Uskumatu, aga minu viimasest blogipostitusest on tõesti möödas juba kuu aega!
See on olnud kiire ja igati põnev kuu!
Kõige tähtsam uudis on kindlasti see, et kool on lõpetatud ning auväärne komisjon pidas mu testivormis kontrollitud teadmisi ning kindlatel teemadel esitatud fotosid piisavalt headeks, et tunnistada mind 4. kategooria fotograafiks. Koos minuga sai sellesama õnne osaliseks 19 FS-15 õpperühma õpilast, kellega homme peame maha viimase klassiõhtu ning laupäeval saame kätte lõputunnistused! Pange tähele, et nüüd me natuke töötame, kujundame välja oma stiili ja hakkame siis kõvasti ilma tegema!
Iseenese silmis olen ma tegelikult juba praegu marjamaal (nojah, tõsi muidugi, et ainult mittemateriaalses mõttes).
Olen oma ametikooli minemise otsusega tagantjärgi ikka väga rahul! Loomulikult ei saa ma oma elu kordusena polütehnikumivabalt uuesti elada, kuid mulle tõesti tundub, et minu jaoks oli kooliskäimine internetiõppest tõhusam. Paljusid asju, mida kooliprogrammi läbimiseks vaja teha oli, poleks ma iseseisvalt ilmselt üldse teinud ning kõige tipuks oleks olnud väga ebatõenäoline sattuda telemajja praktikale ning sealt edasi sinna tööle.
Terve kuu ongi nüüd telemajas töötatud ja ma täiega naudin seda! Õhtul sõidan koju sõna otseses mõttes lauldes ning kui hommikuse ärkamise esimesest ehmatusest üle saan, siis asun rõõmsal meelel ja uute väljakutsete ootuses jälle telemaja poole teele.
Telemajas on mul pildistada kolm suuremat projekti ja hea on see, et Lenka tuli juba praegu ERR-i praktikale, sest muidu oleks mul tööd tõesti lausa liiga palju.
1. Laulukarussell
2. Eesti Laul (Pildil Uku Suviste )
3. Näitlejad diktoritena
Samas oleme töö kõrvalt siiski leidnud aega ka paariks väljasõiduks ning käinud esmaspäeviti Rocca al Mare koolis tantsu keerutamas. Mõlemad väljasõidud olid seotud Meelise ja Carmeniga, kes kõigepealt kutsusid meid linnast välja sünnipäevale ning hiljem käisime kingituse raames nendega koos Endla teatris vaatamas etendust “Kõik naistest”. Etendus oli täitsa vahva, sai nutta ja naerda ning viimast õnneks isegi rohkem. Teemad olid tõsised, karakterid tõetruud ning paralleelid oma või mõne sõbranna eluga lihtsalt tõmmatavad.
Seejärel sõime maitsva õhtusöögi Hea maa restoranis ning mängisime poole ööni Hansalinna hotelli söögisaalis hiina pokkerit. Ilmselt oleksime seal lausa hommikuni sumisenud, kui mitte väsinud administraator poleks meid “väikse valge valega” magama ajanud. Aga igatahes oli taaskord hingekosutav Pärnu-reis.
Sel nädalavahetusel ootavad mind siis ees Tallinna Polütehnikumi lõpuaktus ning Eesti Laulu esimene poolfinaal.
Püsige ETV kanalil! 😉