Hollandis peatusime kahe suure kaubanduskeskuse vahetus läheduses. Teadsime, et kui täna shoppama ei lähe, siis sellel reisil seda ei juhtugi. Panime mindseti paika, esimeses poes lagunes see tükkideks laiali: üldse ei viitsinud! Otsustasime korra veel proovida ja teises poes leidsime ootamatu tõhususe laine, napi tunniga ostsime hunniku asju, mida seljas kantakse: pükse, särke, kleidi, dressipluusi, isegi ühed saapad. Järgmisest poest saime 15 minutiga mõlemale tossud. Great success!
South Haven tuletorn oli järjekordne punane majakas muuli lõpus. Kõik oli nagu peab: kalamehed, kajakad, inimesed koertega, üks isegi kassiga, läbipaistev vesi. Ahjaa, jõesuudmes oli vesi tegelikult päris põnevalt mitut värvi, jõest väljus pruunikas vesi, selle kõrval oli rohekas vöönd, millele järgnesid kõigepealt heledam ja siis tumedam sinine.
Kõrgemal kaldal tegime pisikes pikniku, sealt oli majakale ja rannale avar ja ilus vaade.
Täna ööbime St. Joseph väikelinnas. Õhtustasime vanas raudteejaamas asuvas pitsarestoranis, mille keskmise suurusega väga maitsev pitsa nägi välja selline:
Restorani aknast märkasime vahvat purskkaevuväljakut, kus hiljem ka ringi jalutasime.
Reisi viimane rannaloojang oli meile armuline. Suurem osa taevast oli pilves ja tumehall, aga täpselt muulimajakate taha oli jäetud väike aken, kuhu mõlemad tornid kenasti ära mahtusid.
