Elu on lill

Ärkasime vara, ca 7. Jalutuskäik hommikuses Chicagos oli nii põnev!

• Pea kohal sõitev rong.

• Väga äge “Chicago Bean” ehk Cloud Gate

• huvitava arhitektuuriga Millennium Park Foundation ja huvitava katusesõrestikuga Great Lawn

• “Tuvikeste purskkaev” ehk Clarence F. Buckingham Memorial Fountain (mis kahjuks ei töötanud). 

• Grosse Point Lighthouse. Sisse ei saanud, aga parkimine on seal kohe torni kõrval platsil, väga mõnus lühike jalutamine rannal ja pargis, ilus lilleaed ümber torni, monarh liblikad ja pähkliga orav.

• Baha templi külastamine oli täiesti planeerimata, lihtsalt nägime tee kõrval liiga huvtavat maja, et niisama mööda sõita. Keerasime esimesel võimalusel tagasi ja hästi tegime! Ülimalt ilus vaikne aed ja eriliselt särav pühakoda.

Gemini ütles selle kohta järgmist:

Templi nurgakivi pühitseti 1912. aastal ning hoone avati ametlikult 1953. aastal. Põhja-Ameerika ainus bahá’í kontinentaalne tempel ning maailma vanim säilinud bahá’í pühakoda, Bahá’í usundis kutsutakse seda ka “Lääne ematempliks” (Mother Temple of the West).

Pühakoda on avatud kõigile inimestele sõltumata nende usulisest taustast isiklikuks palvuseks, mõtiskluseks ja meditatsiooniks. Templis ei peeta traditsioonilisi jutlusi ega rituaale, samuti puuduvad seal vaimulikud, pildid, kujud või altarid.

Valge pitsimustriline fassaad on valatud spetsiaalsest portlandtsemendi ja purustatud kvartsi segust, mis annab hoonele särava kuma. Pitsilistes ornamentides ja sammastel on ühendatud erinevate maailmausundite (sh kristluse, judaismi, islami, budismi ja hinduismi) sümbolid, väljendades bahá’í põhiprintsiipi: inimkonna ja kõigi religioonide vaimset ühtsust. Templi nurgakivi pühitseti 1912. ning hoone avati ametlikult 1953. aastal.

• Lõuasöök Blowfish’is: võimalik, et minu elu parim lõhekauss (salmon poke bowl)

• Chicago Botanic Garden – imelilus ja suur, kusjuures eriti sügava mulje jätsid bonsaid, osja nosiv jänku, üks sarisukeldumisi teinud lind, tiibu kuivatav lind ja maastik üldiselt.

• Sõites Spring Grove’i poole vaatasime üle ka Chicago Eesti maja. Estonian lane kõlab ju tänava nimena päris uhkelt.

Miks üldse Spring Crove? See ei asu üldse otseselt Michigani järve ääres ning seal pole ka ühtki majakat? Aga sellepärast, et aasta alguses leidisn Facebooki kaudu endale seal sõbranna: eestlanna Ene, kellega jutt ja “vaib” algusest peale klappisid ning lõpptulemusena võõrustab Villase pere meid siin ja hiljem oma suvilas kokku ligi nädal aega. Esimene õhtu läks süües ja lobisedes imekiirelt.

Kuigi Villaste koer Jass näeb siin pildil välja veidi umbusklik, siis lubab ta mul ennast tegelikult isegi kõhu alt sügada – tunneme end omaksvõetutena!

Meil algab juba mõne päeva pärast loodetavasti meie senise elu kõige ägedam reis!

Oleme aastaid unistanud erilisest ja, mis seal salata, üsna kulukast tuletornireisist.
Samas tahtsime aga ka oma viiekümnendaid sünnipäevi vääriliselt tähistada. Nii oleme selle unistuste reisi teokstegemist juba päris mitu aastat edasi lükanud. Selleks, et seda aga mitte päris pensionipõlve lükata, palusime sünnipäevakülalistel meile asjade asemel kinkida reisiraha. Paneme omalt poolt üksjagu juurde ja saamegi minna! Kui kalliks see reis lõpuks päriselt kujuneb, ei oska tegelikult muidugi öelda, aga eks me peame rahapäevikust ja arvutame lõpuks kokku kah.

Kas teate, millises USA osariigis on kõige rohkem majakaid? Tavaliselt pakutakse ikka mõnda mereäärset varianti, aga tegelikult on õige vastus Michigan (läbi ajaloo on osariiki ehitatud väidetavalt 154 majakat, millest praeguseks peaks endiselt töötama kuskil 96 ja omakorda umbes 30 on kasutusel muuseumidena).
Meie valisime tuletornijahiks aga mitte Michigani osariigi vaid Michigani järve, sest see on väga konkrseetselt tehtav ring ja seejuures saame Chicagost Chicagoni läbi sõita tervelt neljast osariigist.

