Pokker | Elu on lill

EPT Tallinn

Patune oleks suurvõistlus blogis tähelepanuta jätta, panen mõned huvitavamad käed, mis ka PokerNews live-ülekandest läbi käisid, kirja.

—

Blindid 50/100, stäkid 30k. BB on tubli ja tugev noormängija.

Avan hijackilt Ac Tc 250 ja suur blind maksab.

Flop Qc 8c 4h. Vastane checkib, panen 350, ch-raiseb 1200-le. Tõstan 2650-le, maksab. Üldiselt ma ei armasta tugeva tõmbega panustamist uuesti avada ja anda vastasele võimaluse mind ületõstega pangast välja lüüa, aga seekord tegin siiski nii. Peamiselt seetõttu, et oleme nii sügavad ja vastasel on väga keeruline mind kahe paari või isegi madalaima setiga omakorda üle tõsta. Sellega pööraks ta põhimõtteliselt need käed blufiks.

Turn 7s, check-check. Võib-olla oleksin võinud edasi raiuda, aga otsustasin võtta rahulikult tasuta kaart.

River 6c. Vastane betib 3100, mina tõstan 8000-le, vastane ägiseb ja foldib. Krt teab, kas oli set või suutis tõesti masti maha panna.

—

100/200, ante 25. MP on tugev ja agressiivne Poola mängija, SB on reibas noor venelane.

Poolakas paneb MP 450, mina hijack QsQc maksan, SB tuleb ka kampa.

Flop 6h7cQd. Poolakas paneb 800, mina maksan, SB paneb 2300-le, poolakas maksab. Oh-oh-oh-oo, nice action. Otsustan lihtsalt maksta. Kui ma siin otsa panen, siis annan enda käe ära ja näiteks madal set võib-olla suudab siin isegi foldi üles leida. Võib-olla ma ülehindan inimeste foldimisvõimet, kuna ise toon sellega leiva lauale, aga mille krdi peale võiks bottom set mind panna? Keskmine set läheks siin mida ilmsemalt küll bustosse, aga tema vastu eeldan nupud nagunii keskele saada. Mul on ju nutsile lisaks positsioon ning tean, et turn bettimata ei jää. Samas on võimalus, et tüübid lähevad enne juba hulluks ja saan võimaluse võita hiigelpanga.

Turn 8s. Pole parim kaart, aga kindlasti mitte ka halb. 5-4 jõudis kohale ning päris välistada ei saa ka T-9, mis floatis/bluffis. SB checkib, poolakas paneb 6k. Ma praktiliselt ei näe poolaka ranges käsi, mis taga olles võiksid mind riveril tappa (õigemini tõmbavad ühte outi) ja otsustan anda venelasele võimaluse midagi rumalat teha. Eeldused selleks olid olemas. Paraku venelane foldib.

River Tc. Poolakas checkib. Ma polnud veel riverikaarti vaadanud, aga mõtlesin tulistada 8-9k, kuna vastase check pidi tähendama, et olen igal juhul ees. Aga siis vaatasin seda krdi kümmet ja ei suutnud enam aru saada millega vastane maksta võiks. Minu liin oli nii krdi tugev, et mõtlev mängija, mida poolakas ilmselgelt oli, peab mind panema minimaalselt seti peale. Samas ei checki ta seal kunagi minust paremat kätt, isegi 5-4 panustab seal seti käest väärtuse saamiseks. Ja kuna mul on 99% parem käsi, siis peaksin ikkagi panustama. Ilmselt oleks parim panna mingi totakas 2k panus, mis võib indutseerida mingi pöörase bluff-all-in muuvi ja mis saaks kindlasti välja makstud seti ja vbl kahe paari poolt. Ja no vähemasti peaks see vastase tilti ajama, kui ta otsustab foldida. Anyway, otsustasin käe maha checkida, mis oli ilmselgelt viga. Suurtes pankades ei tohi vigu teha, dämit. Poolakas näitas kuningate paari, et eks ma reaalselt olekski võinud ehk 2k panuse temalt kätte saada, mitte rohkem. Vähemasti flopi mäng oli hea, ületõstega oleks 6k mida ilmsemalt saamata jäänud.

