulaadses olukorras, kuid siis tekkis soov ta hoopis romantilisse kleidikesse riietada ning tema kaunid naiselikud näojooned esile tuua. Vähemalt minu arust on ta väga ilus tüdruk ning päikeseloojang merekaldal tundus olevat parim teema sinna juurde. Päike läks sel õhtul küll enne loojumist paksu pilve taha, kuid saadud pildid meeldivad isegi mulle endale päris hästi! See muidugi ei tähenda, et ma oskaks selle õhtu piltide seast seda kõige õigemat ehk näituse oma välja valida – oh seda lõputut vaagimist!

Üks näide:

P.S. Vegasesse sõitmise soov on pea väljakannatamatult suur, kuid ära sai organiseeritud hoopis suvine perereis Hiiumaale.

Stuudiosessioon Mariga

Täna teen peamiselt piltidest koosneva postituse.

Veetsime õeraasukesega täna hommikul ligi kaks tundi stuudios. Algul kulus päris palju aega lampide ja pooside sättimise peale, kuid nagu ikka – algul ei saa vedama, pärast ei saa pidama – lõpp kujunes juba vägagi vabaks ja vallatuks.

Ajast jäi puudu! Seetõttu otsustasime mõne aja pärast uuesti proovida. Püsige lainel!

Ainuke jama on selles, et ma vist jäin õhtu lõpuks haigeks, sest ninast ei käi õhk läbi ning kahtlaselt kehv ja kuum on olla.

Mul ei ole ju aega haiguse jaoks praegu?! Samas parem põdeda nüüd, kui Pokkeri EMV ajal, sest ma sain just täna kinnituse, et mind palgatakse sinna fotograafiks! Juhuuu!

Märtsi mandalad

Märts on hooga käima läinud ning iga päev toimub midagi põnevat: pildistamised, kokkusaamised, kodumaised reisikesed, isegi üks teatrietendus (Endlas “Olga, Irina ja mina”) ja pokkeriturniirist osavõtt on juba selle kalendrikuu tehtud asjade nimekirjas.

Jaanuari ja veebruarikuu võrdlemine näitas, et kui Candy Crushi ei mängi (jaanuaris), siis jääb päris palju rohkem aega arvutivälisteks tegevusteks. Sellest tulenevalt kuulutasin ka märtsi FB-mängudest vabaks ja otsustasin üldse vähem netis viibida. Kui jaanuaris tegelesin lisaajal kudumise ja lugemisega, siis märtsis olen avastanud … värvimise. Kinkisin lapsele sõbrapäevaks värviraamatu ning nüüd olen hoopis ise sellest enam-vähem sõltuvusse sattunud. No loodame, et mandalate värvimise lubatud tervendav mõju

korvab vähemalt ajakaotuse! Huvitavaid mõtteid ning lausa üsna kindlaid tegevusplaane igatahes värvimse ajal tekib ning imelikul kombel olen päris mitut mõtet ka usinasti realiseerima asunud.

Täna näiteks tuli täiesti konkreetne plaan oma portfoolio kokkupanemist alustada ja seda koos ideega, et milline see võiks välja näha. Tegin kiirelt jaotusplaani ära ja sorteerisin ning trükkisin välja mõned varem leitud materjalid, mille põhjal tahan lähiajal väga täpselt väljamõeldud näidispilte tegema hakata.

Kahe modelliga (omaenda õe ja vennaga) alustasin nende näidispiltide asjus kohe ka läbirääkimisi stuudiosessioonide korraldamiseks, ning õega jõudsime lausa meigi- ning stuudioaja broneerimiseni. Tean, et ettevõtmine temaga saab olema lõbus, ja väga loodan, et muuhulgas sünnivad soovitud sisu ja kvaliteediga pildid ikka ka.

Lõpetuseks tahan aga öelda, et kõige tähtsamad on suhted. Mida lähedasemad, seda tähtsamad! Mul on hea meel, et märtsikuu esimesel nädalal oli mul võimalus väga meeldivalt aega veeta nii oma abikaasa, laste, ema kui ka sõpradega, lisaks rääkisin paari tähtsa inimesega pikemalt telefoni teel (mis on eriline seetõttu, et tavaliselt ma pigem ei salli telefonisuhtlust).

