Sildiarhiiv: pokker

Paf Live Marine Cup ja fotoõpilase rõõmud

Jälle üks huvitav koolinädal möödas! Aega napib ja kuigi iga päev varastan uneajast tublisti lisatunde, siis siia kirjutada pole ikkagi jõudnud.

Ma isegi enam vist ei mäleta kõike, mida me vahepeal oleme teinud!

Nädalavahetusel toimus Paf Live Marine Cup ehk väike pokkerikruiis Rootsi ja tagasi. Kohtusime paljude pokkerisõpradega, kellest mitmeid polnud üle mõistuse kaua näinud ja meil oli nendega väga lõbus. Omavahel olles oli täitsa romantiline ja tore veel lisaks. Rootsi pinnal ei läinud me teistega linna peale, vaid magasime kaua ja siis lihtsalt jalutasime paar tunnikest sadama lähedal, tegime sügispilte ning külastasime toidupoodi.

  Rootsis (1 of 1)-4Rootsis (1 of 1)-5Rootsis (1 of 1)-2Rootsis (1 of 1)Rootsis (1 of 1)-3Rootsis (1 of 1)-6

Esmaspäeval sain väikse egolaksu oma kompositsiooni tunnis tehtud ettekande järelkajadest (lisaks õpetajale sain positiivset vastukaja ka kaasõpilastelt), kuigi mulle endale tundus, et ma väheke kiirustasin ja pärast tuli mitu asja meelde, mis täitsa rääkimata jäid või pealiskaudsed olid.  Teemaks oli mul kadreerimine ja see on tegelikult äärmiselt lai ning tähtis asi! Teiste ettekanded olid ka head ja üdse on nii huvitav kuulata-vaadata, kui erinevalt inimesed oma töid tutvustavad või teemasid avavad.

Kolmapäeval laenasin sõbra käest pikaajaliseks kasutamiseks, kuni tagasinõudmise või tüdinemiseni, kaks analoogkaamerat! Veel pole pilti teinud nendega, sest kardetavasti eeldavad nad päevavalgust, aga seni oleme kohtunud vaid pimedas. Homme loodan esimesed klõpsud teha!

fotokad

Seoses TPT 100. sünnipäevaga vahetatakse järgmisel nädalal koolis välja seintel eksponeeritud eelmiste kursuste fotod meie klassi piltide vastu. Sel nädalal käis siis juba esmaspäevast alates agar näitusepiltide valimine ning täna alustati trükkimisega. Minu õnneks juhtus minu pildiga “Peotäis sügist” sedasi, et printerisse läks kogemata käsk teha raamistatud foto, aga kuna nii polnud ette nähtud, trükiti uus ja ma võisin selle “untsuläinud” pildi koju võtta. Kinkisin oma esimese nii suure väljatrükitud foto koos raamiga, mille koduteel ostsin, Imrele.

Hiljem muidugi selgus, et kuigi fotopaberi mõõdud on 29,7 x 42, siis raame müüakse suurusele 30X40. Niisiis jäi pildi alla ning üles üsna tobe valge äär ning meile Imrega tundub, et see on vähem häriv, kui pilti vaadata püstipidi (Anett on täpselt vastupidisel arvamusel).peotäis sügist

Stuudios katsetasime RGB lampe ja tegime värvilisi varje. Lisaks koolitööle aga kasutasin juhust ja taaslõime oma tänase erilise töögrupiga (mina, Karolin, Kaija ja Annika) järgneva lapsepõlvepildi:Annika Kairit Kaija Annika, Kairit, Kaija 2 (1 of 1)Annika, Kairit ja Kaija – pildi tegi Karolin ning järeltöötles Kairit.

Ja sel ajal, kui mina koolis olin, ostis Imre mulle uue kaamera ära!

Tervitused kõigile toredatele inimestele!

Koolinädal läbi, naisteliigas 2. turniir täna

Seekord lõppes mu koolinädal kahjuks eriti kiiresti, kolmapäeval tabas mind teises tunnis kohutav peavalu, võtsin tableti sisse ja pidasin lõunani vastu, aga siis andsin alla. Magasin kodus õhtuni, siis tegin natuke tööd, korsitasin tube, pahteldasin (loodetavasti eelviimast korda) esiku seina ja läksin varakult magama.

Hommikul ärkasin äratuskella peale ja tundsin, et pea valutab jälle. Ei hakanud end tükkideks kiskuma, tablett sisse ja uuesti magama. Alles pärastlõunaks on peavalu, mis tundub olevat seotud migi kaelanärviga, taandunud. Samas olen loid, nagu pärast tugevamat migreeni, ja kurgus on mingi väiksemat sorti tulekahju. Õues on nii ilus ilm ja kuna mul otseselt palavikku pole, siis plaanin ikkagi vasti jalutama minna!

