Sildiarhiiv: kass

Meeltlahutav töine nädalavahetus

Sel nädalavahetusel pildistasin kahte üritust.

Kõigepealt toimus reedel TrioBet Live, kus oli lihtsalt suurepärane töötada, sest lisaks pildistamisele (mis mind hetkel nagunii tohutult elevile ajab) oli see rõõmus taaskohtumine paljude toredate pokkerimängijatega, keda pikka aega näinud ei olnud. Pilte näeb siin.

Olen end üles andnud ka järgmise TrioBet Live’i fotograafina ning loodan teha siis juba veelgi paremaid pilte! Aga rõõm on suur, et võrreldes minu eelmiste live-ülekannetega (Nt. see ja too) , olen seekord saanud hoopis rohkem positiivset tagasisidet! See on värskele fotograafiaõpilasele hetkel töötasust isegi  olulisem!

Laupäeval käisime Orissaares Kalda kohviku hooaja lõpuüritusel, kus tegin pilte omast vabast tahtest. Kuna Andre ja Anneli olid pea terve aeg leti taga ametis ja peost liiga palju osa võtta ei saanud, siis loodetavasti suudavad mu pildid (kui need lõpuks viimistletud ning jagatud saavad) neidki tagantjärgi veidi valgustada ja rõõmustada.

lõke-1

Pühapäeval oli suur tuul ja põhimõtteliselt oleks Orissaares ühe pikema tähtajaga koduse ülesande (Pildista tugevat tuult!) ära saanud teha – mul oli isegi idee olemas, aga enne veel, kui suutsin võimalikku modelli moosima hakata, tajusin, et mu nina tilgub ning kurk valutab, mistõttu otsustasin tuulega võitlemisest loobuda.

Ühe fotosessiooni pühapäeva sisse aga ikka mahutasin, sest ostsime kassile traksid ning loomulikult tuli tema esimene õueskäik jäädvustada! Päriselt terrassi pealt maha minna ta seekord veel ei julgenud.

kass esimest korda õues-1-6kass esimest korda õues-2-2

Ettevalmistused kooliks

Eestlaste eripäraks arvatakse olevat, et esmakohtumisel end üldiselt üksteisele nimepidi ei tutvustata või kui seda tehaksegi, siis unustatakse nimed kiiremini, kui need välja öelda jõuti. Kinnistan seda müüti siin nüüd veidi 😉

No sisseastumisvestlusel mina ennast küll tutvustasin (isegi natuke rohkem kui nimega, mida komisjoni liikmed oma paberitest juba nagunii vaadata võisid), aga kes olid need kolm inimest, kes mu vastuvõtu otsustasid, sellest polnud mul kuni tänase päevani halli aimugi.

Selle asemel, et siis, kui mulle endale küsimisluba anti, huvi tunda, et kes nemad sellised on, esitasin ilmselt mingi suhteliselt tähtsusetu küsimuse koolikorralduse kohta. Niisiis tuli täna veidi nuhkimistööd teha, et oma õpetajatega tagaselja natukenegi tutvuda. Selgus, et minuga sarnast halli juuksevärvi omanud aktiivne ja teravapilguline härra osutus Rain Tiruliks ning mõnusalt koduse olemisega tütarlaps Elina Malleuseks. Olen ilmselt kehv detektiiv, aga kolmanda komisjoni liikme nimi jäi esialgu veel saladuseks. Härra Tiruliga aga tuleb tegemist üksjagu, sest tema on määratud ka meie rühmajuhatajaks. Näis siis, et kuidas me edaspidi sobime…

Kooli õppekorraldus- ja sisekorraeeskirjaga tutvusin ka ära, kuigi esimesest ei viitsnud suuremat osa lugeda (pole nagu otseselt plaanis toetusi ja sõidusoodustust taotlema hakata). Teises on aga mitmeid huvitavaid punkte! Hea muidugi, et neil pole aimugi mu hiljutisest liiklustrahvist ning armsad sõbrad, kui te arvate, et olete kuulnud mu suust ebasündsaid või solvavaid väljendeid, siis teadke, et te kuulsite valesti!

Ajad on muutunud, seda tuleb eeskirju lugedes tunnistada küll. Huvitav näiteks, mis aastal lisati eeskirja punkt 1.28. (ei võta kooli kaasa gaasipüstolit, gaasitaskuballooni, laserosutajat, e-sigaretti ega muid elu- ja terviseohtlikke asju)?

Aga see kõik on tegelikult üsna tähtsusetu tunniplaani kõrval!

Juba esimesel septembril ootavad mind sellised põnevad ained nagu žanrid fotograafias – sündmusfoto, žanrid fotograafias – portree- ja grupifoto ning kompositsioon – valgustamise alused! NII PÕNEV!

Samal ajal teises toas meie ikka veel nimetu kiisu haigutab:

haigutus - kolmas päev-1

Pärast pani Imre kabineti lambi üles, misjärel olime sunnitud seal ruumis suurpuhastuse tegema.

