Elu on lill - Part 12

EMV mängija ja fotograaf

Kolmapäeval algavad Eesti meistrivõistlused pokkeris ja seekord olen ma enda kanda võtnud üsna võrdselt nii mängija kui fotograafi kohustusi.

EMV kestab 11 päeva ning selgub 11 meistrit, võtan kindlasti osa rahvaturniirist, põhiturniirist ja 8-game turniirist. Loodetavasti õnnestub osaleda ka naisteturniiril ja paaride pokkeris. Olen viimasena nimetatute ajaks pildistamise küll Anne-Ly kaela jätnud, kuid kahtlustan, et väsimus võib selleks ajaks mu osalemissoovist tugevamaks osutuda. Lisaks mängimisele ja pildistamistele on mul ju ka kool ning samal ajal toimub veel “I am photographer” festival, kus osalen kolmapäeval ühes töötoas ning olen reede varahommikust alates vabatahtlikuks abiliseks.

Aga eks see mängusoov muidugi sõltub ka sellest, kuidas esimestel turniiridel läheb. Hetkeseisuga pole ma veel ise neisse otseselt investeerinud, sest nagu minu puhul “kinkekaartidega” ikka juhtub, polnud ma suutnud aasta jooksul 2015. aasta EMV rankingu punktide eest võidetud 500-eurost Superweekendi piletit ära kasutada ning vahetasin selle nüüd kolmeks EMV piletiks. Nii et, kui ma nüüd nendelt “freerollidelt” midagi võitma peaks, siis tahaks ju kindlasti veel mängida ning ehk hakata isegi selle aasta rankingu peale mõtlema. Jääb ainult loota, et ma siis kellegi enda asemel pildistama suudan meelitada… Aga ärme rutta asjadest ette.

Tegelikult olen ma üle igasuguse mõõdu rõõmus, et pildistamine mulle usaldati ning tahan seda teha paremini kui kunagi varem. Loomulikult jään ma pokkerit pildistavatele tippmeestele alla oma fototehnilise varustuse poolest ning samuti pole mul kolmapäevaks veel kuskilt võtta enam kui kümneaastast fotograafikogemust, kuid seda enam üritan puuduvat muude asjadega kompenseerida: kadreerida hoolikalt, valida erinevaid võttenurki, tabada emotsionaalseid hetki ning teha mängijatest lihtsalt ilusaid pilte, mida neil oleks tore vaadata ja sotsiaalmeedias jagada. Tänasel lorutamispäeval lappasin enese harimise huvides muuhulgas tunnikese jagu erinevaid pokkeripiltide albumeid ja nuputasin, mida huvitavat ise kasutada.

Eile käisin Olympicus Jokker.ee Live turniiril ning pärast väljakukkumist harjutasin fotokätt finalistide peal. Ma muidugi ei usu, et EMV ajal mul lubataks välguga pildistada, kuid vahelduseks oli see ikka väga mugav. Tervitused siinkohal kogu turniiri ja eriti finaallaua toredale seltskonnale ning võitjale Taurile!

Pildistamise osas oli tegelikult märtsis päris mitu lahedat kogemust: pokkeripildistamisi oli kaks, veel pildistasin stuudos oma õde ja oma venda ja sõprade 5-liikmelist (+kass) perekonda nende ilusas valgusküllases kodus ja Kristiinat looduses.

Kõige erilisem oligi softboxi ja välguga mässamise sessioon rannas (saatjad tõrkusid ning modelli ärakülmatamise hirmus jäi ajast kõvasti puudus, et nendega liiga kaua jahmerdada), kus assistendina lõi kaasa ka Imre. Koolisisese näituse jaoks pildistame klassikaaslastega üksteist ja mina sain loosiga võimaluse pildistada Kristiinat. Koolis näeme teda tavaliselt tumedate prilliraamide taga sellise superasjaliku ja kohusetundliku tüdrukuna, kes on lisaks tulihingeline sportlane. Algul mõtlesingi teda pildistada treeningulaadses olukorras, kuid siis tekkis soov ta hoopis romantilisse kleidikesse riietada ning tema kaunid naiselikud näojooned esile tuua. Vähemalt minu arust on ta väga ilus tüdruk ning päikeseloojang merekaldal tundus olevat parim teema sinna juurde. Päike läks sel õhtul küll enne loojumist paksu pilve taha, kuid saadud pildid meeldivad isegi mulle endale päris hästi! See muidugi ei tähenda, et ma oskaks selle õhtu piltide seast seda kõige õigemat ehk näituse oma välja valida – oh seda lõputut vaagimist!