—

Selle käe panen puhtalt vingumisrõõmust ja haletsusvajadusest:

Eelmise käe askeldisest venelane tõstab eest 700, mina ületõstan väikselt blindilt ässadega 2300, venelane maksab.
Flop Td 8s 3s. Panen 2700, venelane maksab ja jätab taha 7k.
Turn 3d. Panen nuppe ja venelane maksab pärast neljaminutilist praadimist. Avab 8h 6h. A što, 5% ikka on.
River 8c

—

200/400, ante 50. Andres Soome avab MP 900, mina kuute paariga maksan, sb maksab, minu armas venelane paneb 7,5k nuppe. Andres foldib. Sellise profiiliga mängija vastu on see minu jaoks üsna selge call. Väike blind on ka veel mängus, aga ta ei saa seal peaaegu kunagi tugev olla. Kolmanda mehena monstrumiga maksmine ilma positsioonita tundub väga ebatõenäoline käik. Pangas on palju surnud raha ja venelase kätevalim väga lai. Maksan ära ja olen kaheksate paari vastas. Flop on tühi, turni tõmban kuue ja riverisse vastane masti.

—

Teine mängupäev, uus laud. Blindid 400/800, ante 100. Minu stäkk 22k, vastasel 50-60k.

MP avab 1600, mina buttonilt Td 8d kolmpanustan 3900, vastane maksab. Olen viimastel turniiridel üsna tihti hakanud 25-30bb stäkiga üleröövima, plaaniga shove peale foldida. Üldjuhul vastased selliste stäkkidega ilma positsioonita callida ei armasta ning seisavad seega valiku ees – kas mängida terve minu stäki peale või loobuda. Kuna üldjuhul on mul üsna tihke imago ja vastasel pole otsest põhjust õhuga nuppe kütta, siis manööver toimib väga hästi. Seekord siis tuli minu üllatuseks call.

Flop Ad 3d 8s. Vastane checkib, viskan 5k nööbi sisse ja vastane maksab! Huh? Mul on selja taga 12,5k.

Turn 9h. Checkib. Mõistagi olin flopist valmis ahvikiirusel nupud sisse ajama, aga turnil ei suutnud ma enam aru saada, mida krdit ma biitida võiksin?!? Mastitõmbega peaks vastane flopist nuppe panema. Ilma positsioonita floatimine on ka praktiliselt välistatud. Seega näen ma tema valimis ainult keskpäraseid ässasid, setti, KK, AA. Midagi nendest ei pane ta tõenäoliselt turnis maha. Ei näinud põhjust bettida ja võtsin tasuta kaardi.

River Ah. Vastane paneb nuppe, mina foldin turnil läbiarutatud loogikale tuginedes.

—

Lõpetuseks cutoff tõstis 2200, button maksis ja mina panin suurelt blindilt kaheksate paariga 17k nuppe. Väga standard ja rääkida pole midagi. Paraku sattusin ässade otsa.

Kahjuks oli aastaga EPT Tallinn osalemisaktiivsus langenud umbes kolmandiku võrra ja näeme, kas järgmine aasta Euroopa pokkeritsirkus enam Eestit väisab. Eks pokkerimaailmas ole käsil keerulised ajad ja võib-olla kukuvad numbrid ka mujal. Hoiame pöialt, et jääksime ikkagi püsima.

Sõbrad, on aeg võtta suvest viimast!

Jätad nädalakeseks sammud astumata ning toitud samal ajal kuidas juhtub, lisades õhtuti mingi koguse alkoholi ning vana vaenlane ülekaal on kohe kõpsti end kasvatamas! EPT Tallinn ei mõjunud ses mõttes meie tervislikele eluviisidele üldse hästi!

Tänasest astusime aga tagasi õigema toitumise teele: hommikuks puder ja päeval imehea salat, sammud ning lõpparve alkoholiga on lükatud homsesse.

EPT Tallinn sai läbi, õnnitlused Raigole, Vallole, Katile ja teistele, kel pokkeriturniiridel kenasti läks (meie pere nende hulka seekord kahjuks ei kuulunud) ja ka neile, kes üritusest lihtsalt rõõmu tundsid (sinna hulka me isegi kuulusime küll).

