Kuidagi on juba nii kujunenud, et igal aastal veedame mingid päevad ka Las Vegase all-linnas, kus on veidi odavam nii elada kui ka pokkeriturniire mängida. Pildid downtowni melust panin Facebooki.
Pokkeriturniire mängitakse seal peamiselt Golden Nuggetis ja meie lemmik on Grand Poker Series, kus on alati ka mitmeid veidramaid mänge.

Sel korral oli aga oli just üks NL Hold’em 400$ minu jaoks eriti odav, sest olin Facebookis korraldatud loosiga sinna tasuta pileti võitnud. Kahjuks ei õnnestunud mul seda piletit rahaks mängida, aga reisi alguses tekkinud korraliku miinuse sain downtownist lahkumise hetkeks tänu oma õnnelikule käele siiski oluliselt väiksemaks.
Mängisin Golden Nuggeti Grand pokkeritoas 300$ Mystery Bounty turniiri 29. juunil ja pääsesin “esimese lennu” (kokku oli “lende” 9) chipliidrina teise päeva.
30. juunil jõudsime mõlemad, aga eriti Imre, 2-7 Triple Draw turniiril üsna sügavale, aga kahjuks mitte rahadeni.
Mystery Bounty teine mängupäev toimus 1. juunil. Ma ei tea, mitmes ma teise mängupäeva alguses olin, aga oma lauas olin kenasti liider. Paraku käed lihtsalt ei moodustunud ning stäkk sulas. Üritasin küll mitu korda pisistäkke rünnata, aga sageli pidin loobuma või andsin vastasele lausa duubli. Kui olin juba olulise osa stäkist kaotanud juhtus ka seda, et enne mind oli juba üks või kaks mängijat all-in ja ma ei julgenud kaartidega KT, AJ, 33 või KQ kaasa minna, kuid tegelikkuses oleksin just mina poti võitnud ja ühel korral koguni 2 mängijat korraga välja võtnud. Lõpuks kujuneski sedasi, et vaatamata suurepärasele võimalusele stäki mõttes, sain ainult ühe pearaha!
See ainuke peanahk, mille sain, juhtus ka sedasi, et lükkasin keskelt tulnud tõste peale ATs nupud keskele, suur blind callis 9Ts ja tõstja AKo. AK sai triple-upi ja mina olles õnneks mõlemast suurem, võtsin T9 välja. Seega kaotasin veidi nuppe, aga sain boonuschipi. Müstilised pearahad tuli loosikastist ise võtta kas kohe, vaheaejal või pärast väljakukkumist. Väga mitu suurt boonust (Nt. 2 x $10 000) oli juba välja võetud ning minu võimalused pausiks olid 1 x $25000, 1 x $4000, 1 x 2000, 3 x $1000 ja päris palju $750, $500 ja $300 pileteid. Tõmbasin $2000!
Mingil hetkel toodi kuskilt teisest lauast meie omasse lausa hiiglasliku stäkiga mees, kelle megajooks jätkus ka meie lauas, kus ta järjest 3 mängijat välja võttis ja kaotas vaid üksikuid potte. Lõpuks oli ka minu kord temaga võidelda ja all-in lükke tegin turnis olukorras, kus mul oli ikka megaeelis (mul AJ v tema KJ, maas T89A), kuid riveri 7 andis meile mõlemale sama rea ja pott läks pooleks.
Üks loll pott läks, kui otsustasin KQs flopist mastitõmbega all-in mineku asemel aeglasemalt mängida ja turnis ei saanud enam vastase all-in pakkumist ka vastu võtta. Ei teagi, mida selles käes oleks tegelikult tegema pidanud. Seejärel polnud aga muud teha, kui oma 12bb-ga allin kätt oodata ja see tuli 77 näol suurel blindil istudes, kuid paraku olid buttonilt tõste teinud vennal kümned ja mulle lauast abi ei saabunud.

40. koht sai auhinnaraha 1287$. Õnneks siis see $2000 boonusraha päästis seekord päeva ja nädala! Downtownist kolisime 1. juuni õhtul ära. Seega jäid sealsed seiklused sel aastal kenakesse plussi (suutmata siiski katta varasemaid priiskamisi Venetianis ja Orelansis).
Esimene päev Stripil tegime vajalikud toimingud, et WSOPil üldse mängida saaks: tuleb alla laadida WSOP+ äpp ja teha mängijakonto, mis tuleb seejärel WSOP töötaja poolt siduda mängija Ceasars Rewards kaardiga, seejuures tehakse mängijast ka pilt).
2. juuni hommikul polnud mul aga seejärel miskipärast jaksu ega tahtmist planeeritud WSOP Daily Deepstack turniiri mängima minna. Vedelesin niisama hotellis, vaatasime Imrega basseiniala üle ja tegime ühe lauatennise (tema võitis muidugi). Siis läks Imps Big O rahalauda ja mina tegelesin oma “uue hobiga” ehk vaatasin Youtube’ist videosid kus kehakeele eksperdid analüüsivad psühhopaatide ja teiste kurjategijate käitumist intervjuude ja ülekuulamiste ajal.
Õhtuks sai mul psühhopaatidest siiski siiber ja otsustasin üle vaadata meie praeguse hotelli – Planet Hollywood – pokkeritoa. 100 dollarit maksnud turboturniir (alguseks 20 000 nööpi, 15 minutit levelid ja esimene level 100-200/200, teine 200-400/400, kolmas 400-800/800…, mängijaid kuskil 55 kandis vist) tundus selleks igati sobiv. Oh, seal oli ikka tõesti karvaseid ja sulelisi koos: ürgvanadest meestest päris algajate naiste ja noormeesteni, kes esimesel levelil tühjalt kohalt KT allin lükkasid või siis pärast floppi oma kaardid open-foldisid.
Finaallauas, kus oli 3 mängijat alla 5xBB suutsid chipliidrid end preflop allin ajada AK v 99! Üks mängija vähem! Eriti rahul oli 2xBB stäkiga naine.
Kui neljakesi jäime, siis olime seisus, kus põhimõtteliselt kõik nupud olid chipliidri käes ning minul ja teisel naisel oli alla 2BB, neljandal mängijal umbes 10BB. Mina UTG-lt foldisin täieliku jama, chipliider lükkas allin, naine väikselt blindilt foldis ka (jättes endale 1 BB alles), aga BB callis oma 10BB sisse A2s. Chipliidril oli 89 ja kahjuks talle midagi lauda ei tulnud, aga milline rõõm, et selline võimalus kohakene ülespoole kerkida üldse pakuti! Ise oleksin BB asemel AQ ka igasuguse kahtluseta seal foldinud. Järgmise käega olin BB-l sunnitult allin ja lendasin välja. 4. koha eest anti 322$ raha (kolmandale ca 500, teisele ca 750 ja võitjale ca 1200). Noh, vähemalt on ka Stripil nüüd esimene rahakoht ja finaallaud saadud. Abiks ikka!