Michigani järve pindala on 58 030 km² (võrdluseks Eesti pindala – 45 355 km²) ja see on koduks koguni 102 tuletornile! Plaan on näha ja üles pildistada võimalikult paljud neist, kuid kõikide juurde me mõistagi 25 päevaga ei jõua ja peamine on reisi nautida, mitte “linnukese peale” võimalikult suurt numbrit taga ajada.

Üks pilt ütlevat rohkem kui tuhat sõna, seega jagan ka kuvatõmmist umbkaudsest teekonnast. Pildile klõpsates peaksid jõudma veebilehele, kus on veel palju muud kasulikku infot ja saab tuletornidega lähemalt tutvuda.

Püsige lainel!

Pärast pikemaid reise võtab koduse eluga harjumine natuke aega. Nii ka seekord. Mitte, et midagi oleks pahasti, pigem vastupidi. Pärast Las Vegase kõrbevärve on Eestimaa ja oma rohtukasvanud aia rohelisus lausa imeliselt rahustav ja õnnestav. Lisaks tahaks hästi palju asju ära teha, aga justkui ei oska kuskilt alustada.

Oleme siiski juba paar nädalat kodus olnud ja mingi rutiin hakkab kujunema.

Oma laste ja kassidega ajaveetmine on pärast pikemat lahusolekut eriti mõnus ja vanemate ning õega sai ka pikemalt istutud/lobisetud.

Korraks hüppasime ka Soome Imre sugulaste juurde ja käisime seal ühel omapärasel festivalil, kus pidid esinema The Libertines ja Maustetytöt, aga kuna peaesineja The Libertines Soome kohale ei jõudnudki, siis nägime vaid “suitsiidipoppi” viljelevaid kohalikke tüdrukuid ja see oli üle mere sõitmist tegelikult täitsa väärt!

Isegi mõned natuke kaugemad sugulased oleme ära näinud. Lisavenna ja -õe sünnipäeva ning mitme muu tähistamist vääriva sündmuse puhul korraldati nimelt kohe meie Eestisse naasmisele järgneval päeval noorte Ternide suvilas mõnus suvine koosviibimine.

Aga nüüd siis sellest rutiinist.

Olen juba üle nädala ärganud enda kohta varakult: 10 ja 11 vahel. Pärast hommikusööki teen Phenom pokeris esimese pokkerisessiooni, sest seal on hommikuti paar sobiva sisseostuga turniiri. Kõige sagadamini mängin 10$ Badeucy turnat, sest see mäng lihtsalt võlus mu ära USAs.

Seejärel toimetan tunnike või paar aias, sageli liitub ka Imre. Nii oleme suuremast osast maltsast ja kõrgest heinast, mis meid koju jõudes tervitas, juba lahti saanud, aga mõned põõsaalused ja nurgakesed veel ootavad mu teravat silma ja karmi kätt. Paljudesse kohtadesse tuleks nüüd muidugi midagi juurde või asemele istutada.

Seejärel sööme, käime poes või kõndimas, molutame niisama ning kell 18 algab päeva teine pokkerisessioon, kus mängin taas üht Badeucy turniiri ning vastavalt sellele, kuidas seal läheb, lisan muid segamängude turniire Phenom pokeris või PokerStarsi kell kaheksa algava igapäevase 8-game PKO. Rikkaks nende madala sisseostuga turniiridega muidugi ei saa, aga õppimiseks ja niisama mängimiseks asuvad suurepäraselt mugavusstoonis.

Aias on praegu kõige mõnusam! Eriti terrassil, mille trepi just ükspäev ära parandama pidime, sest lapsel oli mingi korralikum pidu toimunud. Nali!

Mustikad ja roosid said sel talvel külma ja väga palju kuivanud oksi tuli eemaldada. Mustikaid tulebki nüüd väga vähe ja meie seni uhke roosipõõsas ilmselt kasvab tagasi alles järgmiseks aastaks. Seni katsume moonidega leppida. Samas saavad kohe valmis erinevat värvi sõstrad, mida on sel aastal rõõmustavalt palju.

Tegelikult eriti ei kipukski kodust kuhugi, aga teatav igatsus on tekkinud ka sõprade järele ja Sibolditele lähme Saaremaale külla juba homme ning järgmisesse nädalasse on plaanitud palju teisi kokkusaamisi! Seega, vaevalt jõudis rutiin tekkima hakata, kui lõhume selle jälle täielikult ära.