Üks näide:

P.S. Vegasesse sõitmise soov on pea väljakannatamatult suur, kuid ära sai organiseeritud hoopis suvine perereis Hiiumaale.

Stuudiosessioon Mariga

Täna teen peamiselt piltidest koosneva postituse.

Veetsime õeraasukesega täna hommikul ligi kaks tundi stuudios. Algul kulus päris palju aega lampide ja pooside sättimise peale, kuid nagu ikka – algul ei saa vedama, pärast ei saa pidama – lõpp kujunes juba vägagi vabaks ja vallatuks.

Ajast jäi puudu! Seetõttu otsustasime mõne aja pärast uuesti proovida. Püsige lainel!

Ainuke jama on selles, et ma vist jäin õhtu lõpuks haigeks, sest ninast ei käi õhk läbi ning kahtlaselt kehv ja kuum on olla.

Mul ei ole ju aega haiguse jaoks praegu?! Samas parem põdeda nüüd, kui Pokkeri EMV ajal, sest ma sain just täna kinnituse, et mind palgatakse sinna fotograafiks! Juhuuu!

Märtsi mandalad

Märts on hooga käima läinud ning iga päev toimub midagi põnevat: pildistamised, kokkusaamised, kodumaised reisikesed, isegi üks teatrietendus (Endlas “Olga, Irina ja mina”) ja pokkeriturniirist osavõtt on juba selle kalendrikuu tehtud asjade nimekirjas.

Jaanuari ja veebruarikuu võrdlemine näitas, et kui Candy Crushi ei mängi (jaanuaris), siis jääb päris palju rohkem aega arvutivälisteks tegevusteks. Sellest tulenevalt kuulutasin ka märtsi FB-mängudest vabaks ja otsustasin üldse vähem netis viibida. Kui jaanuaris tegelesin lisaajal kudumise ja lugemisega, siis märtsis olen avastanud … värvimise. Kinkisin lapsele sõbrapäevaks värviraamatu ning nüüd olen hoopis ise sellest enam-vähem sõltuvusse sattunud. No loodame, et mandalate värvimise lubatud tervendav mõju

korvab vähemalt ajakaotuse! Huvitavaid mõtteid ning lausa üsna kindlaid tegevusplaane igatahes värvimse ajal tekib ning imelikul kombel olen päris mitut mõtet ka usinasti realiseerima asunud.

Täna näiteks tuli täiesti konkreetne plaan oma portfoolio kokkupanemist alustada ja seda koos ideega, et milline see võiks välja näha. Tegin kiirelt jaotusplaani ära ja sorteerisin ning trükkisin välja mõned varem leitud materjalid, mille põhjal tahan lähiajal väga täpselt väljamõeldud näidispilte tegema hakata.

Kahe modelliga (omaenda õe ja vennaga) alustasin nende näidispiltide asjus kohe ka läbirääkimisi stuudiosessioonide korraldamiseks, ning õega jõudsime lausa meigi- ning stuudioaja broneerimiseni. Tean, et ettevõtmine temaga saab olema lõbus, ja väga loodan, et muuhulgas sünnivad soovitud sisu ja kvaliteediga pildid ikka ka.

Lõpetuseks tahan aga öelda, et kõige tähtsamad on suhted. Mida lähedasemad, seda tähtsamad! Mul on hea meel, et märtsikuu esimesel nädalal oli mul võimalus väga meeldivalt aega veeta nii oma abikaasa, laste, ema kui ka sõpradega, lisaks rääkisin paari tähtsa inimesega pikemalt telefoni teel (mis on eriline seetõttu, et tavaliselt ma pigem ei salli telefonisuhtlust).

Uus tegus nädal on aga juba ootamas – tuleb päris palju sagimist! Juhuuu, ma elan!

Ajakohastamine (update)

Ma olen nii suur laiskvorst, et isegi sellest mugavast ja minusugusele tegelikult sobivast tegevusest nagu viimane blogipostitus on möödas üle kahe nädala.