Uus tegus nädal on aga juba ootamas – tuleb päris palju sagimist! Juhuuu, ma elan!

Ajakohastamine (update)

Ma olen nii suur laiskvorst, et isegi sellest mugavast ja minusugusele tegelikult sobivast tegevusest nagu viimane blogipostitus on möödas üle kahe nädala.

Nende paari nädala sisse on mahtunud näiteks:

2 perepildistamise sessiooni stuudios

3 pokkeripildistamist (1 Otepääl ja 2 Tallinnas)
sutsuke koolitöid
meie esimene ühine ooperikülastus Imrega
valentinipäev
oma lapse sünnipäev
kolme lähedase sugulase sünnipäevad, sh. ema oma, mis sai peetud Ku:lsa:lis:

Vabariigi aastapäev – kõigepealt kodus ja siis koos Lenka, Ilona ja Lauriga teleka ees kiluvõileibu süües

sinimustvalge (1 of 1)-2 — Sini-must-valge vabariigi aastapäev

selle talve esimene lumememme-ehitus

mõned mõnusad niisama-kohtumised (näiteks Tartus Katrininga, minu juures mu kahe noorima õenääpsuga, minu juures kahe Eesti silmapaistva naispokkerimängijaga jne).
Lisaks avas Imre ja Co vahepeal uue mängudelehe www.jokker.ee, kus ka mina aeg-ajalt näpuotsakesega tööd teen. Imre kolis sinna ka oma pokkeriblogi, mis siis vist tähendab, et Leiboldite lehele olen hetkel üsna üksi tegutsema jäänud. Mine tea, äkki teen sellest veel niimoodi lõpuks tõesti ikkagi hoopis oma fotolehe (no ma pole Imrega seda veel otseselt arutanud, seega ärge sõnasabast kinni võtke!).

Kui nüüd seda nimekirja vaatan, siis ei tundugi ma endale tegelikult nii hirmus laisk enam!

Natuke kurb, et selle kõige taustal närib ikkagi mu kuri kohusetunne, et nii palju on tegemata! Kooliasjadega olen olnud oluliselt lohakam, kui eelmisel aastal (kohal käin küll korralikult, aga koduste ülesannete ja ideede genereerimisega olen jännis), liikuv eluviis ja kaalulangetus on täielikult tähelepanu alt väljas, külmkapp ütles üles, kodus oleks vaja paar pisikest remonditööd teha, auto klaasipesuvedeliku pump ei tööta, Jokkerile tahaks ägedamaid pilte ja endale uusi riideid, lapsi peaks nende koolitöödes aitama ning muidugi perega rohkem kvaliteetaega veetma… Etteheidete nimekiri pole lõplik!

Imre on Olybet Kings of Tallinn pokkerifestivali PLO turniiril praegu. Panen lapsed tuttu (ha-ha-ha! Loe: annan neile võimaluse pea hommikuni arvutites olla) ja lähen vist ka sinna. Festival lõpeb homme ja mina pole veel kordagi kasiinosse sattunud, ometi on pea kõik mu pokkerituttavad terve selle nädala just seal veetnud!

Minu kallim: https://www.facebook.com/kingsoftallinn/photos/a.819097804885443.1073741838.604099319718627/819098354885388/?type=3&theater

Winterfest, Jokker ja paha Privador

Nii palju, millest kirjutada. Alustan vist algusest.

