Täna oli jälle näitlejate pildistamise päev, sest järgmisel nädalal astuvad diktoritena üles Priit Strandberg, Katrin Valkna, Jarmo Reha, Andres Roosileht, Roland Laos, Marta Laan ja Meelis Sarv.
Mina ei tea, millest see sõltub, aga vahel on diktorite pildistamine lausa passipildi tegemise moodi (hea, kui kiiresti tehtud saab ja võimalikult tõsiselt), teinekord on isegi mõni kogenud näitleja enne lugemist nii närvis, et ei suuda ei poseerida ega ka loomulik olla, kolmas kord on aga pildistamine lausa lust. Täna oli siis õnneks jälle see “kolmas kord”! Naised olid lihtsalt armsad ja toredad, aga kõik mehed tegid lausa ilma igasuguse nurumiseta erinevaid nägusid või võtsid koguni poose. Kõik see käis seejuures kiiresti ja meeleolukalt. Tänud asjaosalistele!
Allpool aga sellest, millega õhtul kohe päris mitu tundi jutti tegelesin. “Fotosessioon Rolandiga” kestis ise alla 5 minuti, aga pärast sain piltidega mängida poole ööni. Mitte sellepärast, et midagi oleks olnud hirmsasti töödelda vaja, aga tema erinevaid näoilmeid vaadates, tuli mul muuhulgas mõte teha üks “lihtne kollaaž”.
Aga tegelikult ei ole asjad selle kollaažitamisega nii lihtsad, et võtad portsu pilte, laod need ritta ja voilà, ongi valmis! Kõigepealt võib ju kiirelt ära otsustada, et teed ruudukujulise kollaaži! Ruut on hetkel mu lemmikformaat, seetõttu see ei olnud tõesti kuigi keeruline küsimus! Selle, et ka kõik osapildid saavad ruudu kuju, otsustasin samuti üsna kiiresti (kuigi vahepeal katsetasin siiski ka ristkülikuid), aga rittasättimise endaga oli hoopis keerulisem lugu. Kas panna vasakule pööratud pead paremale või vasakule? Kas panna lahtisemad suud ühte ritta või nurkadesse? Kas panna naeratused üles ja tõsisemad pildid alla või hoopis kõik vaheldumisi? No lõpuks sai päris mitu varianti ja oma arvamuse said öelda isegi mu pereliikmed.
Mingil hetkel tundus, et põnevama väljanägemise saaks kogum siis, kui osad pildid must-valgeks muuta. Aga millised? Taaskord hulk katsetusi, kus vahepal said ka päris kõik pildid hallidesse toonidesse keeratud. Seejärel oli mul hunnik erinevaid valikuid ja neid ekraanil kõrvutades tekkis kogemata näiteks selline pildimäng:
Aga see polnud veel kõik, sest tekkinud mosaiike kordamööda ekraanil vahetades ilmnes vahva liikumine, mille jäädvustamiseks tegin oma elu teise (?) GIF-i. Kuna eelmise sarnase liikuva pildi valmistamisest oli möödas aastaksest paar, siis ma muidugi ei mäletanud, kuidas see üldse käib, ja pidin ka Google’i abi kasutama.
Liikumise aktiveerimiseks klõpsa pilt lahti!
Nii möödusidki tunnid linnutiivul ning magamiseks jäi üsna vähe järele. Õnneks algavad mu homsed pildistamised alles pärastlõunal.
Kirjutamiseni!