Oleme Imrega kokku leppinud, et igal pulma-aastapäeval külastame mõnda kaunist ja soovitatavalt meile veidi uudsemat kodumaist paika. Boonusena tahaksime seal nautida veel ka kontserti või teatrietendust.
Nii oleme 10 aasta jooksul käinud Haapsalus, Laulasmaal, Kallastel (Padisel), Rakveres, Viljandis, Narvas, Ruunaveres, Laitses ja kaks korda Tallinnas. Kummalisel kombel on kaks meie poolt väljavalitud kontserti ootamatult ära jäänud ning ühel korral otsustasime viimasel minutil ise, et me ikkagi ei jää kontserti kuulama, vaid lähme oma turismitallu tagasi.
Eeltööd tehes mingit superahvatlevat kultuuriüritust ei leidnud ning otustasime eelkõige minu initsiatiivil, et käime ära Põltsamaal ning vaatame kohalike elanike poolt Uue-Põltsamaa mõisas näidatavat etendust Põltsamaa lood II. Liiga kõrget kunstilist taset vast küll ei näidatud, aga sellele vaatamata saime väga positiivse (ja isamaalise) elamuse. Tore on näha, et asju tehakse tegemise rõõmust ja igaüks taidleb vapralt just oma võimetele vastavalt. Imre oskas end kohe samastada puhkpilliorkestri liikmetega ja küllap külateatris ka mina endale mõne osa saaks – unistus kuhugi pooleldi metsa kolimisest elab meis visalt ikka edasi ja lööb sellistes olukordades alati lõkkele…
Pärast etendust sattusime veel Carl Schmidti Maja restoranis kohaliku noore muusiku esinemisele ja ka see oli kuidagi liigutav.
Põltsamaalt me interneti kaudu meelepärast ööbimiskohta ei olnud leidnud, mistõttu sõitsime magama verivärskesse ja ruumikasse Puurmani külalistemajja.
Imre lõbustas kõrvaltoas elavaid saksa turiste poole ööni nii kitarrimängu kui lauluga, mina töötlesin selle privaatse kontserdi ning veini ja suupistete kõrvale meie Hiiumaa perereisi pilte. Oli õdus omaette olemine ja järgmisel päeval tutvusime kauni Puurmani mõisapargi ja käsitöömajaga. Rohkem aastapäeva pilte leiate mu FB lehelt.
Eestimaa on tohutult ilus ning väiksemad kohad väga armsad, suvel pole üldse põhjust kaugemale reisida tegelikult.
Kauneid kodumaiseid retki teilegi, mu kallid lugejad!