Mu selle sügise teine projekt kooli kõrval – Eesti naiste pokkeriliiga – on endale saanud mõned prisked tunnikesed läbirääkimiste, koosolekute ja artiklite kirjutamise aega ja juba homsest tuleb hakata ka punktiarvestust pidama. Kristil on ilmselt sponsorite otsimisele seni üsna sama aeg kulunud. Juba praegu võib hõisata, et auhinnafond saab ilmselt vähemalt sama suur, kui  eelmisel aastal, ja ehk isegi kopsakam – seda peamiselt tänu Kristi ja Anneli aktiivsusele. Olemaks kursis kõigega, mis selle aasta naisteliigat puudutab, liitu meie FB üritusega!

Tänu mu armsatele klassikaaslastele, kes mu pea ühehäälselt klassivanemaks hääletasid (ainult Annika hoidis oma käe ilusti all, sest teadis, et ma tegelikult pole sellest kohast huvitatud), olin kohustatud esmaspäeval osalema TPT Õpilasesinduse üldkoosolekul. Kaks tundi sellest koosolekust kulus Uku Visnapuu koolituse tähe all koostöö õppimisele ja lõpuks anti ülevaade koolis lähiajal toimuvatest üritustest.

Kuigi olin suhteliselt vähemotiveeritud ja tõrksa eelsuhtumisega, kujunes see tegelikult üsna lõbusaks ja ehk isegi veidi kasulikult veedetud ajaks. Näiteks ehitasime 25 minutit koos vanuseliselt mu pojaks sobivate noormeestega spagettidest ja vahukommidest võimalikult kõrget torni ja see oli tõesti väga meeleolukoas ettevõtmine. Lisaks nüüd vähemalt tunnen koolis veel mõnda nägu lisaks oma kursusele ning oman pisut rohkem infot koolis olemasolevate tegevusvõimaluste ja probleemide  kohta.

Tõnis ja Marco

Tõnis ja Marco tööhoos

Õppetöö alal mässasime sel nädalal aktiivselt välkude ja püsivalguse teemadega ning tegime erineva valgusega portree- ja siluett-pilte ning eksperimentaalportreesid.

Annika kollase varjuga

Annika kollase vihmavarjuga

Kõikidele Imre fännidele annan aga teada, et ta peaks vähemalt teoreetiliselt PokerStarsis kõvasti punkte koguma ja ta ei saa olulistel põhjustel blogisse kirjutada praegu.

Kass klaviatuuril (1 of 1)

Imre Nässuga

Vaba pärastlõuna

Asjaolude sunnil pidin täna koolist varem lahkuma. Teoreetilise poole istusin ilusti pingis, aga praktilisse tundi enam ei jõudnud.  Tegelikult ega mul poleks seal ka palju teha olnud, sest viisin lõuna ajal oma fotoka puhastusse ja objektiivi ülevaatusesse. Sellest tulenevalt pole mul tänasest päevast teile ka ühtegi uut pilti näidata.

Küll saan ma aga tutvustada teile osakest oma klassist! Vaadake hoolega, sest need ongi tulevased Eesti fotograafia tipptegijad! Teisipäeval tegime enam kui poole klassiga spontaanse ühise lõunapausi Mac’is.suur söögivahetund

Fotoaparaadi puudumisest tingitud tühiku täitsin aga täna Naisteliiga organiseerimisega. Vahepeal sai veel üks ametlik dokumentide värk korda aetud ning kahetunnine pärastlõunauinak kulus ka marjaks – tegelikult mulle ajutiselt kiired ja tegusad ajad täitsa meeldivad!

Oh seda naisteliigat!

Kui ma eile kohu jõudsin ja lõpuks arvuti avasin, ootasid mind FB-s kaks privaatsõnumit teemal Eesti Naiste Pokkeriliiga 2015 ning kumbki neist ei olnud tavaline: “Kle, millal naisteliiga pihta hakkab?”. Üks oli hoopiski konkreetne sponsor- ja koostööpakkumine ning teine oli konkreetne koostööpakkumine ja lubadus sponsoreid juurde otsima hakata!

Naisteliiga ajalugu on lühidalt selline, et koos paari sõbranna tugeva toetusega sai esimene Naisteliiga läbi viidud 2009. aastal ning kuigi eelmisel aastal juhtisid ürituse korraldamist minu asemel erandkorras Kelly Limonova ja Kristi Kirs, siis peamiselt on seda liigat seostatud minu nimega ja mulle endale on ta ka nagu oma laps!

Mõtlesin tunni ja mõtlesin isegi kaks tundi, et kas ma tahan ning jõuan seda üritust praegu kooli kõrvalt vedada.  Kelly on Hispaanias ja seda asja kaugjuhtimise teel ajada tundub keerulisevõitu, Kristi üksi ka ei taha/jaksa. Lõpuks sain aru, et ma ei raatsi asja ju tegemata ka jätta. Traditsioone peab austama!