Ei hakka üldse pikka juttu tegema, sest ega millegagi hoobelda ju pole.

Kuigi jõudsin kahel korral finaallauda ja cashisin ka oma ainsal “päris WSOP turniiril”, siis joone alla jäi ikkagi miinus. Plaan oli, et mängin rohkem WSOP või muid suurema sisseostuga turnasid juhul, kui kohe reisi alguses mingid võidud tulevad ja lisaraha tekib, aga nii paraku ei juhtunud. 10-päevane võistluspaus ei tulnud ka kasuks ning pärast seda käisin raha ainult kassasse viimas ja nii see miinus tuli.

Õnneks on Imre endiselt vormis: tema saavutas plussi nii turniiridel kui rahalauas parandades mu miinuse ilusti ära ja rohkemgi, aga tahaks ikkagi ju ise ka midagi saavutada!

Samas, alati on olemas järgmine aasta, mille nimel siis nüüd tuleb hakata jälle õppima ja harjutama!

P 28. juuni

KOLIMINE The Plaza – Caesars Palace  

Kolimine kujunes üksjagu tüütuks. Varajane check-in oleks maksnud 65$+tax – loobusime sellest, andsime kohvrid hoiule ning tegime kolm tundi päris mõnusalt aega parajaks (sõime üle pooleteist tunni Bellagio Buffetis brunchi, siis liikusime niisama Bellagios, Planet Hollywoodis ja Caesarsis).

Paari tunni pärast proovisime sisseregamise masinat, mis käskis meil “päris inimese” poole pöörduda, seisime siis 15 minutit sabas, palusime võimalikest variantidest veidigi kobedama vaatega ehk tuba vähemalt võimalikult kõrgel korrusel, mille kohta öeldi, et põhimõtteliselt oleks pakkuda 12. korrus, aga seda tuba peab natuke ootama. Valisime jälle selle va ootamise. Meilile pidi kiri tulema, kui tuba korda saab. Seda meili ootasime ligi 2 tundi istudes spordibaaris suurte, aga igavate (sest ühtki jalgpalli parasjagu ei mängitud) ekraanide taga ja scrollides niisama telefoni.

Lõpuks murdusime ja läksime uuesti lobbysse uurima, et kaua veel meili ootame peame, aga ilma igasuguste selgituste ja vabandusteta pisteti meile siis õnneks hooopis toavõtmed kätte. 

Lõpuks saime oma tuppa – täiesti väsinud, aga vaatega oleme rahul ja tuba on vahelduseks kuidagi natuke teistmoodi kui kõik eelmised: näiteks on meil sel reisil esimest korda toas ainult üks voodi, aga vannitoas see-eest kaks eraldi kraanikaussi.

Õhtuks internetipokker ja gämblemine.

E 29. juuni

Kuigi olime plaaninud, ei viitsinudki Orleansi Triple Draw Mix turniiri mängima sõita. Kuna olime ühtlasi plaaninud Orleansis süüa, siis otsisime Stripil hommikusöögikohta kuskil 40 minutit, lõpuks einestasime jalkat vaadates Venetianis kohas nimega Sugarcane. Täitsa mõnus: valisime Ameerika kohta väiksemat sorti Eggs Benedictid, mis olid täitsa maitsvad!

Caesarsi bassein tundus aknast vaadates üsna normaalne ja mitte liiga ülerahvastatud. Käisime ja see oli meeldiv kogemus! Oli toole nii varjus kui päikses ja kolm basseini, kus olid ka väiksed purskaevud. Käisime mõlemad kordamööda korra vees, aga siis kartuses ära kõrbeda kobisime tuppa ära.

Õhtusöögiks ostsime tänavatoitu. Buddy’s burgerid olid hirmkallid, aga maitsvad Dominique Anseli cronut oli veel hirmkallim pisike kreemiga täidetud pontšik (12$), aga väga hea ka. 

T 30. juuni

Liinaga La Salsa Mexicanas hommikusöögil, kus arutades Vegasest lahkumist tuli Liina välja pakkumisega, et ta võtab kliendipunktidega Planet Hollywoodi toa, kus me saame siis kuni äralennuni redutada. Caesarsist oleks me pidanud lahkuma 11 hommikul, aga lend läks alles 21 õhtul. Lõpuks selgus, et ta sai sinna lausa juunior sviidi: imelise vaatega stripile ja basseinidele.