Õhtul vaatasin paar lühikest videot portree- ja pulmafotode tegemisest ning kirjutasin märkmikku esimese nädala tunniplaani. Minust on sirgumas nohik – jääb vaid loota, et mu rühmakaaslased on KiVa programmi tulihingelised toetajad ja ma jään seal ellu!

Jälle kooli!

Täna oli eriline päev. Hommikul ärkasin hästi vara (ca 9:15) ning põhimõtteliselt istusin kohe arvuti taha ühte e-kirja ootama. Peagi sain õnneks siiski aru, et “meilboxi refreshimise” asemel tuleks endale mingi asjalikum tegevus leida.

Tavalisel päeval ei jõua ma lõunaks veel suurt midagi ära tehtud. Täna koristasin köögi, mängisin hiina pokkerit, lappasin ära vannitäie puhast pesu ning müttasin aias, kus juhendasin muuhulgas kaevetööd tegevat Imret, et kuhu lilled ja põõsas ümber istutada.

Kell 12:45 algas Imrel netis pokkerikoosolek ning ta võttis mu arvuti enda kasutusse. Läksin siis ajaviiteks lapsega poodi, aga juba kell 13:45 olin tagasi. Kui Imrel koosolek viimaks lõppes, tormasin arvutisse.

Ja seal see siis oligi!

Kell 13:57 saabus SEE kiri:

vastuvõtt

Rõõmuröögatusega tormasin kööki Imrele kaela. Ma sain fotograafiasse sisse! Sisseastumiskatsed koosnesid testist (peamiselt põhikooli matemaatika) ja vestlusest ning lisaks läksid arvesse keskkooli lõputunnistuse matemaatika, füüsika, keemia ja eesti keele hinne (Siit õppetund lastele, et heast lõputunnistusest võib veel palju hilisemas elus kasu olla!).

Ühele kohale pürgis 5 inimest ja kuigi konkurents oli seega väiksem, kui omal ajal TÜ õigusteaduskonda, siis sissesaamise üllatus oli pigem suurem.

Imre ja Anett teavitatud, jooksin uudist kohe ka maja teisele poolele õele rääkima. Esimesed õnnitlused käes, saatsin Polütehnikumi kiirelt kirja, et loomulikult tulen ma nende juurde õppima.

Pärast me tegime veel muid asju ka, näiteks võtsime endale Tallinna loomade hoiupaigast ühe armsa kassi. Läksime sinna kohale ja ütlesime, et me tahaks nüüd minna kassituppa, istuda seal mõnda aega ja võtta kaasa just selle kassi, kes end ise kaasa nurub. Sõbralike kasside valik oli päris suur, aga pildilolev iludus oli kõige järjekindlam ning ta lihtsalt keeras Impsu juba 10 esimese minutiga ümber sõrme. Me Anetiga ei olnud sugugi vastu ka. See, et polikliinikus avastati enne kiisu üleandmist tema  kaelalt seenhaigus, meie otsust enam ei mõjutanud – ravime ära, mis seal ikka!

portree-1

NB! Kiisu nimekonkurss toimub minu FB seinal.

Kavatsen oma fotograafiaõpinguid siin lehel nüüd agaralt ja koos ohtra pildimaterjaliga kajastada. Püsige lainel!

Huvitav, kas ma olen oma grupis kõige vanem?

Novembri eel: sünnipäev ja pokker

November on Leiboldite peres sünnipäevakuu: meie viiest pereliikmest kolm on sündinud just sel pimedal ja vihmasel toasistumise kuul. Kuid ma tõesti ei taha kõiki neid tähistada  külaliste kojukutsumisega ning vähemalt oma sünnipäevapeost on mul Grand Prix kasiino abiga plaan kõrvale hiilida!

Kunagi oli meil Kellyga mingi pokkeriga seotud kihlvedu, mille kaotaja pidi loomade hoiupaigale kassipesa viima (tegelikult viisime lõpuks küll mõlemad sinna hoopis rohkem asju kui ühe pesa). Igatahes tuli siis ühtlasi jutuks, et ma võiks kunagi korraldada mingi suurema heategevusliku pokkeriturniiri. Kelly oli nimelt veendunud, et et kui mina asja vaid ära korraldaks, siis tulijaid ning toetajaid oleks rohkem kui küll…

Pärast mitut aastat laagerdumist on asi nüüdseks peaaegu läbi mõeldud ja teostamisel.

Seega, kallid sõbrad, kutsun teid osalema 22. novembril Grand Prix kasiinos toimuval erilisel heategevuslikul turniiril, mille auhinnafondist 20% läheb Toolse Kodutute Lemmikloomade Varjupaiga toetuseks.

Asi ei ole muidugi tegelikult päris nii lihtne! Ma nimelt ootan teid sinna kassikostüümides või palun teil kanda vähemalt temaatilisi aksessuaare. Kes seda üleskutsed järgivad, need saavad ka natuke suurema algstäki!

Lisaks protsendile auhinnafondist kogume kohapeal Toolse kasside jaoks ka muud vajalikku.

Lisainfo Facebookis!

Seega lööge karv läikima, võtke lillede asemel näppu kassitoit või -liiv ning kohtume 22. novembril Grand Prix’s!

Foto: Toolse hoiukodust on pärit ka meie oma Mirri.