Nende paari nädala sisse on mahtunud näiteks:

2 perepildistamise sessiooni stuudios

3 pokkeripildistamist (1 Otepääl ja 2 Tallinnas)
sutsuke koolitöid
meie esimene ühine ooperikülastus Imrega
valentinipäev
oma lapse sünnipäev
kolme lähedase sugulase sünnipäevad, sh. ema oma, mis sai peetud Ku:lsa:lis:

Vabariigi aastapäev – kõigepealt kodus ja siis koos Lenka, Ilona ja Lauriga teleka ees kiluvõileibu süües

sinimustvalge (1 of 1)-2 — Sini-must-valge vabariigi aastapäev

selle talve esimene lumememme-ehitus

mõned mõnusad niisama-kohtumised (näiteks Tartus Katrininga, minu juures mu kahe noorima õenääpsuga, minu juures kahe Eesti silmapaistva naispokkerimängijaga jne).
Lisaks avas Imre ja Co vahepeal uue mängudelehe www.jokker.ee, kus ka mina aeg-ajalt näpuotsakesega tööd teen. Imre kolis sinna ka oma pokkeriblogi, mis siis vist tähendab, et Leiboldite lehele olen hetkel üsna üksi tegutsema jäänud. Mine tea, äkki teen sellest veel niimoodi lõpuks tõesti ikkagi hoopis oma fotolehe (no ma pole Imrega seda veel otseselt arutanud, seega ärge sõnasabast kinni võtke!).

Kui nüüd seda nimekirja vaatan, siis ei tundugi ma endale tegelikult nii hirmus laisk enam!

Natuke kurb, et selle kõige taustal närib ikkagi mu kuri kohusetunne, et nii palju on tegemata! Kooliasjadega olen olnud oluliselt lohakam, kui eelmisel aastal (kohal käin küll korralikult, aga koduste ülesannete ja ideede genereerimisega olen jännis), liikuv eluviis ja kaalulangetus on täielikult tähelepanu alt väljas, külmkapp ütles üles, kodus oleks vaja paar pisikest remonditööd teha, auto klaasipesuvedeliku pump ei tööta, Jokkerile tahaks ägedamaid pilte ja endale uusi riideid, lapsi peaks nende koolitöödes aitama ning muidugi perega rohkem kvaliteetaega veetma… Etteheidete nimekiri pole lõplik!

Imre on Olybet Kings of Tallinn pokkerifestivali PLO turniiril praegu. Panen lapsed tuttu (ha-ha-ha! Loe: annan neile võimaluse pea hommikuni arvutites olla) ja lähen vist ka sinna. Festival lõpeb homme ja mina pole veel kordagi kasiinosse sattunud, ometi on pea kõik mu pokkerituttavad terve selle nädala just seal veetnud!

Minu kallim: https://www.facebook.com/kingsoftallinn/photos/a.819097804885443.1073741838.604099319718627/819098354885388/?type=3&theater

Winterfest, Jokker ja paha Privador

Nii palju, millest kirjutada. Alustan vist algusest.

