Päris nii äge see asi nüüd pole, et oleksime kuivast Nevada kõrbest niiskesse Louisiana osariiki põrutanud. Vahetasime lihtsalt ööbimiskohta ja oleme mõned päevad Stripist ja suuremast melust eemal The Orleansi hotellis.

Üle nädala aja päris vastikut haigust tähendas, et olime sunnitud reisi Mono järve äärde ja ümbrusesse ära jätma ja vedelesime lihtsalt hotellitoas. Seega meil ei toimugi seekord traditsioonilist pikka väljasõitu loodusesse.

Samas oli väga vaja korraks Stripilt minema saada nii sealsete kohutavate (nädalavahetuse) majutushindade kui ka iseenda vaimse väsimuse tõttu. Niisiis tulime natukeseks siia puhkama enne WSOP naiste turniiri.

Viimastel päevadel oleme ikka proovinud oma 10 000 sammu ka jälle igapäevaselt täis teha ja ümbruses veidi jalutanud, poes käinud ja pubis.
Pokkerit mängime The Orleansis ka, siin toimub päevas 3-4 erineva sisseostu ja mängutüübiga turniiri.
Täna tegin hommikul kaasa 600$ naiste turniiril, kus oli koos nii päris pööraseid kui üsna vaguraid, aga paraku sattusin lollidesse olukordadesse ja kaotasin stäkki nii ühtedele kui ka teistele. Lõpuks oli just sel naisel, kellelt olin salamisi otsustanud õigel hetkel kõvasti nuppe saada, minu viimase kaheksate paariga lükke ajal “AA” ja mulle lauast abi ei saabunud.

Seejärel tegime mõlemad Imrega Triple Triple Draw turniiri, mis koosnes Triple Draw 2-7, Triple Draw A-5 ja Badugi mängudest. Kuni hilise regamise lõpuni istusime Imrega seejuures samas lauas, aga õnneks päris fataalsetesse pottidesse kokku ei sattunud. Laudades tundus olevat väärtust küll ja küll: oli palju neid, kes püüdsid püüdmatut ning mitu mängijat, kes oma kätt üldse ei kaitsnud ja lasid üliodavalt enda vastu tõmmata. Kui erinevatesse laudadesse läksime, siis oli mõlemal kenasti üle keskmise stäki. Hilisematel levelitel aga läksid mõned suured potid tõesti halvasti. Minu vastu tõmmati näiteks badugis teisel tõmbel 2 kaarti ja viimasel 1 kaardiga 6532, kui mul oli 864A algusest peale käes! Samuti kaitsesin kõik tänavad ja maksin viimase tõmbega hititud 6523A-le välja oma esimese tõmbega saadud 75432 kaartidega A-5 mängus. Ja nii sulas korralik stäkk jupp aega enne rahasid ära. Imre pidas kauem vastu, aga ka tema ei ulatunud rahadeni. Mängisin A-5 Triple Draw mängu üldse esimest korda, seega pigem ei olnud ma selles liiga hea, aga kogu see turniiri oli kõige huvitavam, mis seni siin mängitud.
Minu turniiride seis hakkab siin tegelikult peaaegu katastroofiliseks kujunema ja vist isegi mängu mõjutama, enesekindlus on väga habras asi! Imre on end õnneks rahalaudadega ikka plusspoole peal hoidnud. Elame veel!
Kui päris aus olla, siis olen seekord päris mitu korda suurt koduigatsust tundnud ja tahangi tegelikult juba lihtsalt ära koju! Suuresti on see muidugi haiguse ja ärajäänud pikema väljasõidu tõttu, aga tundub, et ainult Vegases aega veets on kuu ka lihtsalt liiga pikk aeg.
Samuti on kurb, et ma ei olnud kohal, kui mu kõige pisem laps keskkooli lõpetas, kuigi ma olen selle üle väga õnnelik, et see tal lõpuks õnnestus ja soovin mõistagi talle ägedat tulevikku! Õnneks tegi Klamber aktusest vähemalt pilte.

Foto: Tambet Kask
Rasvane nädal on veel jäänud. Ega muud, kui tuleb end kokku võtta: käigud hästi läbi mõelda, mängu nautida ja lihtsalt loota, et pokkerijumalad näitavad mulle veel sel reisil ka oma soosivamat poolt!
Kõigepealt veel üks puhkepäev ja siis lõpuspurt pokkeriturniiridel.

Ma suudan küll! Selleks ju siia tuldud sai!