Võtsime 30$ eest varajase sisseregistreerimise The Plazas, aga kui tuppa jõudsime, siis avastasime, et see oli ikka päris kohutava vaatega: asus 5. korrusel, kust nägime poolikult parkla seina ja ülemist korrust. Läksime alla ja palusime uut tuba, väga vastutulelik töötaja leidiski meile 18. korrusel oluliselt parema vaatega toa. Imps tippas teda 10$. Seega 40 eest saime enne lõunat täitsa avara vaatega tuppa.
Seejärel buffet’s hommikusöök ja kohe pokkerit mängima.
12.00 NUGGET Mixed TripleD $500 (2-7,A-5,Badugi) Alguses läks Imrel kehvasti, aga ostis end uuesti sisse, Kassil läks halvasti esimese pausini, siis sai õhud korraks päris hästi sisse tõustes oma laua liidriks, aga kahjuks pärast late reg pausi lõppu tuli vabalangemine, kus tõmbed lihtsalt läksid kõik mööda ja kuigi nii mõnigi kord õnnestus vähemalt lõpuni väljamaksmisest hoiduda, siis stäkk kahanes kiirelt ja lõpp saabus tükk aega enne rahasid. Selleks ajaks oli aga Imre saanud teisel katsel kaardi jooksma ja lõpetas lõpuks 8. kohaga!
N 25. juuni
Hommikusöök Main Station Buffetis.
12.00 NUGGET Draw 5-game $400 (2-7, Badeucy,Badugi,A-5 Badacey) Mängisime mõlemad, Imre lausa kaks korda. Kassil ülitore laud ja hea mängutuju, aga kahjuks kehv kaardijooks ja teadmised ilmselt ka mitte kõige paremad. Imrel igati null jooks.
Õhtuks sõime aasia kiirtoitu ja jõime veini.
R 26. juuni
12.00 NUGGET PLO/8; Omaha 8/B; Stud 8/B $500 Imps seilas kenas tõusvas joones finaallauda, kus lõpetas 5. kohaga, kui 3-way turnis oli kolmel mängijal broadway, aga suurim stäkk sumistas riveris masti kokku (oli ka ainuke redrawga). Kass puhkas, käis shoppamas ja murdis netipokkeris mullineeduse.
L 27. juuni
Hommikusöök Hash Houses. Käisime ostsime veel natuke Vegase nänni.
17.00 NUGGET Omaha-8 $250 Mängisime mõlemad turniiri, Kass kukkus 12. kohal ehk enne finaallauda ja rahasid, aga Imps jõudis lausa HU-see, kus vastane, kellel oli rohkem nuppe, pakkus diili, et teha rahad reaalselt täpselt pooleks. Imps oli sellega nõus. 2752 raha on ilus summa!
Tähistasime seda SubWayst ostetud hommikusöögiwrapi ja pooliku pudeli veini lõpuni joomisega. Kass pakkis kohvrid kokku, sest selline oli kokkulepe: kes enne kukub, see asjad pakib. Paraku jättis ta ka öö vahele, mis ei olnud ilmselt hea mõte.
KOLIMINE: The D Las Vegas (Downtown) – Flamingo (Strip)
Kuni ootasime tuppapääsemist jõime ja gämblesime Sportsbaris.
Vaade oli 5. korruse toa kohta ikka päris kena!
E 15. juuni
Imps tegi rahalauas paaritunnise sessi ja siis mindi koos Henriga sööma brasiilia liharestorani, kus Kass sõi nii palju liha, et sai kõhuvalu ja täitsa halb hakkas. Muidu oli päris mõnus matsutada.
T 16. juuni
Hommikusöök Havana1957.
Tark ei torma! Jooksuga teeületamise üritus lõppes halvasti, kui Kass tõmbas tuharalihase ära ja suutis nägupidi asfaldile maandumist ainult tänu tulikuumast käsipuust haaramisele vältida. Pärast pooletunnist puhkushetke Norra-Iraagi? jalgpalliga Vanderpumpi spordinurgas longati koju, kuhu jäädi terveks päevaks peput poputama jäätise ($19) ja pretzeliga ($10).
K 17. juuni
Söödi hommikust Havana1957s ($72), misjärel Kass tuli tuppa netipokkerit mängima ja tuharalihast turgutama ja Imps läks Big-O rahalauda, kus maksis vanamemme maja kinni ja jäi väiksesse miinusesse. Õhtul söödi bowli ($22) ja banaanimuffinit ($9). Kassil oli netis päris kena +päev (ca 120 tugrikut)
N 18. juuni
Söödi hommikust Havana1957s ($75)
Kassil netipokker (tagumik ikka valus veel), Imps vaatas jalkat ja siis live rahalaud.
Õhtuks tõi Imre kiirtoitu Love Lobster (31 raha pisikese võileiva ja 17 smoothie eest)
Hommikusöök Maxie’s, väga huvitavad benedicti munad, mis olid pakitud saiast karpi.