Lapsed olid viimast päeva Viljandis vanaema juures ja mingeid kohustusi polnud ma tänaseks endale võtnud, seega oli mul üle pika aja aega mõelda, et mis on elus (peale perekonna) tegelikult tähtis. Jõudsin kiiresti selleni, et sõpradega suhtlemine on üks olulisemaid asju üldse, aga millal ma viimati nägin oma kalleid ülikooli- või klassikaaslasi?! Lühivastuseks on, et liiga kaua aega tagasi. Kuna ülikoolirahvaga on kohe eriti pikk vahe tekkinud, helistasin neist kahele mittetallinlasele kohe täna ja panime kohtumiste kuupäevad enam-vähem paika! Ja mõneks ajaks arvutivabalt Peipsi äärde puhkama tahaks ka minna!

Kuigi paljude jaoks on puhkused lõppemas ja sügistunne kätte jõudmas, oleks minu suvi nagu ikka alles algamas! Loodetavasti jõuab enne kooli siiski veel perega natuke Eestimaad vaadata ja sõpradega grilli- ja salatiõhtuid maha pidada!

Edit: Oli öö ja järsku oli hommik ja mina polnud vahepeal magama läinud. Kahjuks on mitmel mu lähedasel inimesel olnud hiljuti suhteliselt keerulised ajad ning mõtted nendele panid mind sõnu seadma. Kui ma olin valu ja kahtluse värsid paberile ning arvutisse valanud, tulid mulle järsku meelde need 2 telefonikõnet, millest ma päeval kirjutasin, ning nendest mõtetest sündis juba hommikuses päiksesäras üks väike ja teistest hoopis helgem luuletusepoeg:

Kui helistasin täna sõbrale,

ta oleks justkui oodanud mu kõnet.

Tal olid valmis kenad sõnad

ja hääl tal tundus minu üle õnnelik.

Mul polnud talle kurta ühtki muret,

ka temal ja ta perel hästi kõik.

Jah tõesti miski polnud enne halvasti,

kuid hoopis ilusamaks päev läks ometi.

Algas pokkeriõpe: 0,05/0,10 PLO hi-lo

Ma pole kunagi omahast suuremat pidanud, eriti lives ajab see mäng mind suhteliselt hulluks, sest seal lisandub muule segadusele tõsiasi, et ma lihtsalt ei suuda nelja taskukaarti meelde jätta.

Samas, kui vaadata tagasi minu “pokkerikarjääri” algusesse, siis oli Pacific pokkeris kunagi selline promo nagu “Survival Showdown”, kus showdownile jõutud käte eest anti punkte, omahas veel miskipärast topeltpunkte, ning päeva lõpus jagati enim showdowne võtnutele puhast raha. Selle igakordseks edukaks läbimiseks (toimus ca 4 korda kuus) mängisin siis 4 päeva kuus hommikust õhtuni täitsa edukalt 0,5/1 FL Omaha hi-lo 8-max laudu. See on selline nostalgiline värk, sest enam pole ei selliseid promosid ega sedavõrd massiliselt nõrku vastaseid.

No igatahes, tegelikult mulle ju need mängud, kus vaja väikest ja viletsat kaarti püüda (badugi ja razz) ka väga meeldivad, lisaks topitakse seda omahat pidevalt igasugustesse segamängudesse, seega miks mitte see mäng endale paremini selgeks teha, seda enam, et Ameerikas mängitakse omaha hi-lo varianti täitsa talutavatel limiitidel pea kõikides pokkeritubades.

Esimene proovimäng saigi tehtud lives Imrega koos ja lausa ühes lauas Venetiani kasiinos Las Vegases. Tookord mina kaotasin ja Imre siis võitis selle, mille mina olin laiali jaganud, jälle perekonda ringiga tagasi.

Imre tegeleb praegu iseseisvalt aktiivselt PLO hi-lo õppimisega ning pea esimest korda elus hakkasin minagi nüüd koos temaga seda minu jaoks täitsa uut (varasem kogemus siiski limit variandist) mängu õppima. Mina muidugi närvide säästmiseks teen seda oluliselt madalamal limiidil blindidega 5 ja 10 dollarisenti.