Winterfest
Triobet Winterfest Otepääl oli väga mõnusa atmosfääriga turniir. Kas ka rahaliselt mõistlik valik? No ilmselt mitte, lauad olid noori ja osavaid täis ning tase oli ikka tummine. Seda vahvam oli, et lõpuks riisusid koore naised ja „vanurid“, kui nüüd nii öelda tohib, aga viimase viisiku moodustasid turniiri ainsad kaks naismängijat (!) ning Toivo-Leino-Mareki keskmine iga peaks jääma umbes 40 kanti, mis pokkeris on päris aukartustäratav. Mitte et mul oleks suur isu noortele ninanipsu anda, mulle meeldib, kui noored on tublid ja tugevad, aga lihtsalt selline vahva seik. Väga vähe jäi puudu ka naiste kaksikvõidust, Marek oli juba all-in A6 vs JJ, aga turni tuli äss ja nii see tõeliselt kurioosne lugu sündimata jäi.
Kihlvedudest nii palju, et üks minu poolt välja hõigatud „hea bet“ võitis ja teine kaotas. Kahjuks võitis see bet, mille peale ma ei panustanud. Go figure!
—
Triobet Live Otepää
Pühapäeval osalesime veel TB Live Otepää sng-l, üheksa mängijaga turniiri võitja selgitamiseks kulus 7,5 tundi 🙂 Kass oli vähemasti tubli ja mängis ennast teiseks, mina Trio värvides veel kätt valgeks ei saanud.
—
Jokker.ee
Tänase päevaga sai läbi üks suur projekt minu elus. Pärast kümneaastast tegutsemist lõppes nüüd ametlikult (sisuliselt olin juba üle aasta tegelenud ainult turniiripokkeri klubi eestvedamisega) minu koostöö PokerNewsiga. Ma ei taha lahkumise tagamaid lahkama hakata, meil oli koos häid aegu ja veelgi paremaid, aga 2015. aasta alguses oli selge, et meie teed on määratud lahknema.
Aga pole halba ilma heata. Kui oli saanud selgeks, et PokerNewsi me enam endisel kujul teha ei saa, tekkis meil Hannese, Mareki ja Herliga idee luua päris oma uudisportaal. Nüüd, üsna täpselt aasta aega hiljem, saame teile uhkelt esitleda meie värsket lehte Jokker.ee, mis hüüdlause kohaselt on „Ässast ägedam!“ Hästi ja ägedalt me saiti teha ka püüame ning kvalitatiivselt ei kavatse me PokerNewsi tegemisest millimeetritki tagasi anda. Pigem vastupidi, sest Jokkeri näol on tegemist meie enda produktiga, mida saame arendada ja suunata vastavalt oma äranägemisele. PokerNewsi tehes tuli alati arvestada tsentraliseeritud juhtimissüsteemiga ning alati ei õnnestunud enda mõtteid peakontorile selgeks teha. Samas tuleb ka tunnistada, et PokerNewsis oli äärmiselt mugav see, et tehniliste küsimustega ei olnud vaja tegeleda. Mind ikka täitsa jahmatas, kui tohutult palju aega ja pühendumust sellise saidi tehniline teostamine nõuab! Meie IT-tiim tegi väga tubli tööd, aga ikkagi jooksime algsest avamistähtajast 1,5 kuud üle ning praegugi on lehel veel kõpitsemist omajagu, aga me lihtsalt ei mallanud launchimisega enam oodata. Proovige siis vaadata pisivigadele läbi sõrmede ja suurematele samuti, me pusime ja parandame saiti igapäevaselt.
Ühtlasi kolib ka minu blogi Jokkerisse üle. Mõtlesin küll, et võib-olla postitan rinnakuti mõlemale saidile, aga ega sel vist väga mõtet ei ole. No vaatan veel, aga kindlasti saab blogi lugema hakata siin: Imre blogi
—
Sinine esmaspäev
PLO heads-up promos läksin see nädal kokku vana hea relvavenna Privadoriga. Lahing oli seekord pikem, võitlesime napilt pool tundi ning lõpuks tuli tunnistada Priva paremust. Täna ei jaksa käsi postitama hakata, aga panin 5-6 sellisele märkme külge ja proovin lähipäevil need siiski läbi lapata. Igatahes seis on nüüd 1:1 ja tänasest algas uus rallinädal, ärge palun tehke Privadorile liiga lihtsaks mind jälle loputama tulla 🙂
—
Reisivautšer
Päeval helistas Triobeti VIP-manager ja uuris, kuhu eelmisel nädalal võidetud reisivautšeri saata võiks. Nüüd pean homme kodus olema ja ootama, pidi tulema pärastlõunal kulleriga. Siiamaani ei tea, millega täpselt on tegemist, aga ootan kannatlikult ja huviga.

WinterFest 2007

Täna sain nostalgialaksu, kui vaatasin Winterfesti koefitsente Triobetis. Tegin parimatest paladest screenshoti ka:

Ütleme nii, et natuke tekkis tunne, et oleme tagasi aastas 2007 🙂 Samas on hea teada, et lähen turniirile suursoosikuna, loodetavasti võistlusnärv pinge all ei murdu.

Aga H2H koefitsendid soovitan üle vaadata. Ise leidsin 2 väga head panustamisvõimalust. Millised nimelt, seda ei ütle, aga annan lisavihje – ühe peale neist panin €50, aga süda ei andnud rahu ja panin 5 minuti pärast veel €50 (millest €5 läks läbi ja €45 saadeti manuaalsele läbivaatamisele), aga teise peale ei pannud mitte sentigi. Go figure!

