Kuidas ma oma Instagrammi pekki keerasin

Nädalake tagasi avastasin, et ma ei käi enam eriti Instagramis. Kuna enne seda olin olnud väga aktiivne postitaja ning üksjagu uhke, et mul on seal seinal koos suur hulk ilusaid või siis miskitpidi toredaid pilte, ning rõõmustanud, kui mu pildid ka paljudele teistele meeldisid, siis tekitas see muutus minus küsimuse, mille vastus oli veidi ebameeldiv.

Olin jaanuari alguses alustanud 30-päevast mobiilifoto väljakutset, kus iga päev tuli teha ja postitada pilt etteantud teemal. Kuigi mul pole head mobiilikaamerat ning tunnen üldse veidi võõristust selle seadmega pildistamise suhtes, siis esimestel päevadel täistin väljakutse ülesandeid õhinaga. Edaspidi tegin pilte paraku järjest enam vaid kohusetundest ning pärast seda, kui mitu päeva tulid pakist välja teemad, millele mul polnud võimalik neil päevadel pühenduda või mis kohe üldse ei kõnetanud, siis loobusin postitamisest sootuks.

Imelikul kombel polnud pärast seda enam erilist tuju ka muid pilte postitada. Algul mõtlesin, et mul on praegu palju tööd, et küllap ma lihtsalt ei jaksa, aga mingil hetkel sain aru, et mu Instagram lihtsalt ei meeldi mulle enam. Mul oli halb neid viimaseid pilte (eriti kogumis) vaadata ja ma ei tahtnud ka kedagi teist oma piltide juurde suunata. Tajusin, et mõnikord, kui keegi mu pilti laikis, oli mul heameele asemel pigem nagu natuke piinlik.

Vot selline sein oli:

Ühesõnaga otsustasin, et kustutan need väljakutse raames tehtud pildid üldse ära (mõned jätsin siiski alles) ja jätkan korraliku kaamera ning ise valitud teemadel tehtud piltidega, sest mu jälgijad ja ka mina ise oleme väärt ilusamat lehte!

Remont on tehtud, võite jälle julgelt mulle sinna külla tulla!