Tänases fototöötluse tunnis tegime selliseid nalju:
Kompositsioonis aga istusime kõik keeleotsad suust väljas ning mõõtsime, sobitasime, lõikasime ja kleepisime. Transparentsuse illusioon:
Täna on siis see päev, kui valmis minu esimene otsast lõpuni isetehtud analoogfoto!
Selleks, et esimene pilt kindlasti välja tuleks, soovitas õpetaja võtta hästi kontrastse pildi ja nii sai minu esimeseks paberfotoks järgnev teos:
Pärast tegin kolm fotot veel. Seejuures kasutasime juba ka nn. Photoshopi eelkäijat ehk pildi osalist varjamist käega. Kes ise pilte ilmutanud pole, on kindlasti mõnest filmist näinud, et kõige ägedam osa kogu asja juures on siis, kui vaatad valget ilmutisse asetatud fotopaberit ja kujutis hakkab tasapisi joonistuma. Kilkasime Karoliniga nagu lapsed, kui esimesi nägime. Kaija võttis asja veidi rahulikumalt, aga küllap oli asi selles, et kui meil Karoliniga olid enda tehtud fotod, siis Kaija oli pigem abilise rollis.
Vahepeal tegime tulevärki ka! Tänud siinkohal modellile (Anett) ja assistentidele (Kaija, Karolin, Karin, Jörgen, Aiki). Minu poolt tehtutest parimaks osutus sellest seeriast järgmine pilt: 
Mõnest eile tehtud rabapildist on tänaseks saanud minu esimesed minimaailmad.
Kuna tegin sellist asja päris esimest korda, siis on miinuseid päris palju, esiteks kasvõi võimetus valida õige taust (makrorõngaga foto, kuhu modell hiljem istutada) ja õige täispikkuses portree (modelli poos, tema pilgu suund jne).
Aga vähemalt õppisin midagi PS-s tegema ja kunagi on ilmselt hea esimesi katsetusi loodetavasti hilisemate palju parematega võrrelda.
Täna käisime Elina tundide ajal Pääsküla rabas pildistamas. Klass jagati väiksemateks rühmadeks ning anti kätte konkreetsed ülesanded, saime proovida makrorõngast ja polariseerivat filtrit, ülesanded ise olid seotud portree- ja loodusfotodega.
Müttasime rabas poole üheteistkümnest kuni kaheni ning ilm oli soe ja päikesepaisteline täpselt selle hetkeni, kui autode juures kogu klassiga uuesti kokku saime. Milline vedamine! Pärast teiste lahkumist oli mustade pilvede all Imret oodata päris külm! (Ta ei saanud kohe tulla, sest Starmani mehed paigutasid meile lõpuks ometi juba mitu kuud lubatud kiiremat internetti, mis tundub, et kõigile muudele Starmani poolt põhjustatud ebameeldivustele ja hädadele vaatamata tõepoolest ongi Elioni omast kiirem!)
Mis puurub tänase päeva uutesse kogemustesse, siis olin muidugi varem makrorõngastest kuulnud (ja tõtt-öelda oleksin mingi komplekti endale nädal tagasi netist peaaegu ostnud), kuid katsetanud neid ei olnud ja see oli lihtsalt põnev. Allpool saab näha nii tavapärast kui ka veidi teistmoodi kasutamisviisi: viimasel juhul tuli minu arust väga äge triibuline ebateravus pildi äärtesse.