14.00 WSOP TD27 $1500 – Imps kukkus enne rahasid.
Õhtusöök Favorite pubis (elava muusikaga prantsuse lippude ja kaunistustega koht, aga kogu vibe oli Iiri pubi). Vein ja kolmekäiguline õhtusöök ehk natuke palju söömist, aga väga mõnus olemine.
P 21. juuni
Hommikusöök koos Henriga Havana 1957s. Mehed võtsid joguribowli, aga selles olnud granaatõuna seemned olid täiesti roiskunud. Seega sõime kõik koos hoopis Kassi quesadilla’d ära.
Jalutasime Flamingo aias ning käisime Horseshoes korraks Liinat kallistamas (ta mängis turniiri).
Magasime kaua-kaua. Hommikusöök-lõunasöök Hash House (pool toitu võtsime õhtuks tuppa kaasa.
Videopokker (mida mängisime punktide kogumise huvides) Horseshoe’s oli üllatavalt võidukas, korra saime kohe KKKKx kätte kolmele lauale.
Netipokker. Sõime seda, mida toas oli. Päris hilja õhtul tegime lühikese tiiru aias ja hotelli lähedal.
T 23. juuni
Hommikusöök Hash House – seal nii suured toidud, et pakkisime jälle pool õhtuks tuppa kaasa.
Vaatasime Flamingo basseini ka üle – hea, et ära käisime, muidu oleks jäänud mõtlema, et peab tagasi tulema ja basseini ka minema. Tegelikkuses oli nii ülerahvastatud ja palav, et kui mingit eraldi tooli ei rendi, siis pole kuskil istudagi.
Väga lärmakas ka.
Kui toateenindus isegi helistamise peale lihtsalt ei tule kolm päeva järjest, siis tegelt vaatamata kaunile vaatele ja mugavale asukohale see hotell ilmselt enam ei ole eelistuste esireas! Lõpuks sai tuba ikka korda, aga edaspidiseks teadmiseks. Vigastuse tõttu ei olnud jõusaali asja ja see jäi seal üle vaatamata.
15.00 WSOP DS HORSE $250 Mängisime mõlemad, kumbki ei jõudnud rahadesse.
Mängisime veel videopokkerit – kõik, mis eile tuli, läks täna minema, aga vajalikud punktid saime täis.
Kassile tegelikult meeldib Downtown mingis mõttes isegi rohkem kui kõik muud kohad siis, see on justkui rohkem “päris Las Vegas”: vabaõhulavad ja tänavakunstnikud, veidi väsinud kasiinod ja hotellid, Stripiga võrreldes ka odavamad hinnad, ülemeelikud purjus inimesed ja Fremont Street Experience. Kahjuks viimastel aastatel aga ka korralik tervet tänavat kattev kanepihais ja nii mõnedki kanepist hullemini haisevad kodutud.
R 12. juuni
Hommikusöögiks Parises viimased varud külmkapist.
KOLIMINE PARIS to The D Las Vegas. Sõitsime Uberiga D-sse ja saime juba enne keskpäeva tuppa sisse kolida. Lisatasuta! See on tänapäeva Vegases ikka üliharuldane!
The D liftisüsteem on üks omapärasemaid, mida kohanud oleme. Kõigepealt sisened toa võtmekaardiga liftide alasse ja siis valid enne lifti pääsemist korruse numbri, liftis pole mingeid nuppe!
Selle auks, et nii vara tuppa pääsesime, tegime kohe ühe mõnusa lõunauinaku.
Lõunasöök Hash House’s. Huvitav, aga keskpäraselt maitsev roheliste tomatite torn Kassil ja vürtsikas Eggs Benedict Imrel.
Poest läbi ja siis enne turniiri veel natuke vedelemist.
17.00 NUGGET Mixed TripleD $250 (2-7,A-5,Badugi)
Imps kukkus enne rahasid, Kassile aga päeva lõpuks 3. koht ja 1401 Ameerika raha. Elu kõige pikemalt kestnud seitsmekesi mäng: enamusel alla 5BB ja mitte keegi ei kuku, pea iga käsi on keegi allin, aga pääseb!
L 13. juuni
Hommikusöök Main Street Buffetis.
12.00 NUGGET TORSE $500 Imps kukkus veidi enne õhtusööki, Kass teine käsi pärast õhtusööki. Ei tilkagi raha kummalegi.
Varajane õhtusöök 4 Queesns õllekas.
Ja nii lühike see esimene Downtowni sutsakas oligi!
See blogimine ei tulnud meil siin ikka väga välja, sest lihtsalt ei jäänud aega selleks. Aga me teeme oma Las Vegase veebidokumenti igapäevaselt lühikesi sissekandeid ja ma siis panen need nüüd hotellide kaupa lihtsalt siia üles ja kui koju jõuan, siis teen veel eraldi kokkuvõtte pokkeri kohta.
E 1. juuni
Hommikusöök Copper Whisk. KOLIMINE ORLEANS to PARIS
Uberiga Paris hotelli, kus andsime kotid hoidu ja käisime ära WSOP alal, et kinnitada ära oma WSOP kontod. Jalutasime Bellagios, Arias, Planet Hollywoodis. Tegin palju pilte ja üle 16000 sammu.