Praeguseks on kogunenud 2301 kätt ning mingeid järeldusi teha, et kuidas mul läheb, on enam kui vara. Hoopis olulisem on mängu mõttesse sisse tungida. See võib enamusele tulla üllatusena, kuid ma sisuliselt pole varem tegelenud käte tagantjärgi analüüsimisega, sest kuigi ma olen hiljem oma mängitud käsi mõnikord üle vaadanud, pole ma tegelikult neid mitte analüüsinud, vaid lihtsalt imetlenud või ahastanud, et kuidas läks. Eile vaatasime peale sessi Imrega koos üle mu suuremad potid ning ma tõesti arvan, et sain poole tunniga targemaks, kui ma üksinda tagantjärgi vaatlejana terve elu jooksul saanud olen! Hea õpetaja on hindamatu väärtusega ja ma olen väga õnnelik, et mul selline kodust võtta on!

Konkreetselt toimus see käte ülevaatamine sedasi, et panime käe holdem manageris jooksma ja Imre ütles, mida ta edasi teeks, siis vaatasime mida mina tegin, panime käe seisma, mina põhjendasin miks ja Imre seletas miks mitte ja mis edasi, siis jälle vaatasime, et mida mina tegelikult tegin. Halenaljakal kombel oli päris mitu sellist kätt, kus ma teadsin, mida teha tuleb, kuid lauas, kas siis kiirustades või tildates (!?) toimisin hoopis vastupidi või täitsa ebaloogiliselt. Kuidas selliste mõtteapsudega võidelda? Ilmselgelt sellega, et lõpetada igasuguste kõrvaliste asjadega tegelemine!

Äkki istun juba 2012 ise sellise tähtsa ja targa näoga WSOP PLO8 osavõistluse lauas?!

WSOP 2011 – $1500 PLO hi-lo ja $1000 nlh

Vaja vana võlg kustutada ja WSOP turnadest väike järelvaade teha. Natuke ju ikka pokkeriblog ka.

$1500 PLO8

Nagu arvata võis, oli huilo üsna hea väärtusega turniir. Mängutase kõikus seinast seina, nagu napsunina Tallink Expressi koridoris tormisel merel. Keskmine mängija oli siiski suhteliselt soliidne, aga sekka nägi ka väga kummalisi käike. Näituseks istub kuuekümnendates sogega papi teise taseme keskel lauda maha, äsab väikselt blindilt tummise kolmpanuse ning avab riveril 2-4-8-J, mis loomulikult on vastase preemiumi vastu välja imenud. Ok, huilos jooksevad käed enne floppi väga väikeste erinevustega, seesinane 2-4-8-J on A-2-6-K vastu ainult 40-60, aga kehva mängitavuse tõttu on positsioonita ikkagi suitsidaalne hakata sellise koordineerimata käega lihtsalt lahmima. Mõni aeg hiljem tegi sama tegelane avatõste 250 ning foldis, jättes taha 325 chippi…

Keskmiselt mängiti siiski enam-vähem, samas jooksis aeg-ajalt ka pealtnäha adekvaatne mängija päris kokku. Üks noor ja alati erkvärvilise lipsuga asiaadist nooruk, kes hiljem ka minu välja lõi, maksis sügavas faasis teise suure stäki vastu A-4-5-K lauaga kinni 4-bet all-ini. Vastane avas mõistagi 2-3 “ratta” ja küsis: “Do you have any redraws?”, mille peale nooruk keeras lahti A-3-6-X. What? Riveri 2 tõmbas rattamehele koti pähe ja asiaat võttis hiigelsuurest pangast kolm neljandikku. On your bike…

Minu turniir algas väga hästi, natuke skillisin, natuke lakkisin ja sain stäki kiirelt üles. Siis progress pidurdus ning teise päeva jõudsin alla keskmise stäkiga, nagu ikka. Istusin ilusti rahadesse ja pärast sain vist 3 korda freeroliida stäki duubeldamise peale, aga alati vastane sumistas miski hädaabi-low vms. kokku. Siis tegin riveril nutsi vastu suht suure blufi ning kängusin kokku. Tulemuseks siis 75. koht ja $3167.

Igatahes turniir oli väga põnev, tundsin ennast tubli ja tugevana. PLO huilo köidabki hetkel kõigist mängudest kõige rohkem ning ilmselt hakkangi just seda netis mängima. Vähemasti WSOP statistikale tuginedes võib huilol isegi perspektiivi olla – $1500 plo8 oli pikalt kõige populaarsem formaat pärast no-limit holdemit ning ka cashilaudades käis plo8-s ja big-Os (5-kaardiga huilo) vilgas tegevus. Põnev mäng, proovin selles õpipoisist meistriks saada.