Ninavinguspäev

Mine Sa võta kinni, kas sai eile liiga palju vastlakukleid söödud, öösel liiga vähe magatud või olen mingi kurja haiguse algfaasis, aga täna oli selline “kõik veab vihuti päev”.

Hommikul jätsin vaatamata sellele, et Imre oli lubanud oma koosolekule bussiga minna, talle auto ja läksin bussiga kooli. Paraku osutus see täiesti mõttetuks žestiks, sest Imre kodust lahkudes õue peal autot lihtsalt ei märganud (ja läks koosolekule bussiga)! Professor, aga prillid on teil ju ees!

Koolis vahtisin Elinale juhmilt otsa ja olin sunnitud tunnistama, et igasugune teadmine kodusest ülesandest oli mu mälust kustunud ja ma polnud seda seepärast ära teinud. Lisaks ei vaimustunud ma tänastest tunnis antud ülesannetest (ja see polnud ülesannete süü!) ega võtnud pakutavat materjali üldse kuigi avalalat vastu. Alles pärast lõunat ehk esimest kohviannust sain end natuke paremasse vormi ning pärastlõuna koolis sujus juba üsna kenasti.

Koju olin plaaninud minna Imrega koos, kuid selle aja peale, mil minu kool lõppes, oli tema juba koju jõudnud.

Tegin viimase meeeleheitliku katse päevaga midagi asjalikku peale hakata ning otsustasin koduteel Elisast läbi minna, et Aneti vana telefonikaart uue vastu vahetada. Pärast 20-minutilist ootamist selgus, et kaardi võivad nad ju välja vahetada, kuid katki on hoopis telefon. Selle olime ostnud Klickist, seadsin siis oma väsinud sammud sinna. Kuigi minu ees oli vaid üks klient (kes pika nuputamise ja kõikvõimalike asjade mitmekordse vaatamise järel lahkus kauplusest ühtki ostu sooritamata – ilmselgelt oli tegemist minust targema inimesega), ootasin üle 10 minuti. Ootamine oli vajalik selleks, et tütarlaps punases saaks mulle öelda, et tegelikult peaksin minema hoopis Türi tänavale (?!), sest kui ma tahaksin oma garantiiga telefoni parandamist nende poe kaudu nõuda, siis läheb aega vähemalt 2 nädalat. Transport pidi lihtsalt aega võtma. Sellest ma järledan, et Türi tänav asub ilmselt Kärdlas ja nad käivad seal jalgrattaga. No igatahes, lõpptulemusena otsis Netu kodus endale vahepealseks kasutamiseks mingi vana näru telefoni ja mina lähen seda Türi tänavat otsima mingi teine päev.

Mis aga vahepealsetel helgematel päevadel toimunud on?

Eelmisel nädalal nägin lõpuks tunnisituatsioonis ära meie õpetaja Heleni. Ütleme nii, et eelkirjeldused olid värvikamad ning mind ilmselt liiga elevile ajanud, sest minu arust andis ta välja sellise tavalise keskmise õpetaja mõõdu. Mulle nii “äraistumise” mõttes ausalt öeldes meeldivad tunnid, kus peamine aeg kulub aruteludele ning (rolli)mängudele. Rääkisime ettevõtluse vormidest ning arutasime, millega tuleb ettevõtte loomisel arvestada. Sellised asjad vajavad ju mõtlemist küll – eriti, kui on plaan oma ettevõte luua. Teatavasti mul sellist plaani esialgu küll üldse pole ja mingeid päris uusi teadmisi ma tunnist otseselt ka ei saanud (eks ma olen oma varasemas elus majanduse algõpet ja äri- ning asjaõigust teatud määral ju õppinud ka juba).

Elina loomemajanduse tunnid on hoopis rohkem minu teema! Seal me tõpoolest tegeleme asjade, ideede ja mõtetega, millest võib ehk kunagi hiljem fotograafidena kasu olla.

Siis sain ma vahepeal kätte ühe (ja ilmselt viimase) 2015. aasta jõulukingituse. Aitäh, Mona, väga armsad asjad ja mõtted ja ülesanded (fotol purgi sees). Ma võtan iga päev sealt purgist maksimaalselt ühe, et ikka jätkuks kauemaks. Praguseks olen mõelnud sellele, mida ma oskan ja üritanud sõnastada oma suurimat soovi.