Kolisime tuppa, kotid toodi helistamise peale. Pakkisime kõik lahti. Kohupiim oli Liina kotis katki läinud, Imre puhastas seda.
Söömas käisime Gordon Ramsey burgeris: sõimegi burgereid ja jõime 4 erinevat degusteerimiseks mõeldud väikest õlut.
Vedelesime hotellis. Tegin arvutis pilte korda.
T 2. juuni
Hommikusöök Hollywood Cafes, mis asub Planet Hollywoodis. Jalutamine Parises.
15.00 WSOP DS HORSE $250 Kass kukkus enne rahasid, siis mängis toas netipokkerit. Imrele finaallaud ja lõpuks 7. koht, auhinnaraha 984$
K 3. juuni
Hommikusöök La Salsa Cantina (üks odavamaid kohti, kus mingit sorti hommikusööki saab pea terve päev) Planet Hollywoodis.
Ostsime õhtuks kontserdile piletid.
Imre pani end Big O järjekorda, aga kui olime 30 minutit oodanud ja ta polnud ühtki kohta tõusnud, loobusime ja tulime tuppa.
Vaatasime basseiniala üle: ilusa vaatega, aga hullult palav ja palju rahvast.
Õhtusöök Yard House – eriliselt suur õlu, miniburgerid ja nachod
No Doubt kontsert – Sphere – VÄGEV SHOW! Ebareaalne “kontserdisaal”.
N 4. Juuni
Hommikusöök La Salsa Cantina Planet Hollywoodis. Maitsev ja kõige odavam, mis siiani siin saanud oleme.
Imre sessioon rahalauas oli võidukas (+240$).
Õlu ja snäkid kahekesi õhtu lõpetamiseks Planet Hollywoodis.
Kass tegi blogipostitusi. Henri saabus ka Vegasesse (elab Wynnis).
Õhtul Kass mängis Phenom pokkeris ja kudus helesinist mütsi. Imrel oli oidu magada.
R 5. juuni
Kohe hommikul sõitsime Orleansi, kus sõime hommikust Copper Whiskis ja Imre õhutusel mängisime ikkagi mõlemad 7 mängust koosnenud Draw Mix turniiri (kuigi Kass enne arvas, et läheb rahalauda.)
12.00 ORLEANS DRAW MIX $600
Väga huvitav turniir, kahjuks kumbki rahadesse ei jõudnud ja Kairit jõudis Imret oodates rahalauas veel 100$ lisaks kaotada.
Hilisõhtul Kass mängis Phenom pokkeris ja kudus helesinise mütsi valmis.
Imrel oli oidu magada.
L 6. juuni
Hommikusöök P.F. Chang’s , selline huvitav ja aasiapärane, proovisime ära ja oli ok, aga rohkem vist ei lähe. Sõime välisterrassil.
Hommikupoolik voodis ja netipokker.
13.00 WSOP Daily Deepstack NLH $250 Kass mängis ja jõudis rahadesse.
Imps mängis Big O rahalauas ning sai vaatamata takusele algusele (kuskil 590 miinust mingil hetkel) lõpuks 35$ plussi. Oli vaimselt äärmiselt väsitav mängupäev täis kõhklusi enda mänguoskustes ja mentaalses jaksamises, plussi tõusmine õnneks leevendas hingevalu.
Jalutasime Horseshoe ja Parise peal sammud täis ja tagasi voodisse arvutitesse.
P 7. juuni
Hommikusöök Hollywood Cafe Planet Hollywoodis.
Tellisime Uberiga Smiths’ist toitu. Ootasime paar tundi seda hotellitoas vedeledes. Tegelikult tuli ikka peaukse juurde vastu minna, ei toodud tuppa, kuigi äpp lubas hotellitoa numbri sisse panna ja väitis, et tuuakse otse tuppa.
Imre rahalauas, Kass netipokkeris. Mõlemad võidukad.
Käisime jõusaalis – Kassile meeldib Orleansi oma rohkem, aga tegi tõhusa rattatrenni ja hea meel, et käidud.
Pärast jalutasime sammude nimel Bellagiosse ja tagasi. Purskkaevude mängu vaatasime Bellagio-Aria/Cosmopolitan jalakäijate sillalt.
E 8. juuni
Hommikusöök Mon Ami Gabis – kõige kallim, mis senini saadud, aga imeilus koht – 82$.
13.00 WSOP Daily Deepstack NLH $250 Liina ja Kass mängisid Daily Deepstacki, Imre rahalauda ja Henri Wynnis seenioride turniiri. Liina kukkus enne rahasid, Kairit pingutas mulli peal kõvasti ja natuke oli õnne ka – tulemuseks taas mincash! Imrel võidukas rahalaud.
Sõime toas, mängisime netipokkerit.
T 9. juuni
Hommikusöök taas La Salsa Cantinas. Sealsed quesadillad maitsevad Kassile väga!
Basseinis. Paris Pool on väga ilus! Olime siiski varjus, päikeses ülipalav, kordamööda käisime vees. Kass heegeldas ja ujus 10+ minutit, Imre käis vees ja luges peatüki pokkeriraamatut.