$1000 nlh

Nagu foorumiski kirjutasin, mängisin turniiri alguses enda jaoks ebatüüpilist lahtist mängu. Selline Mini-Janar, askeldasin kõige ja kõigiga. Tšuikad olid hästi paigas, tundsin ja tunnetasin sigahästi, mis vastased teevad ning mis käiku minult ootavad ja mõistagi toimisin vastupidiselt. Näide:

25/50, efektiivne stäkk ca 3000; tõstan keskelt 63s 125 ja saan ühe calli. Flop A-4-4. Panustan 200, vastane tõstab 600, mina maksan. Turn J, check-check. River 7, betin 650, vastane instafoldib. Ilma positsioonita “hõljumine” on üldjuhul raha peale vihaste mängurite teema, aga antud käes tundus olevat õigustatud. Ma ei näe vastase kätevalimis kombinatsiooni, millega ta flopist väärtustõstet teha saaks. Valdav enamus mängijatest callib sellise lauaga nii nelja, kui ässaga. Kas AT pöörab siin ennast blufiks, proovides väikse ületõstega selgeks saada, kus ta on? Pigem mitte. Tal on positsioon ja võimalus vaadata, mis ma turnil teen.
OK, kui ma olen nii kindel, et vastane on bluffimas, siis miks ma ei tõsta kohe flopist üle? Peamiselt sellepärast, et callida on odavam, heh. Minu call näitab nii palju tugevust, et vastasel on ülimalt keeruline turnil teist kuuli tulistada. Ma olen nõus kuiva lauaga, ilma positsioonita, callides panema mängu 20% efektiivsest stäkist. Väga tugev liin. Nüüd kui vastane turnil checkib, on see sulaselge roheline tuli riveril pank väikse panusega maha võtta. Tähtis on ka see, et vastasel on väga keeruline minust “mööda” tõmmata. Kui K-J saab turnil pihta, siis on tal riveril ikkagi ülimalt raske minu panus kinni maksta. Peamiselt riskin keskmisele paarile kaheaudise andmisega, mis on väga ebatõenäoline tulema. Paneme veelkord pusle kokku:

1) Vastase flopitõste on ebaloogiline.
2) Minu call näitab suurt tugevust.
3) Kuna mina olen näiliselt väga tugev ja blufiga jätkamine paneks löögi alla üle poole vastase stäkist, on teise kuuli tulistamine väga ebatõenäoline.
4) Kui vastane ikkagi panustab, siis ilmselt on tal tugev käsi (AK, AQ, 45s) ning ma võin suhteliselt rahuliku südamega foldida ning ei kaota rohkem mängumärke. Pane tähele, kohe flopist ületõstmisega kaotan tugeva käe vastu palju rohkem raha.
5) Kui vastane turnil checkib, siis on ta tõenäoliselt teinud flopis “õhuga” rünnaku pangale, turnil blufist loobunud ning pank on riveril minu.

Struktuurist lähtuvalt otsustasin esimesel tasemel ka vähemalt 3-4 kolmpanust teha. Haa, üldjuhul ei tee ma keskmise turniiri jooksul nii palju ületõsteid kokku 🙂 Loogika seisneb selles, et esimesel tasemel mängime me 120bb-d sügavalt, teisel 60bb-d, kolmandal 30bb-d. Kui ma suudan esimese kahe tasemega, kus avatõstmine ja kolmpanustamine stäkiga võrreldes “odav”, luua reipa mängija imago, siis kolmandal tasemel ainult kvaliteetkätega 3-bettides on hea võimalus saada kogu stäki peale actionit. Ei midagi uut siin päikse all, imago loomine ja hilisem ärakasutamine on pokkeri aabitsatõde, lihtsalt mina mängin üldiselt rohkem passiivset smallballi ja üritan hoida pangad enne floppi väiksena. Aga $1000 WSOP nlh turna struktuur sobib uskumatult hästi imagokujundate mänguplaaniga. Soovitan ka solid liini hoidjatele.