Fototöötluse poolteist tundi möödus nii kiiresti, et ma selle lõppedes tõsimeeli arvasin, et Tirul teeb lihtsalt väikese vaheaja.
Photoshopis on nii palju vajalikke ja/või põnevaid võimalusi, aga paraku Mac ja PS koos ajavad mu juhtme natuke kokku ning nii olin mitu korda sunnitud õpetajalt abi paluma. Hämmastav, kui erinevad need pilditöötluste programmid PS ja LR ikka on!
Teine aine täna oli kompositsioon ja õpetaja jätkas üllatamist. Ma lihtsalt ei saa aru, kuidas on võimalik enda ainest nii õhinasse minna?! Täna pidi ta mitu korda õhku ahmima ja hääle katkemisega võitlema, kui meile näitlikult seletas, et tume- ja heleroosa tapeeditüki värvide segamisel võiks me saada keskmiselt roosa tapeeditüki! Nii armsasti jättis ta pärast meile laua peale veel terve komplekti tapeeditükke, et saaksime erinevaid võimalike vävikombinatsioone katsetada. Värvikalt värviline värviõpetus tõepoolest!
Õpetajatel oli täna mingi üritus ja nii pääsesime lubadusega, et loeme järgmise teema iseseisvalt läbi ja teeme väikse kodutöö, juba kell 11 linna peale.
Tegime siis Annikaga homseks antud kodust ülesannet ehk pildistasime ühtse teemaga objekte oma teekonnal koolist Vabaduse väljakuni. Võisime välja näha üsna veidrad. Annika oma teemast tulenevalt oli muidugi veidi rohkem veider, sest mina valisin oma teekonda ilmestama lihtsalt punased sõidukid, aga tema pidi oma valiku tõttu pidevalt tee ääres kükitama. (Ei hakka siin nüüd vildakalt mõtlema, eksole!)
Ja päeva soovitus: kui te põllumeeste streigist osa ei võta või koos pritsumeestega kuskil kõrghoones trepijooksu ei harrasta, siis minge näiteks Kadriorgu! 
Sel nädalavahetusel pildistasin kahte üritust.
Kõigepealt toimus reedel TrioBet Live, kus oli lihtsalt suurepärane töötada, sest lisaks pildistamisele (mis mind hetkel nagunii tohutult elevile ajab) oli see rõõmus taaskohtumine paljude toredate pokkerimängijatega, keda pikka aega näinud ei olnud. Pilte näeb siin.
Olen end üles andnud ka järgmise TrioBet Live’i fotograafina ning loodan teha siis juba veelgi paremaid pilte! Aga rõõm on suur, et võrreldes minu eelmiste live-ülekannetega (Nt. see ja too) , olen seekord saanud hoopis rohkem positiivset tagasisidet! See on värskele fotograafiaõpilasele hetkel töötasust isegi olulisem!
Laupäeval käisime Orissaares Kalda kohviku hooaja lõpuüritusel, kus tegin pilte omast vabast tahtest. Kuna Andre ja Anneli olid pea terve aeg leti taga ametis ja peost liiga palju osa võtta ei saanud, siis loodetavasti suudavad mu pildid (kui need lõpuks viimistletud ning jagatud saavad) neidki tagantjärgi veidi valgustada ja rõõmustada.
Pühapäeval oli suur tuul ja põhimõtteliselt oleks Orissaares ühe pikema tähtajaga koduse ülesande (Pildista tugevat tuult!) ära saanud teha – mul oli isegi idee olemas, aga enne veel, kui suutsin võimalikku modelli moosima hakata, tajusin, et mu nina tilgub ning kurk valutab, mistõttu otsustasin tuulega võitlemisest loobuda.
Ühe fotosessiooni pühapäeva sisse aga ikka mahutasin, sest ostsime kassile traksid ning loomulikult tuli tema esimene õueskäik jäädvustada! Päriselt terrassi pealt maha minna ta seekord veel ei julgenud.
Viimaks olen oma klassikaaslastega siis nüüd tuttav ka!
Vabamas õhkkonnas oleks äkki võinud mõne kaaslase kohta midagi imelikku selguda, aga tegelikult ei selgunud. Kõik hoidsid end ilusti vaos ja suurem osa peost tegeleti fotograafiaga. Tänu paarile aktivistile, eesotsas Eleniga, tõmmati küll isegi paar seltskondlikku mängu käima, kuid siis siirduti jälle oma aparaatide ja pooside võtmise juurde. Lühidalt oli päris “töine meeleolu” ja vähemalt mina sain jälle sutsu targemaks kah.
Loodetavasti saadetakse mulle varsti ka klassi ühispilt ja siis saan oma nunnusid ka teile näidata, aga seni leppigem mõne minu aparaati sattunud pildiga.




Päev koolis on nagu seiklus. Eile ma jäin kahjuks tervislikel põhjustel sellest seiklusest ilma, kuid tänase ilusa ilmaga oli lausa lust end jälle koolilainesse heita!
Tegime õues pilte kasutades hajuteid, helesteid ja peegeldeid. See on ikka päris uskumatu, kui palju tänase päikselise ilmaga kuldse riidega valguse näkkusuunamine pilti soojemaks muudab, hajuti kasulikkusest päikesevalguse piiramisel rääkimata! Õppisime ära paar peeglitrikki, mida kindasti pean kunagi kasutama, kuigi seinapeegli lõhkumiseni, mis huvitava pildi huvides täna tehtud sai, ma kohe esimese hooga siiski ei tormaks.



Pärast pildistasime veel natuke Vabaduse väljakut ja Vana Toomast, misjärel tegi õpetaja Tirul meile fotomuuseumis korraliku loeng-ekskusiooni. Harva seda mõne muuseumi kohta puhtast südamest öelda saab, aga tõesti huvitav oli!
Paljudele meist jäi seejuures veel koolisisesest linnapildistamisest väheks ja nad läksid täna kambaga Tallinna peale luusima. Seekord jätsin selle võimaluse kasutamata, aga järgmine kord loodan ühineda!
Homme õhtul on meil kursuse tutvumispidu. Lähen nüüd poodi, sest lubasin sinna ühe küpsisetordi teha.