15.00 WSOP DS HORSE $250 Sattusime samasse lauda ja Kass võttis Imre välja. Imps vaatas toas hokit ja ei viitsinud enam tööle minna. Hakkas hoopis veini jooma ja pokkerivideosid vaatama. Paraku aga ei suutnud see Kass ka terve pere nööpidega rahadesse purjetada, kukkus ka välja, siis jõi ka veini ja mängis netipokkerit.
Kass sai oma helesinise heegeldatud mobiilikotikese valmis.
K 10. juuni
Hommikusöök – La Salsa Cantina. Järsku tuli seal otsus, et mitte mängida planeeritud $250 daily deepstackki vaid hoopis WSOP päristurniiri 500$ Colossost.
10.00 WSOP Colossus NLH 1A $500 Kass läks keskpäeval esimese pausi ajal hilise regamisega mängima, Imre tegi päeva jooksul kaks sessi rahalauda. Liina mängis ka Colossost ja hiljem tuli Henri ka seda mängima. Kass ja Liina jõudsid väikeste stäkkidega teise mängupäeva, Henri kukkus päeva viimasel levelil välja.
Õhtusööki sõime viiekesi (Kass, Imps, Liina, Henri, Susanna) Alexxxas. Päris head toidud (kuna võtsime Imrega kahe peale ühe eelroa ja ühe pasta, siis ei läinud liigseks õgimiseks ja polnud üleliia kallis ka – 80$).
N 11. juuni
11.00 WSOP Colossus NLH 2A $500
Kairitil päris põnev mängupäev. Päeva esimene käsi allin AJ v AK tuli lauale 88722 ja pott läks pooleks. Mullimängu ajal oli ühel hetkel alles vaid 2,9BB ja konkreetselt oleks AA ka maha pannud, sest terve ring oodata, kui 1 inimene rahadeni – no ei kavatse see olla, kes viimasena ilma jääb! Aga kohe pärast mullimängu lõppu esimene käsi tuli suur pott koju nelja vastase vastu TT-ga. Chipliider ajas flopist teised minema ning tema 77 jäi Kassi TT-le juba turnis kenasti alla, kuna laual 2888. Riverna lisati veel T, et asi ikka kindel oleks.
Niimoodi, kord alla 10BB, kord veidi üle, sai folditud ja allin lükatud paar tundi ja isegi üks rahahüpe sooritatud.
Üks üliõnnelik käsi tuli preflop lüke ja call ca 9BB AJ v AK, kui maha jooksid AAK9Q.
KK, AJ, AK, 66, JTs, KJo ja veel mõned lükked tõid blindid, aga viimased nööbid läksid sisse K9s v QQ ning siis sai lõbu läbi. Liina sai ka sellel turnal rahadesse, aga kukkus Kairitist veidi varem.
Imrel väikse plussiga rahalaud.
Kass jalutas veel Bellagio juures fotokaga sammud täis ja õhtul pakkisime järgmisel päeval downtowni kolimiseks asjad kokku.
Strip on siis see osa Las Vegasest (õigemini vist isegi äärelinnast), kus on ebareaalselt suur hulk suuri hotelle ja kasiinosid ning kui Las Vegasest (kui Sin Cityst) räägitakse, siis enamasti mõeldaksegi just seda piirkonda.
WSOP turniirid toimuvad hotellides Paris ja Horseshoe. Meie ise peatusime oma selle aasta esimesel Stripi visiidil Parises.
Saabudes hotelli selgus, et tegelikult pääseksime tuppa ka enne ametlikku sisseregistreerimisaja algust, aga selleks peaksime maksma mingi 55$+tax. Otsustasime selle summa lihtsalt kokku hoida: jätsime kohvrid pakihoidu ning kolasime paar tundi niisama Stripil ringi.
See oli väga hea otsus, sest nägime veel viimaseid päevi Bellagio lobbys üleval olnud võrratut lillelist väljapanekut ja varsti saame vaatama minna juba uut. Kui oleksime kohe tuppa pääsenud, siis ilmselt oleks hoopis pokkerit mängima läinud ja see versioon oleks täitsa nägemata jäänud.
Lisaks käisime WSOP alal, kus kinnitasime ära oma WSOP äpi ja kontod. Jalutasime veel Arias, Planet Hollywoodis, tänaval. Tegin palju pilte.
Paris – kasiino
Kolisime siis viimaks sisse ja kotid toodi helistamise peale tuppa ära. Pakkisime kõiklahti. Kohupiim oli kotis katki läinud, miskipärast olid nad meie kohvrit seal hoius ikka natukene liiga palju väntsutanud.
Kuna eeldasime, et oleme suurema osa ajast nagunii pokkerisaalis või kuskil mujal, siis ei hakanud me ka parema vaate eest lisaraha maksma ning pidime siis leppima sellisega nagu allpool fotol näha – lisaks oli aken ise väljastpoolt väga räpane.