15.00 WSOP DS HORSE $250 Viimane turna sel reisil, kumbki rahadesse ei jõudnud. Imps tõi hljem Kassile netipokkeri kõrvale tänavatoitu tuppa. Sõime ja pakkisime asjad.

K 1. juuli

Kobisime oma kohvritega Caesarsist Planet Hollywoodi juunior sviiti. Kassi arust selle reisi parima vaatega tuba.

Hommikusöök – Cabo Wabo Planet Hollywood – istusime õues. Ilus koht, täitsa maitsev söök. Pärast käisime veel viimast korda Liinat kallistamas.

Suure osa ülejäänud päevast mõnulesime kordamööda vannis.

Reisi lõpetamise auks tegime lõunasöögi Gordon Ramsey Burgeris Caesarsi punktide eest. Täielik ülesöömine, sest tegelikult oli kõht veel hommikusööki täis.

Kella 19 paiku sõitsime lennujaama ja algas kojulend läbi Frankfurdi, kuhu jõudes olime magamata, sest lennukis tegelesime omavahelise mõõduvõtmisega hiina pokkeris. Kass oli parem! Aga viimane lennutund raputas korralikult ja Kassil oli süda täiega paha, olime omadega üsna läbi, mistõttu reaalselt magasime lennujaama vaiksemas osas välivooditel oma Eestisse lendu oodates üle tunni.

Väikese hilinemisega lend jõudis lõpuks Tallinnasse 3. juuli esimesel tunnil.

K 24. Juuni

KOLIMINE Flamingo – The Plaza

Võtsime 30$ eest varajase sisseregistreerimise The Plazas, aga kui tuppa jõudsime, siis avastasime, et see oli ikka päris kohutava vaatega: asus 5. korrusel, kust nägime poolikult parkla seina ja ülemist korrust. Läksime alla ja palusime uut tuba, väga vastutulelik töötaja leidiski meile 18. korrusel oluliselt parema vaatega toa. Imps tippas teda 10$. Seega 40 eest saime enne lõunat täitsa avara vaatega tuppa.

Seejärel buffet’s hommikusöök ja kohe pokkerit mängima. 

12.00 NUGGET Mixed TripleD $500 (2-7,A-5,Badugi) Alguses läks Imrel kehvasti, aga ostis end uuesti sisse, Kassil läks halvasti esimese pausini, siis sai õhud korraks päris hästi sisse tõustes oma laua liidriks, aga kahjuks pärast late reg pausi lõppu tuli vabalangemine, kus tõmbed lihtsalt läksid kõik mööda ja kuigi nii mõnigi kord õnnestus vähemalt lõpuni väljamaksmisest hoiduda, siis stäkk kahanes kiirelt ja lõpp saabus tükk aega enne rahasid. Selleks ajaks oli aga Imre saanud teisel katsel kaardi jooksma ja lõpetas lõpuks 8. kohaga!

N 25. juuni

Hommikusöök Main Station Buffetis. 

12.00 NUGGET Draw 5-game $400 (2-7, Badeucy,Badugi,A-5 Badacey) Mängisime mõlemad, Imre lausa kaks korda. Kassil ülitore laud ja hea mängutuju, aga kahjuks kehv kaardijooks ja teadmised ilmselt ka mitte kõige paremad. Imrel igati null jooks.

Õhtuks sõime aasia kiirtoitu ja jõime veini.

R 26. juuni

12.00 NUGGET PLO/8; Omaha 8/B; Stud 8/B $500 Imps seilas kenas tõusvas joones finaallauda, kus lõpetas 5. kohaga, kui 3-way turnis oli kolmel mängijal broadway, aga suurim stäkk sumistas riveris masti kokku (oli ka ainuke redrawga). Kass puhkas, käis shoppamas ja murdis netipokkeris mullineeduse.

L 27. juuni

Hommikusöök Hash Houses. Käisime ostsime veel natuke Vegase nänni. 

17.00 NUGGET Omaha-8 $250 Mängisime mõlemad turniiri, Kass kukkus 12. kohal ehk enne finaallauda ja rahasid, aga Imps jõudis lausa HU-see, kus vastane, kellel oli rohkem nuppe, pakkus diili, et teha rahad reaalselt täpselt pooleks. Imps oli sellega nõus. 2752 raha on ilus summa!

Tähistasime seda SubWayst ostetud hommikusöögiwrapi ja pooliku pudeli veini lõpuni joomisega. Kass pakkis kohvrid kokku, sest selline oli kokkulepe: kes enne kukub, see asjad pakib. Paraku jättis ta ka öö vahele, mis ei olnud ilmselt hea mõte.