Pildist ajendatudna märgin ära, et meie kassid Kessu ja Nässu pole ikka veel omavahel sõpradeks saanud, aga samas on Kessu muutunud oluliselt julgemaks (pildi järgi vist oleks õigem öelda, et ülbemaks) ja veedab mõnikord aega isegi minu süles.

Nädalavahetusel käisime Anetiga dotE moeshow’l, kus tema küll modellina üles ei astunud, aga andsime oma panuse kohviku tarvis viineripirukaid küpsetades ning vaatasime kahekesi teiste esinemist. Harjutasin fotokätt ka, kuid 50mm fixed objektiiv polnud ilmselgelt parim valik selle ürituse tarvis.

Klambritega oleme nüüd juba kaks korda kinos käinud, Imre isegi kolm. Mina nägin filme “Mees, kes jäi ellu” ja “Suur vale”. Esimest vaadates lausa piinlesin, sest ma lihtsalt ei kannata nii suurt hulka veristamisi ja vägivalda ja ebaõnne vaadata ning kohati läks asi nende pääsemistega ikka lausa naeruväärsusteni välja. Aga küllap saab DiCaprio nüüd oma igatsetud Oscari lõpuks kätte. Teise filmi lugu oli huvitav. Majanduskrahhi teema pole mind varem eriti huvitanud ning on seetõttu üsna võõras, aga selles filmis oli arenguid, inimeste mõttekäike ning valede kuhjamist põnev jälgida – niisiis lugu minu hinnangul hea, aga filmielamuse mõttes paraku pigem kõva keskmine, kuid ei midagi hiilgavat.

Päris palju pilte olen vahepeal teinud peagi avatava uue pokkerilehe jaoks, aga sellest räägib Imre teile juba lähiajal ilmselt ise.

Kaks kätt reigiralli esimesest HU-st

PLO mobiilse reigiralli esimene HU osutus allakirjutanule väga edukaks, matš „Marrrk“-iga kestis 18 kätt ja päädis minu võiduga. Ei olnud keeruline, sest pakk oli selgelt minu suunas kaldu. Showdownini jõudis ainult kaks jaotust ning kuna blogis pole siiamaani strateegilist juttu üldse olnud, siis mõtlesin teha neile kätele väikse analüüsi.

https://www.weaktight.com/h/56b8dde8d39043a44b8b4656

Pre ja flop standard. Turnil mõistagi küsimus, kas tõsta üle või lihtsalt flattida? Küsimusele vastamiseks peaks vastase range läbi mõtlema.

33. Ma ei usu, et ta 33-ga floppi kunagi tagasi checkiks, sest võimalus 2x vastu hunnik raha sisse saada on sedavõrd ahvatlev, et slowplay ei tundu kuigi mõistlik. Pelaegi kõik turnid on ülekaardid ja kui siis tõsiseks madistamiseks läheb, ei või ta kunagi teada, kas ma hittisin 2-outeri või mängin 2x üle. Ühesõnaga, 33-ga floppi bettides võib juhtuda palju häid asju (mul on 2 või hakkan bluffima) ja tõenäoliselt vastane teeb seda.
2x. Aeg-ajalt võib 2x olla küll checkimisranges, aga 2-2-3 flopis on igal 2x-l isegi 2-3 vastu 9 outi suurem maja hittida, et bettimine on väga turvaline ning mõistagi standard.

77. Väga loogiline käsi, aga matemaatiliselt äärmiselt ebatõenäoline, kuna mina blokin ka ühte seitset.
Ülepaar. Jällegi päris loogiline, mängu sees kõige rohkem kartsingi, et tegemist on free showdown raisega, kus vastane tõstab turnil ja checkib riveri järgi. Sellega võtab ta väärtust kombotõmmete käest ja kaitseb ennast keskpäraste tõmmete (mastitõmme, 45) vastu.

Semibluff, random bluff. Lähevad sama kategooria alla, sest vastasel on keeruline ületõstet callida isegi väga tugeva tõmbega.