Söömas käisime õhtul Gordon Ramsey burgeris ja koha nimele sobilikult sõimegi seal siis burgereid ja jõime nelja erinevat õlut degusteerimiseks mõeldud väikestest klaasidest.
Siit edasi saab olema palju pokkerit ja veidi muud meelelahutust!
Sageli oleme Vegasesse tulnud juunis veidi hiljem ja alustanud oma pokkerireisi mängudega Golden Nuggetis The Grand Poker Series segamängude turniiridega, aga seekord alustasime hoopis The Orleans Summer Open pokekrifestivalist.
Lennujaamast viis Liina meid The Orleans hotelli. Viskasime kohvrid tuppa ja seejärel võtsime SportsBaris Liinaga klaasikese Pinot Grigio kohtmisveini (Imre valis õlle) ja vaatasime natuke jäähokit – Las Vegase meeskond võitis! Olime üksjagu väsinud ja pugesime varakult voodisse.
Hommikusöök hotellis asuvas Copper Whisk kohvikus oli suur ja maitsev.
Kuna meie lend oli tõstetud päevake varasemaks olime lisapäeva samasse hotelli (!) broneeritud teisel ajal ja tekkis kaks erinevat broneeringut, kuid miskipärast ei suudetud neid broneeringuid töötajate poolt ühendada, olime sunnitud teisel päeval teise tuppa ümber kolima. Mis tähendas seda, et kell 12 tuli ühest toast lahkuda ning järgmisesse tuppa sai sisse alles kell 16! Paras nali, eksole?!
Seega tekkis meil natuke üleliigseid tunde. Jätsime kohvrid hotelli hoiule ning otsustasime ette võtta poodlemise päeva. Olin nagunii plaaninud jalanõud ja teksad ja veel miskit siit osta. Las Vegas Premium Outlet õigustas, kuigi ei ületanud, ootusi ja saime mõlemad endale nii teksad kui Skechersid. Liina, kes oli vahepeal endale WSOP turnapileti võitnud, sõidutas meid hotelli, kus saime toa kätte ja läksime seejärel kohe oma esimesele pokkeriturniirile 240$ HORSE. Kumbki meist rahadesse ei jõudnud, aga väga tore oli oli mängida.
Teisipäeval, 26.mail $600 8-game turniiril läks meil juba paremini. Mina kukkusin küll enne rahasid, aga Imre võitles lõpuks välja 3. koha ja sai selle eest 5982 dollarit auhinnaraha.
Kolmapäeval polnud kuigi huvitavat turniiri pakkumises ning viitsimist ka eriti polnud, nii käisime hoopis koos Liinaga Nikoni edasimüüja juures (ostsin 14-24mm 2,8F objektiivi) ja tavalistes poodides, kust saime ka riideid ja helesininsed kingad, aga peamiselt hankisime hotellituppa sööki ja jooki. Liina tõi meile ka külmakoti, kus varusid hoida, ja veekeedukannu, et saaksime endale ise kohvi ja teed teha. Seega läks elu kohe oluliselt mugavamaks ja odavamaks.
Õhtupoolikul sattusime samme tehes bowlingusaali ning mängisime kaks mängu. Imre võitis mõlemad.
Neljapäeval oli kavas selline magus turniir nagu 240$ Triple Triple Draw mix, mis koosneb mängudest 2-7 Triple Draw, A-5 Triple Draw ning Badugi. Kuigi meil mõlemal on nendes mängudes vähe kogemusi, ei tundnud end üldse kõige lollimana lauas! Imre langes suhteliselt palju enne rahalisi kohti, aga minuga oli lugu kurvem. Kui mullini oli minna 3 inimest, otsustasin oma suhteliselt väikse stäkiga (mingil määral võimalik, et kui ühtki kätt ei mänginuks, saanuks rahalise koha, aga kui mull venima oleks hakanud, siis oleksin kindlasti pidanud enda elu eest nagunii võitlema hakkama), minna 2-7 Triple Draw mängus ründama blinde kaartidega 725. BB mängija callis. Tõmbasime mõlemad 2 ja ma sain osaliselt pihta, tema aga päris pihta. Mina tõmbasin kaartidega 7532 edasi ühte kaarti, tema pattis ja bettis. Viimasel tõmbel sain 8 ja callisin (sisemiselt nuttes) ta viimasegi panuse ära. Muidugi oli ta paremini pihta saanud ja mulle jäi alles vaid 1BB. Erilise nöögina oli teistest laudadest samal ajal välja kukkunud lausa kaks mängijat ja sellest seisust alustasime mullimängu. Koguni kolm lauakaaslast otsustas BB callida ja mind “püüdma tulla” ning nii sai mu iseenesest täitsa ok käsi (87632) tappa ja olingi konkreetne mull: 19. koht, kui 18 said raha. Nõme!