P 14. juuni

KOLIMINE: The D Las Vegas (Downtown) – Flamingo (Strip)

Kuni ootasime tuppapääsemist jõime ja gämblesime Sportsbaris.

Vaade oli 5. korruse toa kohta ikka päris kena!

E 15. juuni

Imps tegi rahalauas paaritunnise sessi ja siis mindi koos Henriga sööma brasiilia liharestorani, kus Kass sõi nii palju liha, et sai kõhuvalu ja täitsa halb hakkas. Muidu oli päris mõnus matsutada. 

T 16. juuni

Hommikusöök Havana1957.

Tark ei torma! Jooksuga teeületamise üritus lõppes halvasti, kui Kass tõmbas tuharalihase ära ja suutis nägupidi asfaldile maandumist ainult tänu tulikuumast käsipuust haaramisele vältida. Pärast pooletunnist puhkushetke Norra-Iraagi? jalgpalliga Vanderpumpi spordinurgas longati koju, kuhu jäädi terveks päevaks peput poputama jäätise ($19) ja pretzeliga ($10). 

K 17. juuni

Söödi hommikust Havana1957s ($72), misjärel Kass tuli tuppa netipokkerit mängima ja tuharalihast turgutama ja Imps läks Big-O rahalauda, kus maksis vanamemme maja kinni ja jäi väiksesse miinusesse. Õhtul söödi bowli ($22) ja banaanimuffinit ($9). Kassil oli netis päris kena +päev (ca 120 tugrikut)

N 18. juuni

Söödi hommikust Havana1957s ($75)

Kassil netipokker (tagumik ikka valus veel), Imps vaatas jalkat ja siis live rahalaud.

Õhtuks tõi Imre kiirtoitu Love Lobster (31 raha pisikese võileiva ja 17 smoothie eest)

R 19. juuni

Söödi hommikust Havana1957s.  Söödi hilist lõunat Yard Houses.

Mängiti netipokkerit.

L 20. juuni

Hommikusöök Maxie’s, väga huvitavad benedicti munad, mis olid pakitud saiast karpi.

14.00 WSOP TD27 $1500 – Imps kukkus enne rahasid.

Õhtusöök Favorite pubis (elava muusikaga prantsuse lippude ja kaunistustega koht, aga kogu vibe oli Iiri pubi). Vein ja kolmekäiguline õhtusöök ehk natuke palju söömist, aga väga mõnus olemine.

P 21. juuni

Hommikusöök koos Henriga Havana 1957s. Mehed võtsid joguribowli, aga selles olnud granaatõuna seemned olid täiesti roiskunud. Seega sõime kõik koos hoopis Kassi quesadilla’d ära.

Jalutasime Flamingo aias ning käisime Horseshoes korraks Liinat kallistamas (ta mängis turniiri).

Netipokker toas. 

Õhtusöök kahekesi Yard House’is. Kassile burger, Imrele salat ja supp. Korralik kõhutäis.

Veel netipokkerit. 

E 22. juuni

Magasime kaua-kaua. Hommikusöök-lõunasöök Hash House (pool toitu võtsime õhtuks tuppa kaasa.

Videopokker (mida mängisime punktide kogumise huvides) Horseshoe’s oli üllatavalt võidukas, korra saime kohe KKKKx kätte kolmele lauale. 

Netipokker. Sõime seda, mida toas oli. Päris hilja õhtul tegime lühikese tiiru aias ja hotelli lähedal.

T 23. juuni

Hommikusöök Hash House – seal nii suured toidud, et pakkisime jälle pool õhtuks tuppa kaasa.

Vaatasime Flamingo basseini ka üle – hea, et ära käisime, muidu oleks jäänud mõtlema, et peab tagasi tulema ja basseini ka minema. Tegelikkuses oli nii ülerahvastatud ja palav, et kui mingit eraldi tooli ei rendi, siis pole kuskil istudagi.

Väga lärmakas ka. 

Kui toateenindus isegi helistamise peale lihtsalt ei tule kolm päeva järjest, siis tegelt vaatamata kaunile vaatele ja mugavale asukohale see hotell ilmselt enam ei ole eelistuste esireas! Lõpuks sai tuba ikka korda, aga edaspidiseks teadmiseks. Vigastuse tõttu ei olnud jõusaali asja ja see jäi seal üle vaatamata.

15.00 WSOP DS HORSE $250 Mängisime mõlemad, kumbki ei jõudnud rahadesse.

Mängisime veel videopokkerit – kõik, mis eile tuli, läks täna minema, aga vajalikud punktid saime täis.