Üldiselt võib öelda, et äärmiselt suure tõenäosusega olen turnil ees. Samas kui ma kolmpanustan, siis väärtust on jube keeruline saada, vastane foldib sisuliselt kogu range, ja kaitsta pole mul ennast vaja millegi vastu (vastasel maksimaalselt 2 outi). Ilmselt parim võimalus on anda vastasele veel üks võimalus riveril bluffida, kuigi sageli annan sellega talle odava showdowni. Call turn-bet river on muidugi ka mõeldav liin, aga kalduksin siiski pigem checkimise poole.

Kas riveril peaksin check-raisema? Väga võimalik, aga väärtust on taaskord ülimalt keeruline saada. Kas 2x callib riveri ch-ra? Ma väga ei usu. Seega jälle sama lugu, 90+% olen ees, aga actionit saan ainult nendel harvadel kordadel, kui olen taga (77,88) vastu. Et kuigi tundub väga nitine, siis ilmselt on riveri c-c okei liin. Või mis arvate?

https://www.weaktight.com/h/56b8e443d390437a758b4740

See siis viimane käsi. Võtmeküsimus on mõistagi turnil, kas shoveda või slowtada. Üldjuhul ma nuts+redraw pigem kaldun ületõstmise poole, aga seekord otsustasin callida, sest selle lauaga on pakis tohutult palju turvalisi kaarte (2,3,4,T,Q,K,A), mis mulle pärast riveritki nutsi annavad. Lisaks blokin peamist tõmmet (ärtu), sest ületõstetud pangas on vastase ranges siiski palju rohkem Ahh käsi, kui madalaid kolmikuid. Et shove ja slowplay on mõlemad ok, seekord otsustasin teise variandi kasuks.

Ilmselt antud käes vahet ei olnud, 2nd nuts + mastitõmme + nutgutter oleks raha turnil nagunii sisse läinud ja pigem andsin Markkk-ile võimaluse riveril minema pääseda. Mõtles küll pikalt, aga minu õnneks maksis ikka lõpuks ära. Tema seisukohalt jube keeruline spot, raske on minu ranges bluffe näha, mingisugune 88/99 blokkerid koos mastitõmbe/gutshotiga ehk võimalik. Aga minu liini vastu 2nd nutsi ikkagi raske maha panna ka.

HU pileti sai küll esimesel nädalal väga kergesti kätte, reiki tuli maksta ainult €125. Veelgi odavamalt pääsesid Privador, kes sai teise koha €100 ainult €42 reigi eest ja Ulyss3s (3. koht ja €75, reiki €18!). Uus edetabeliralli läks lahti täna, ärge magage head võimalust maha!

Lohin

Veebruari alguses on pokkerimängimise rutiin lohvakalt lohisenud. Käsi olen mänginud napilt 5000, graafikul tallun tühja tuult. Alguses hüppas EV hopsti üles ja mingi aeg jõudis rahajoongi sellele järgi, aga siis haarasid jooned üksteisel käest kinni nagu ringmängus „Me lähme rukist lõikama“ ja keksisid käsikäes trepist alla. Jube frustreeriv, kohe kui hakkad lootma ja hakkab looma, siis annab reaalsus laksu vastu hambaid. Aga loomulikult ei ole <5k PLO-graafikute analüüsimine mõistuspärane tegevus, tahtsin lihtsalt vinguda ja kerjata kaastunnet või midagi.

Elurütmid on samuti olnud ebamäärased, tegelen asjadega kaootiliselt, üldjuhul olen õhtuks väga vähesega hakkama saanud ja seegi pole kuigi kvaliteetne. Proovin süü veeretada algava haiguse kaela, olek on ühtlaselt uimane ja väsinud ning ettevõtlikkust jagub täpselt nii palju, et jalgpallimängu vaheajal kapist uus õlu tuua. Ja pole mõtet hakata seletama, et võib-olla õlle pärast olengi uimane, sest seda ma ei saa ega taha uskuda. Kuigi mõistlikum oleks vist tõesti hoopis rummiga teed juua.

Päris haigeks ei tohi siiski jääda, reedene Triobet Live läks juba külmetuse nahka, aga järgmise nädala Winterfesti ei tahaks küll ära jätta.