Reedel, 29. mail, olime eriti tublid ja veetsime tunnikese jõusaalis. Päeva turniiriks $240 Omaha Hi-Lo / 7 Card Stud Hi-Lo (O8-S8). Imre kukkus enne rahasid, aga mina olin heas hoos. Hetkel, kui keskmine stäkk oli ca 70K, oli minul 360K ja jooks nagu jumalal. Uues lauas aga seisud muutusid ja finaallaua lähistel olin juba veidi hirmul, et ei vea äkki sinnagi välja. Finaallauda siiski jõudsin, paraku seal toimus mingi hull pisistäkkide taaselustamine ja lõpuks langesin ise 6. kohaga. Auhinnaks antud 1608 dollarit tõstis mu 2026 Vegase pokkeritulemused isegi korraks plussi.
Kuigi meile meeldis hommikusöök hotellis kohvikus päris hästi, siis samade hindadega, aga palju parema kohviga hommikusööki saab parkla kõrval asuvast Lunakin Cafe’st. Ka toite serveeritakse seal veidi kaunimalt, seega kolm korda sõime hommmikul seal. Päeval ja õhtul sõime enamasti toas.
Laupäevasel $600 TORSE turniiril oli jälle minu kord kukkuda enne rahasid ja Imrel 19. kohaga rahadesse jõuda.
Pühapäeval, 31. mail, vaatasime esimest (ja viimast) korda basseiniala üle ja natuke ujusime ka, aga hullult palav ja päikeseline oli, seega kaua me seal olla ei kannatanud.
Õhtul mängis $240 Big-O turniiri meist ainult Imre, aga kahjuks sai seal kiirelt tappa ning kuigi hiline registreerimine veel kestis, siis loobus isegi selle tegemisest. Mina mängisin oma esimese pisikese plussiga rahalauasessiooni (eelmised kolm sessi olin kaotanud).
Sellega sai siis niiöelda sisseelamise periood läbi ning järgmisel päeval kolisime juba Stripile, et hakata tasapisi WSOP lainele häälestuma. Kuigi tuleb tunnistada, et soov mängida väiksema sisseostuga segamänge on mul praegu oluliselt suurem, kui isu suurte NLH turniiride järele.
Näis, mis saab!
Uue lainurk-objektiivi abiga mahtusid kõik The Orleansi krokodillid korraga pildile ja ruumi jäi ülegi!
Ausalt öeldes on pikad lennureisid tehtavad, aga väga tüütud ja väsitavad.
Väikseks kosutuseks istumisele oli pikk peatus Frankfurdis, kus kondasime lennujaama läheduses ja muuhulgas veetsime oma veerand tundi jälgides mesilasi.
Olin rõõmus, et otseselt mingeid seljavalusid või jalaturseid kannatama ei pidanud, ja suureks abiks tukastamisel olid Oliverilt laenatud minioni-padjad, aga samas tabas mind juba lennukis arusaamine, et ma ei pruugi mõne aasta pärast enam tahtagi lennukiga nii pikki reise ette võtta. Seega tuleb igast reisist siia viimast võtta!
Las Vegases maandumine oli tavapäraselt veidi ebamugav. Tundub, et siin kipub alati mingi turbulents tekkima.
Seega oli mul viimane pooltund süda täiega paha ning kauneid vaateid nautida polnud eriti võimalik, aga nad olid meie all siiski olemas!
Igatahes jõudsime lõpuks Las Vegase lennujaama ja Liina oli oma uue punase megaautoga meil juba vastas.
KLIKI SIIN, siis näed videot meie esimesest kogemusest isesõitva autoga. Esialgu oli ikka väga imelik vaadata, kuidas rool ise liigub. Liina tunnistas, et alguses oli ta ise ka pidevalt rooli järele haaranud, aga praeguseks on harjunud.
Esimene hotell, kus seekord peatusime oli The Orleans. Elust ning pokkerimängust seal kirjutan juba järgmises postituses.
Ülehomme on minek! Koduaed on hetkel jahe ja roheline, kohe aga lahkume siit üsna taluvuse viimaseid piire kobava kuumusega pruunikaskollasesse kõrbesse.
Järgmisel nädalal oleme juba Las Vegases ning peamiseks eesmärgiks on mängida hästi palju pokkerit.
Seekord on mul eelmiste aastatega võrreldes siiski isiklik teistmood plaan kah. Tahan nimelt tulla Ameerikast tagasi paremas vormis, kui ma sinna lähen. See on toite ja aastatega väljakujunenud sealset elustiili arvestades alati tundunud pigem liiga keeruline ettevõtmine, aga miski pole ju ometi võimatu! Kui viibida kuskil kõvasti kauem kui kuu aega, siis pole normaalne igapäevaselt jäätisest (mis seal kipub olema siinsega võrreldes kõvasti magusam, suurem ja kaloririkkam) ja burgeritest (mis mulle päriselt ikkagi hullupööra maitsevad) toituda ja see igal teisel õhtul veinitamine ei ole ka nii pikalt päris õige tegevus. Kuigi sotsiaalmeedias tunduks foto higistavast pokaalist ja torditükist ilmselt hoopis chillim, kavatsen ma seekord postitada neid pigem veepudelitest, hantlitest, brokkolist ja kanamunadest.
