Hommikul esimene tund oli fototöötlus, kus tutvusime hästi põgusalt Photoshop’iga. Nii imelik kui see mõnele mu sõbrale-tuttavale ka ei tundu, siis Photoshop on minu jaoks täitsa uus teema. Kuigi sain juba mitu aastat tagasi endale sünnipäevaks Photoshopi harrastajaversiooni Photoshop Elements plaadi ja programm on mul ilusti läpakas olemas, siis teinud olen ma sellega ülivähe. Minu töötlusprogrammiks on seni olnud Lightroom.
Lühidalt tundub PS üliäge ja võimalusterohke, mistõttu hakkasin muude asjade kõrvale kohe täna juba uut arvutitundi ka ootama!
Aga tänase päeva põhiuudis on siiski see, et ma sain endale koolist koju kaasa ühe uue ajutise sõbra. Tema nimi on Canon EOS 300V ja temaga plaanin ma esmaspäevaks ühe mustvalge filmi täis pildistada, misjärel siis kunagi tulevikus saan selle filmi ise ära ilmutada. Üle mõistuse põnev, ma ütlen!
Canon EOS 300V
Õhtul jutustasin kodus kõigepealt õhinaga oma koolipäevast ja siis küsisin, et kuidas pojal läks. Ta vaatas mind kaastundliku muigega ja poetas üheainsa sõna: “Normaalselt.” Väikese pausi järel tuli lisa: “Nii vastavad sellele küsimusele normaalsed inimesed.” Ma sain aru küll, mida ta mõtles. 😛
Tänases päevas miinuseid vist polnudki. Söömas käisime koos nelja kursusekaaslasega Tallinna Tehnikakõrgkoolis ning sealse lillakapsasupiga jäin rahule.