Kõige selle kõrval on pisut lohtu toonud turniirid. Mõned spetsiaalikad olen teinud, millest kaks tükki õnnestus „ära võita“. Potentsiaalsest ülemaksest innustatuna mängisin TB Live satelliiti, kus 10 piletit garanteeritud, ja napilt saingi peale. Peaaegu suutsin ära pudistada, tõmbasin ennast liiga vara kaitsepositsioonile ja kuna mull venis, siis sattusin löögi alla, aga kõige väiksema stäkiga sain lõpuks siiski sisse. Teine võit tuli Triobeti VIP-klubi freerollilt, kus 20 mängija vahel jagati välja €600 kahe reisivoucheri ja ühe €100 pileti näol. Good value! Võitlesin voucheri kätte ja nüüd ootan huviga pokkerimänedžeri kirja, et mis see täpselt endast kujutab. Mõtetes mõõtsin, et 250 kulliga saab paariks päevaks Riiga taasühinenud A-ha`d kuulama sõita.

Aga nüüd aitab mulisemisest, blogi peaks tegelikult kirjutama teisipäeva hommikul, mitte pühapäeva õhtul. Lähen proovin mõned tunnid grindida.

PS! Niipalju tuli veel meelde, et homme esimene „PLO reigiralli“ heads-up. Päris huvitav on statistikat näha, et kui palju reiki tuli tabelisse pääsemiseks koguda. Ja mõistagi algab homsest ka uus rallinädal, kes eelmise maha magas, siis nüüd on uus võimalus.

Tegevus toimub vee all

Jaanuari mängud kulgesid üsna takuselt. Valdav enamus ajast toimus tegevus veepiirist allpool, kuu keskel tegi rahajoon tummise hüppe, plärtsatas kohe tagasi, hüppas veelkord ja sööstis siis sügavustesse. Päris kuu lõpus suutsid mõlemad jooned teha manöövri, mida ise nimetan „hüljes käib pinnal õhku hingamas“. Hüljes pistis nina napilt veest välja, tõmbas kopsud õhku täis ja kadus jälle silmapiirilt. Graafik tuli lõpuks selline:

Loomulikult selge pettumus, koos boonuste ja rakebackiga küll plussis, aga sellest äraelamiseks peaks kolima Bangladeshi. Ja millegi uuega alustades näed ju soovunelmates ikka seda, kui lihtsalt ja muretult asjad kulgema hakkavad ehk antud juhul siis pidi graafik 45-kraadilise nurga all ühtlaselt üles tõusma. Nagu näha, päris nii ei läinud. Aga mis siin ikka, tõmbame paar korda keelega üle haavade ning läheme edasi.

Tulemus on tuhm, aga kas jäin enda mänguga rahule? Mitte päris. Mentaalmäng on viimasel ajal üsna kõvasti logisenud. Kui mingi aeg tagasi tegin 90% kordadest enne mängu warm-upi, siis jaanuaris juhtusin seda tegema võib-olla paar korda. Ja mängides pööran tulemustele absoluutselt liiga palju tähelepanu ning halb jooks tekitab nopsasti ärritus- ja ängiseisundi. Ilmselgelt tuleb mentaalmänguga lähiajal põhjalikult tegeleda.

Kindlasti mingil määral mõjutas tulemust ka lauavalik. Esimesed kolm nädalat ei tegelenud ma sellega üldse, mängisin olenemata laua koosseisust. Panin ennast proovile ja lootsin, et suudan regularide lahingust võitjana väljuda. Laudade valimine on alati minu nõrk külg olnud, mulle meeldib istuda maha ja hakata kohe mängima. Samuti mängu ajal paremate laudade otsimine on minu jaoks tüütu toiming ning segab keskendumist. Paraku paistab siiski sedapsi, et regularidega madistades ei suuda ma hetkel reiki biitida. Veebruaris otsustasingi teha kannapöörde, loobun laudadest, kus on ainult head regularid koos ja tegelen aktiivselt uute laudade loomise ja nõrkade mängijate otsimisega. „Aga kust raha tuleb?“ on pokkeris ülitähtis küsimus. Proovin veebruaris mängida nii, et oskan kogu aeg sellele vastata.

Ok, aeg laudadesse siirduda. Tuletan veel meelde, et tänasest algas PLO mobiilne reigiralli, mille võitjat ootab järgmisel esmaspäeval €500 HU-sng. Täpsemad detailid leiab minu eelmisest blogipostitusest.