Kuna septembris on plaanis teha tiir ümber Michigani järve, siis sel aastal pole me vist esimest korda elus Vegase pokkerireisi sisse mitte mingit lühireisi loodusesse ette valmistanud. Lähme konkreetselt pokkerit mängima ja sihime seejuures eelkõige limit stud, draw ja kõikvõimalikke segamängude turniire. Muidugi on võimalus, et meil saab pokkerist mingil hetkel kõrini, aga eks siis kohapeal vaatame, kuhu korraks minna jõuab.
Seda päevikut siin pean sel reisil eelkõige enda ja ehk ka mõnede lähemate sõprade-sugulaste jaoks. Aga kui keegi satub lugema, siis täitsa võib mulle märku anda, sest ikkagi huvitav teada, et kes ja miks seda siin lugemas käib!
Oli teistmoodi meelelahutusnädal. Ma pole kuigi suur püstijalakoomöödia žanri tundja, aga siiski on siin-seal mingid kokkupuuted olnud. Näiteks mõned monotükid on otsapidi seda žanri katnud (Uuspõld, Palmiste, Niinemets jt). Sotsiaalmeedias on mõnikord täitsa toredaid klippe jagatud ja ühel Ismo etendusel käisime ka. Lisaks pildistasin tänu tööle ERR-is “Koomikud ja küsimused” salvestustel. Kõigele krooniks visati viimasel pokkeriauhindade galal üks Eestis suht nimekas püstijala-koomik täiesti tundmatusse vette, kus ta siis meie silme all põhimõtteliselt … uppus ära.
Selle nädala meelelahutuskava: N – Gläm Telliskivis HAHA TV “Deidile Sinuga” 3. saate salvestus (Kaspar Kikerpill, Telle Viira, Sander Õigus jt) R – Cafe Lyon õhtusöök + Kait Kall L – Ratas & Kohv Elo Selirand “Mata mu süda telemajja” raamatu esitlus
“Deidile Sinuga” oli ootamatult äge. Kohapealne publiku ja tegijate meeleolu, professionaalsed naerutajad, hubane koht, hea söök-jook, lisaks suurepärase vaatega kohad teisel korrusel. Soovitan soojalt!
Kait Kall oleks muidu vast isegi suhteliselt sooja kriitika saanud, aga teised kaks olid meelelahutuslikus mõttes lihtsalt nii palju üle, et Niinemetsa (kes muide täpselt samal ajal EFTA galal säras) iseenesest sümpaatne kursavend jäi lihtsalt maitsva õhtusöögi tapeediks, mis ei rikkunud midagi, aga teenis ära täpselt just selle lühikese aplausi, mis talle kohapeal pakuti.
Elo seljatas kaks eelmist minu jaoks aga täielikult ja kui ma tohiksin rääkida ainult ühest selle nädala elemusest, siis see oleks just Elo raamatuesitlus. Selge on, et sel üritusel oli muidugi kohe “stardis” üsna korralik eelis, sest see naine (Elo siis) kuulub kindlasti minu isikliku “Eesti 20 kõige insipireerivamat naist” top ülemisse otsa ja ma läksingi sinna sellele kinnitust saama ja muidugi ka paljusid telemaja tuttavaid nägema. Ei pidanud pettuma! Juba uksel kallistasime Anuga ja klaasi toetasime samale lauale Reedaga, keda sain niisiis seal ka isiklikult elutööpreemia puhul õnnitleda. Saalis oligi vast umbes 10 inimest, keda ma otseselt nägu- või nimepidi ei teadnud. Elo oli võimas, ta pani end kuulama ja naerutas meid seal korralikult läbi. Lihtsalt äge! Mida ta siis tegi, et ainult ülivõrded? Ta rääkis, laulis, mängis pilli ja rääkis lugusid just niimoodi nagu tema oskab. Ta juhatab telemajas vägesid kõrvaltvaataja jaoks üsna karmikäeliselt ja valjuhääälselt, oragniseerib kogu aeg midagi uut (sest muidu tal vist hakkaks igav?) ja ta teab asju, sest on seal telemajas kaua olnud ja on muuhulgas väga tähelepanelik jälgija. Ja teda usaldatakse, sest ta teeb ära, mistahes takistused ka teele ei tuleks, ta teeb ära! Kuidas ja kui palju jumala abi selleks vaja on läinud, sellest ta rääkiski. Isegi mitte kuigi naljakad asjad muutuvad naljakaks, kui neid rääkida tagantjärgi just sedamoodi mahlakalt nagu tema seda teeb. Ja boonuseks on see, et kes ei olnud kohal, see saab raamatust neid asju lugeda! Ei ole küll nii ehe kui kuulata vaadata otse, aga abiks ikka. Mul ise tegin praegu selle postituse tegemiseks pausi 125. leheküljel, nüüd lähen käin kõndimas ära ja loen siis edasi. Isegi kui ülejäänud raamat oleks täielik möga, juba olen piisavalt naerda ja mõtiskleda saanud.
EDIT paar päeva hiljem: ülejäänud raamat oli sama hea.
Ilmselt tuleb see kõige lühem pokkeri Eesti meistrivõistluste kokkuvõte, mis ma kunagi teinud olen, sest me osalesime lihtsalt nii vähestel turniiridel.