Esimese päeva lõpus tegin natuke rumala käigu, kui 3-bet sidusin ennast varajaselt positsioonilt tõstnud naismängija vastu kuute paariga ära. Ta oli paar korda varemgi väikse stäkiga raise/foldinud ning nägin mõningast fold equitit, aga sellegipoolest polnud seal vaja torkima minna. Näitas TT, mis pidas vastu ning olingi pool stäkki tuulde lasknud.
Alustasin teist päeva mikrostäkiga. Aga see-eest tulikuuma hiiteriga. Päeva kolmandas jaotuses piilun utg+1 esimest kaarti, mis on äss ning mõistagi äsan oma 7bb-d. sisse. Kohe järgmine vend ütleb: “Call!”. Ülejärgmine niheleb natuke ja kostab samuti: “I call.” Hmmm, seal ässa kõrval võiks midagi head olla… Flop tuleb 8-8-K, esimene mees checkib, teine lükkab all-in, esimene foldib. Pööran siis lehed lahti ja oppaaa – aces it is! Vastane on AQga peaaegu drawing dead. Esimene callija viskas ka väidetavalt AQ maha. No ja siis põrutasin raketina üles, kas olin ees või taga, ikka lükati riveril kuhi minu ette.

Click here to getImages &
Bruce Willis Pulp Fiction Pictures – Pictures

“I`ll tell you, how does it feel to kill a man. Not bad, not bad at all.”

Uskumatu fiiling on mängida, kui mehi langeb su käe all kui kärbseid, soosikud peavad, flipid tulevad koju ja tagaajajad jõuavad hiljemalt riveriks ette. Õhtu hämardudes hoog kahjuks rauges ning kolmandat päeva alustasin 23bb stäkiga.

Viimane käsi oli üsna cooler. 5k/10k, avan 22k AcJc ja suur blind callib. Flop Qs Js 5h, check-check. Turn Ah, checkib, panen 26k, tema tõstab 67k peale. Callin. Tegelikult on see selge viga. Ma tean, et ei saa siit käest enam minema, laud on tõmbeid täis ning seljataga 60% panga suurune panus. Get it in. River 2h ja vastane paneb sisse. No ei saa enam foldida ju dämit. Jube loll seis. Ma olen kindel, et ta ei blufi, aga foldida ka ei saa, sest tal võib olla QJ, aeg-ajalt mõni mööda läinud tõmme, A5s…oeh. 55,AQs-AJs,A5s,QJs,AQo-AJo,QJo valimi vastu olen 45/55. Tulemuseks siis 40. koht (alustas müstilised 4576 mängijat!) ning $13 137 raha, millest siis onu Sam võttis 30% endale. Tuleb küll tunnistada, et ajad on läinud paremaks, sest maksu võeti ainult kasumi ehk $12 137 pealt, osalemistasu lahutati maha. 2007. aastal tuli maksta kogu krempli pealt.

—

Selleks korraks siis WSOP läbi. Suurtel turnadel 2 cashi neljast katsest ja nlh-s ikka sigasügav jooks, polegi ju paha. Aga nagu me teame, siis turniiripokkeris on vaja minna päris tippu välja, et korralikku kasumit näidata. Kuuekohaline võidudumma jäi sellelgi tripil rikkumata, aga krt, küll ma selle müüri peagi kildudeks löön. Kuvalda on kuum ja biitseps punnis. Tallinnas näeme, rsk!

Venetian Ladies Event

Eilne Venetiani Ladies Event (350$) oli kurb-kurb, sest 312 alustanud naisest oli äärmiselt lihtsa mängustrateegiaga loose-kartlikke maksumasinaid täitsa korralik arv, aga nad andsid oma nööbid pidevalt kellelegi teisele, mitte mulle. Algul sain küll tohutult mängitavaid ja lausa eliitseid käsi (2xAA, 3xAK, 2xQQ, väikseid paarikesi ja ühendatud mastikaarte peoga peale): pooled neist võitsin, teised kaotasin, aga seejärel kuivasin pea leveli ja kui siis viimaks 99-ga ühe närvilise (mängulises mõttes) tüdruku all-ini ära callisin, oli tal piisavalt õnne, et A5 floppi A imeda. Kojuminek!