Winterfest
Triobet Winterfest Otepääl oli väga mõnusa atmosfääriga turniir. Kas ka rahaliselt mõistlik valik? No ilmselt mitte, lauad olid noori ja osavaid täis ning tase oli ikka tummine. Seda vahvam oli, et lõpuks riisusid koore naised ja „vanurid“, kui nüüd nii öelda tohib, aga viimase viisiku moodustasid turniiri ainsad kaks naismängijat (!) ning Toivo-Leino-Mareki keskmine iga peaks jääma umbes 40 kanti, mis pokkeris on päris aukartustäratav. Mitte et mul oleks suur isu noortele ninanipsu anda, mulle meeldib, kui noored on tublid ja tugevad, aga lihtsalt selline vahva seik. Väga vähe jäi puudu ka naiste kaksikvõidust, Marek oli juba all-in A6 vs JJ, aga turni tuli äss ja nii see tõeliselt kurioosne lugu sündimata jäi.
Kihlvedudest nii palju, et üks minu poolt välja hõigatud „hea bet“ võitis ja teine kaotas. Kahjuks võitis see bet, mille peale ma ei panustanud. Go figure!
—
Triobet Live Otepää
Pühapäeval osalesime veel TB Live Otepää sng-l, üheksa mängijaga turniiri võitja selgitamiseks kulus 7,5 tundi 🙂 Kass oli vähemasti tubli ja mängis ennast teiseks, mina Trio värvides veel kätt valgeks ei saanud.
—
Jokker.ee
Tänase päevaga sai läbi üks suur projekt minu elus. Pärast kümneaastast tegutsemist lõppes nüüd ametlikult (sisuliselt olin juba üle aasta tegelenud ainult turniiripokkeri klubi eestvedamisega) minu koostöö PokerNewsiga. Ma ei taha lahkumise tagamaid lahkama hakata, meil oli koos häid aegu ja veelgi paremaid, aga 2015. aasta alguses oli selge, et meie teed on määratud lahknema.
Aga pole halba ilma heata. Kui oli saanud selgeks, et PokerNewsi me enam endisel kujul teha ei saa, tekkis meil Hannese, Mareki ja Herliga idee luua päris oma uudisportaal. Nüüd, üsna täpselt aasta aega hiljem, saame teile uhkelt esitleda meie värsket lehte Jokker.ee, mis hüüdlause kohaselt on „Ässast ägedam!“ Hästi ja ägedalt me saiti teha ka püüame ning kvalitatiivselt ei kavatse me PokerNewsi tegemisest millimeetritki tagasi anda. Pigem vastupidi, sest Jokkeri näol on tegemist meie enda produktiga, mida saame arendada ja suunata vastavalt oma äranägemisele. PokerNewsi tehes tuli alati arvestada tsentraliseeritud juhtimissüsteemiga ning alati ei õnnestunud enda mõtteid peakontorile selgeks teha. Samas tuleb ka tunnistada, et PokerNewsis oli äärmiselt mugav see, et tehniliste küsimustega ei olnud vaja tegeleda. Mind ikka täitsa jahmatas, kui tohutult palju aega ja pühendumust sellise saidi tehniline teostamine nõuab! Meie IT-tiim tegi väga tubli tööd, aga ikkagi jooksime algsest avamistähtajast 1,5 kuud üle ning praegugi on lehel veel kõpitsemist omajagu, aga me lihtsalt ei mallanud launchimisega enam oodata. Proovige siis vaadata pisivigadele läbi sõrmede ja suurematele samuti, me pusime ja parandame saiti igapäevaselt.
Ühtlasi kolib ka minu blogi Jokkerisse üle. Mõtlesin küll, et võib-olla postitan rinnakuti mõlemale saidile, aga ega sel vist väga mõtet ei ole. No vaatan veel, aga kindlasti saab blogi lugema hakata siin: Imre blogi
—
Sinine esmaspäev
PLO heads-up promos läksin see nädal kokku vana hea relvavenna Privadoriga. Lahing oli seekord pikem, võitlesime napilt pool tundi ning lõpuks tuli tunnistada Priva paremust. Täna ei jaksa käsi postitama hakata, aga panin 5-6 sellisele märkme külge ja proovin lähipäevil need siiski läbi lapata. Igatahes seis on nüüd 1:1 ja tänasest algas uus rallinädal, ärge palun tehke Privadorile liiga lihtsaks mind jälle loputama tulla 🙂
—
Reisivautšer
Päeval helistas Triobeti VIP-manager ja uuris, kuhu eelmisel nädalal võidetud reisivautšeri saata võiks. Nüüd pean homme kodus olema ja ootama, pidi tulema pärastlõunal kulleriga. Siiamaani ei tea, millega täpselt on tegemist, aga ootan kannatlikult ja huviga.