Imre võttis osa ainult ühest turniirist! Asi ilmselt selles, et kuna ta oli endale kõige ahvatlevamate turniiride ajal haige, siis juhtus kuidagi nii, et ei hakanud teistele ka enam minema. Käisime siin hoopis Eesti väikelinnadega taastutvumas. Ise jõudsin osaleda neljal turniiril.
Võistkondlikul turniiril üritasin pärast võistkonnakaaslaste lahkumist üksinda paar tundi mingidki aupunktid teenida, et meid lõplikust häbist päästa, aga tõsiasi on siiski see, et võistkond BOLD võttis seekord esimese koha, kui lugeda lõpuprotokolli tagurpidi.
Võistkond BOLD – Foto: Raul MeeTurniiri eel olime ikkagi võiduvalmis!
Naisteturniir oli lõbus ja mul läks seal pikalt päris hästi, kuni enam ei läinud ja teistele rõõmuks said parimad minu väljakukkumise järel kohe finaallauaga alustada.
Kairit Leibold – Foto: Elena Kask
8-game, minu arm! Kõige oodatum ja ka teiste osalejate jaoks kindlasti kõige meeleolukam meistrivõistluste turniir, sest inimesed tõesti räägivad ja teevad nalja ja tunnevad end selles formaadis mängimise kõrvale hästi! Mul olid päriselt suured ootused ja lootused selle turniiri peal! Kes teine võistlejatest pea iga õhtu neid mänge mängib üldse? Selliseid eestlasi on umbes kümme ja neist polnud minu arust kedagi kohal.
Paraku sai teine mängupäev mulle saatuslikuks. Kui esimesel päeval kõik kuidagi sujus rahulikult ja minu häälekal pealekäimisel mängisime õnneks esimesel päeval planeeritust kauem ehk rahadeni ära, siis teisele päevale kiirustasin otse fotosessioonilt, olin hajevil, mäng oli närviline, stäkk kõikus chipluuserist keskmiseks, sealt chipluuseriks ja chipliidriks ja siis jälle tagasi luuseriks. 5. koht tähendas seda, et teise mängupäevaga ma ei suutnud ühtki kohta tõusta ning langesin lausa esimesena. Valus pill alla neelata tegelikult, aga ma ei oska end väga süüdistada, et kus siis oleks pidanud teistmoodi mängima (võib-olla ühes käes oleks võinud lihtsalt preflopis foldida, aga vahepeal ju peab “varastama” ka ja kui siis veel hitid hea kaardi ja just viimane tõmme omakorda vastasele veel parema kaardi annab, pole midagi parata).
Aga emotsionaalselt kõige hullem oli minu jaoks siiski Paaristurniir, kus tegelikult pidime Imrega ju eelmisel aastal võidetud tiitlit kaitsma. Vaatamata Imre heale ja südikale tööle stäkikasvatamisel ei jõudnud me isegi rahade lähedale, sest takistuseks sai minu eriti kurb kaardijooks paaris olulises käes ning viimaks minu poolt üks elu halvemini mängitud kätest. Ma ei taha seda tegelikult isegi siia üles kirjutada, aga lühidalt ütlen ära, et mängisin (napsutamise ja võtmata rohtude süül*)No Limit Holdemis kogemata Limit Holdemi panustega ja andsin vastasele kõik “oddsid” callida olukorras, kus ma oleks pidanud hiljemalt turnis oma käe kaitseks all-in minema. Kaardijumalad mulle seda ei andestanud ning river andiski vastasele kõrgema paari, mille ma kenasti ka välja maksin. Allesjäänud ühe blindiga ei õnnestunud enam mingit imet korda saata ja nii see mäng otsa sai.
Leiboldid vaheajal – Foto: Elena Kask
Seega vaatamata pisikesele rahalisele plussile sain meistrikatel pigem mitu korda haiget ja olin selles vähemalt ühel juhul konkreetselt ise süüdi.
Natuke leevendas olukoda, et samal ajal toimunud galaõhtu oli chill: sai juua ja süüa ja plaksutada ja poseerida ning Maribel Vääna saatel lõpuks isegi tantsida. Just see viimane leevendas väljakukkumise valu eriti hästi ja muidugi mõista ka see, et kuigi minu lolluse tõttu lõppes ka Imre mäng ning ta ei suuda mõista, mis kokkujooks mul seal käes tekkis, siis ta annab mulle ju kõik (vähemalt tänaseni on see nii olnud) kiiresti, ja seejuures veel mind lohutades, andeks.
EMV satelliitturniiride mängimise kulus: 226,01€, võitsin kaks piletit: 100€ + 250€. Satelliite oli küll tänuväärselt palju ja kuigi nad sattusid minu jaoks sageli halvale nädalapäevale (eelistasin trenni), siis kokkuvõtet tehes üllatusin, et kokku mängisin neid siiski lausa 13 tükki.
*Tegelikult olen muidugi endas pettunud ja siin pole mingit vabandust – olen selleks liiga kaua pokkerit mänginud – selliseid vigu lihtsalt ei tohi teha!