Aga mängida naisteturniiri, kus alustab 312 mängijat on omaette kogemus. Ilmselt on homselt WSOP turniiril muidugi veel rohkem mängijaid, kuid juba see seltskond oli kirju ja tasemelt seinast-seina.

Enne turniiri nina puuderdades kohtusin näiteks viieliikmelise naise-neiu seltskonnaga, kes kilkasid selliseid lauseid: “Kohe hakkab peale, ma olen nii erutatud!”, “Mõtle, see on mu esimene turniir Vegases!”, “Mis lauas sa oled, jumal küll ega Sa minu lauas pole?!”, “Nägid Susie seisis seal minu laua juures, ‘omg’ ta vist istubki minu lauas!”, “Ok, edu, edu! Lähme nüüd!” Nad olid sellised korralikult kogukad ameerika tüdrukud. Muhelesin endamisi: “Päris pehme ‘field’.”

Aga minu lauas istus ka tõeline pokkerileedi. Ta oli viimase detailini stiilne, näiteks oli isegi tema kaardikaitseks roosa säravate kividega kaabu. Roosa-must riietus ja säravad aksessuaarid, käitumine väljapeetud ja veidi uhke, kindlasti oli ta ka enam kui piisavalt edev ning teadlik sellest, et teda vaadatakse, kuid otses suhtlemises igati meeldiv ja sõbralik. Jälgisin teda varjatult ja varjamatult, peale väljakukkumist palusin luba teha temast ka pilt. No vaadake ise!

WSOP 2011 – $1000 nlh ja $2500 triple draw

$1000 no limit holdem

Panin PokerNewsi foorumisse järgmise lühikokkuvõtte: “Suht kiirelt sain AA vs JJ duubli. Siis jahtisin korra masti ja korra rida, mis kumbki kohale ei jõudnud ning lõpuks äsasin 100/200 tasemel 2,3k pärast sb limpi bb-lt Ah 7h sissa, sain calli As 8c. Flop oli intrigeeriv 4h 6h 3c, turn 7s ja river 5d. Aga mängu tase oli tõesti katastrofaalne, ei saagi aru, kas vedas lauaga või mängitaksegi nii. 2k stäkk, limbib 150, siis maksab tõste 500 ja instafoldib flopist; vanatoi tõstab 600, keski Starsi Iiri pro läheb 1550 all-in, vana foldib ja hiljem väidab, et pani AT maha! Wtf! Paneb täitsa mõtlema, et äkki peaks imelike mänguda asemel hoopis holdemeid tulistama…aga veri veab vist ikka eksootiliste man.”

Rohkem nagu pole selle kohta midagi öelda.

$2500 limit triple draw

Pärast holdemit võtsin päeva vabaks ning tegelesin peamiselt Deucescraked lehel “DeathDonkey” triple draw videote vaatamisega ja mängu peale mõtlemisega. Sain päris palju häid ideid ning pea mänguks klaariks. Eksootilised formaadid toimuvad WSOP-l reeglina õhtuste turniiridena, seega sai hommikul meeldivalt lebotada toas ja basseini ääres ning lauda läksin mõnusalt ootusäreva fiilinguga. Triple draw turniirid mängitakse alati 6-max, sest muidu võivad vahetatavad kaardid otsa saada ning seetõttu on lauas lahedalt ruumi. Ma vihkan 10-inimesega laudu, paremalt ja vasakult nügivad küünarnukid ja laua all põlvede põkkumine, grrrrrr.

Alustasime kolmekesi ja esmavaatlusel olin lauaga suhteliselt rahul. Vastased olid kollases kampsunis vanem härra ja pikk, pisut eesli näoga noormees. Kui petlik võib olla esmamulje! Halba hakkasin aimama, kui noorem tüüp suu lahti tegi. Hääl oli ülimalt tuttav ja pusle panin kokku tüübi dressikal “Deucescracked” logo nähes – “Surmaeesel” isiklikult! Kummaline tunne puges kõhtu, samas oli väga põnev ka, nagu gurudega kohtudes ikka. Vähemasti oli mul tema kohta selge nägemus olemas, aga tema ei teadnud minust mitte midagi. Tundsin, et olen sammu võrra ees, lololol.