Täna tegin paar telefonikõnet ning osalesin ühel välkkoosolekul, mille tulemustena julgen öelda, et kondikava sai kahe peasponsoriga enam-vähem paika ning igakülgset abi ootavateks naisteliiga vedajataks oleme seekord mina ja Kristi. Loodetavasti esmaspäeval saab juba hakata täpsemat infot avalikustama.

Mingis mõttes ajalooline päev minu õpingutes oli täna paraku ka: esimest korda tundsin, et koolipäev võiks juba läbi saada. Mitte, et õpitu (erinevad objektiivid ja välgud) oleks kuidagi ebahuvitav või vähetähtis tundunud, pigem vastupidi, aga lihtsalt mingi imelik unisus ja loidus oli kallal. Imre on juba paar päeva kodus haige, äkki on mul ka miski tõbi algamas? Seda küll nüüd vaja poleks! Teiselt poolt võis olla asi selles, et eile oli koolis ülimalt intensiivne päev, kus õppisime palju, käisime ühes väikeses vanalinna koolis lapsi pildistamas ning tegime mitmeid ülesandeid linnaruumis. Lisaks magasin täitsa oma lollusest viimastel öödel ainult 5 tundi (per öö). Eks see kõik peab ju mingil moel tagasilöögi andma.

Mis puutub sellesse koolilaste pildistamisesse, siis kahjuks läks mul asi täitsa nässu! Lastega suhelda ja neid pildile sättida – see oli meeldiv ja kerge osa, aga kõigepealt ei saanud ma lisavälku tööle ja kui see juhtus, siis unustasin ISO muuta ja isegi kui kõik tundus lõpuks paigas ja kaamera ekraanil piltki täitsa ilus, siis koju jõudes avastasin ikkagi udususe! 🙁 Ise ma küll selliste piltide eest raha ei tahaks välja käia, kuigi oma lapse piltide eest ikka maksaksin, sest väikesed inimesed ise on seal nii armsad!

Nendest koolilastest tehtud pilte ei saa ma arusaadavatel põhjustel siia üles riputada, kuid näitan teile lõpetuseks pilti, mille tegin meile antud teise ülesande raames. Selles oli vaja kõnetada tänaval meeldivat/sobivat/suvalist  inimest ja teha foto kirjeldamaks mingit selle inimese tavapärast tegevust. Leidsin modelliks kena noore naise, kes pidavat vanalinnas tihtilugu oma koerakesega jalutama, ja ta oli lahkesti nõus, et fotoõpilane temast paar klõpsu teeb. Aitäh!

Neiu koera ja vihmavarjuga

Jaanuar

Kuigi veebruar on juba üle kolmandiku sammunud, olen ikka veel endale võlgu jaanuarikuu pokkeri kokkuvõtte.

Graafikut vaadates pole ilmselt kuigi raske taibata, miks see kokkuvõtte tegemine veninud on.

jaanuar

Kuu aja jooksul tekitasin niisiis 40 000 mängitud käega endale 3200 pimepanust miinust (rahalises mõttes tuli siis iga 100 käe kohta 41 senti kahjumit, mis teeb kaotussummaks kokku 166 dollarit).

Seejuures oli kuu algus ilus ning mu enesekindlus oli (ja mingil imelikul põhjusel on praegugi) õpingute toel kõvasti kasvanud.

PLO kõrval tuli paraku aga veelgi suurem kahjum turniiridelt, sest ega ma ju ei suutnud oma näppe ka TCOOP festivalist eemal hoida!

Sellele kõigele vaatamata ei kavatse ma pokkeripüssi põõsasse visata. Esialgu andsin endale mängijana jätkamise otsustamiseks mäletatavasti 2 kuud aega ning võib juhtuda, et pikendan seda märtsi lõpuni. Hetkel mulle tõesti meeldib mängida! Õppida meeldib ka.

Õppimise osas annan endale muidugi aru, et ei hakka neid keerulisi matemaatilisi tehteid lauas mängu käigus nagunii kunagi tegema ning lisaks on arvutuste jaoks hoopis kiirem ja parem kasutada abiprogramme, kuid tõenäosuste ja võiduvõimaluste läbiarvutamine õppimise käigus on siiski väga vajalikud asja mõistmise ja enesekindluse kasvatamise huvides.

Oleme PLO grupis õpingutega jõudnud flopimängu ja see on vaieldamatult kõige keerulisem osa, mille läbitöötamisest loodan ka kõige otsesemat kasu. Iga päev avastan järjest rohkem asju, mida ma veel ei tea, mis tähendab, et õppimises on saabunud uus tase ning toimunud mingi muurang – ma vähemalt juba oskan esitada küsimusi, millele on nüüd vaja leida ka vastused.

kass õpib-1

Tänaõhtuseks tunniks tuli koduse ülesandena vaadata läbi 4 õppevideot ning arvutada terve rea näidiskäte võiduvõimalused. Viimane neist on veel tegemata, seega rohkem täna siin blogis ei heieta, käin õues ära ja katsun siis värske peaga PokerJuice ja ProPokerTools programmidega paremaks sõbraks saada.