Kuna eelmisel esmaspäeval oli alles aktus ning ma unustasin nädalavahetusel uue tunniplaani märkmikku kirjutada, siis ootas mind täna koolis üllatus, et esmaspäeviti kestavad meil tunnid ainult kella üheni.
Nagu koolilaps ikka, rõõmustasin süllesadanud vabade tundide üle korralikult!
Kahest ainest üks oli Photoshop, kus õppisime lihtsalt tööriistu tundma, aga mulle oli kõik seal ikka väga uus ja teistmoodi. Kohati kippusin kiirematest ja PS-i juba varem kasutanutest korralikult maha jääma, aga õnneks kriitilisematel hetkedel tuli Markus appi.
Täna tutvusime viimaks ka oma kolmanda õpetajaga (rohkem meil neid sellel poolaastal polegi) ning tuleb tunnistada, et ta on väga omapärane! Ma poleks uskunud, et keegi saab RGB ja CMY(K) värivisüsteemide lahtiseletamist nii ägedaks pidada! Värvide erinevad segamisviisid tundusid teda igatahes sedavõrd vaimustavat, et ta mõnest asjast rääkides oli ta elevil nagu laps kommipoes ning hakkas iseend kuulates ja midagi meenutades õnnelikult itsitama. Kui ma teaksin, mida täpselt on vaja neoon-kirju saamiseks kokku valada, siis saaksin teile öelda selle daami isiksuse loomisel kasutatud segu valemi.
Lühidalt, õpetaja Marje esinemist vaadates ja ühte pisikest värvimängu mängides möödus koolipäev linnutiivul.

Kuna pidin oma “ajutise sõbra” (filmikaamera Canon EOS 300V) täna tagastama, siis klõpsisin must-valgele filmile nädalavahetusel võimalikult mitmekesise kompoti loodusest, kassist, oma plikast, linnavaadetest ja lisasin täna koolis veel viimased 8 pilti. Ühe foto lasime Annikaga Karlil ja Markusel (ei teagi, kumb neist lõpuks nupule vajutas) teha meist kui pinginaabritest ka. Loodame, et meie esimene sõbrapilt siis ikka välja tuleb!
Filmi peale pildistamise eripära seisneb selles, et Sa ei saa kohe vaadata, kuidas pilt välja tuleb. Lisaks on Sul vaid loetud arv kaadreid, mistõttu pole kuigi mõistlik ühest ja samast asjast mitut pilti teha. Oi, kuidas see paneb koonerdama! Isegi kui on hirm, et pilt ei tulnud välja, ei raatsi uut vajutust teha. Ma ei tea, millal me selle filmi ilmutamiseni üldse jõuame, aga igatahes on uudishimu laes, et mis siis täpselt välja tuli või metsa läks.
Aga see kass, kelle peal eile kaamera fookusvõimet testisin (ca pooltel kordadel kipub pilt uduseks jääma), on meil ikka veel nimeta! Kassandra ehk Kass-Andra on senipakututest kõige kõrgemal kohal, kuid konsensust pole perekond ka selle nimega suutnud saavutada…

Kõigepealt muidugi esimese nädala eufoorilise vaimustuse valguses ikka sellest, mida põnevat koolis toimetasime.
Täna rääkisime taas ISO, säri, ava, teravussügavuse jne. teemadel, pildistasime liikuvaid autosid, vettekukkuvat ploomi ning uurisime, mida ägedat saab teha polariseeriva filtriga.
Las nüüd siis pildid räägivad:
Pärast kooli sattusin peaaegu kogemata ETPF-i juhatuse laiendatud koosolekule, kus arutati OPEM 2015 ja Pokkeri EMV 2016 korraldamist. Viimase osas tõdeti, et eelmise aasta korraldus oli hea ning üritus läheb enam-vähem samal kujul kordamisele. OPEM turniirikava koostamisel sain päris mitu sõna ka sekka öelda, mistõttu võin hiljem vaid ennast süüdistada, kui miski kahe silma vahele juhtus jääma ja hiljem ei meeldi.
Õhtul õppisin veel lastega geograafiat, eesti ja vene keelt ning suhtlesin FB-s klassikaaslastega.
Loodetavasti kunagi lähitulevikus saan teile näidata klassivend Markuse “meistriteost”, aga võib-olla ei saa ka. Nimelt tegi ta minust ja meie õpetajast täna vägagi naljaka pildi, aga igaks juhuks sooviksin selle avalikuks näitamiseks ka teiste asjaosaliste eelnevat nõusolekut. Näis kas antakse…