Seda, et vanahärra on ka hunt lambanahas, hakkasin aduma siis, kui Eesel ja veel mõned mängurid miskit fantasy tiimi sidebeti koostada üritasid ning Mike Matusow kõrvallauast naljatades huikas “I will take Billy over the field any time”. Kuskilt ajuhämarusest ujus välja nimi Billy Baxter, tõeline lowballiguru, kes võitnud 7 kuldset võru, kõik lowball-mängudest (6 drawd + 1 razz). Nö. lowball-maailma Phil Hellmuth, heas mõttes. 15 minutit tolmutasime kolmekesi, siis liitusid lauaga veel Chau Giang ja 2 minu jaoks tundmatut noormängijat.Normaalne seltskond!

100/200 tasemel mängisime DeathDonkeyga päris huvitava käe, kus tunnetus oli paigas, aga kahjuks enesekindlusest jäi puudu. Avan 8-6-4-2-X ja DD suurelt blindilt maksab. Vahetan ühe ja tema 2. Pärast esimest tõmmet sama lugu, vahetused 1-2. Pärast teist tõmmet pole mu käsi paranenud, aga teen automaatpanuse – TD-s on korrektne alati panustada, kui oled vastasest ühe kaardi võrra ees – ja DD checkraiseb. Oman head siledat tõmmet ning maksan. DD ei vaheta ühtegi. Viimase vahetusega kaheksa paardub, kahjuks on kaheksate paar TD-s väga halb kaart. DD panustab koheselt välja. Olukord tundub väga fishine, sest nagu härra Eesel oli mulle videotes selgeks teinud, on 2 kaardi vahetusega siledat kätt väga keeruline hittida. Samas riveril panustamiseks peab tal olema päris tugev käsi, sest meil pole veel erilist metamängu olnud, ning tema väärtuspanuse ulatus piirdub ilmselt maksimaalselt sileda 87-ga, 9-d jätab ta antud olukorras blufipüüdjateks. Ühesõnaga peaks ta kätevalim olema väga polariseeritud ning “lumistamise” võimalus tundus päris suur. Mõtlesin paarkümmend sekundit bluff-tõste peale (sest makstes on väga suur tõenäosus, et DD-l on ikkagi parem käsi), aga otsustasin siiski minna turvalist foldimise teed. Üheks põhjuseks oli, et ma tahtsin omada solid imagot ning mitte jääda nii varajases staadiumis blufftõstega vahele; tahtsin hoida antud manöövri “värskena” hilisemas turniiristaadiumis kasutamiseks, kui pangad mitu korda suuremad. “Ära viska tänaseid toimetusi homse varna, Imre”. DD näitas kahte paari ja mina hammustasin huulde.

Baxteri vastu sain ka ühe väga valusa litri, kui viimases vahetuses võtsime mõlemad ühe kaardi ning mina hittisin #2 ja Mr. Lowball muidugi wheeli. Seal kaotasin vist ühe panuse liiga palju, kui panime viimases voorus 5 panust sisse (WSOP-l on limitmängudes lubatud teha panus + 4 tõstet).
Lõpptulemusena sain mängida närvad 4 tundi ja 3 minutit, sest langesin kohe pärast söögipausi. Jube kahju, sigakäguhuvitav turniir oli, arrrggghhhhhh, seal oleks hänginud hea meelega palju pikemalt kaasas.

Täna uued väljakutsed $1500 PLO8 näol, edu mulle!

Esimene WSOP 2011 turniir

Lühidalt: mulle tundub, et minuga ei käitutud õiglaselt!

Pärast viimast turniiri all-linnas, kus enamus nööpe teisel levelil ning lõpuks kõik läksid allkirjeldatud viisil, arvasin, et olen piisavalt karmat kogunud ja võin julgesti WSOP lauda istuda ja seda me ka Imrega täna tegime.

Golden Nugget 135$ turniir, algstäkk 12000, level 50/100. Mul BB-l KK. Folditakse kuni väikse pimedani, SB tõstab 250, mina tõstan üle 750-le, tema omakorda 3000-le ja mina panen kõik 14000 sisse. Tema callib, saates tegu sõnadega: “Loodame, et on flip!”. Mina mõtlen kurjalt endamisi, et küllap on mees kuulnud, et eestlane on KK-ga pea kõikidest kaartidest juba ette kõvasti taga, ja samas ei suuda ma küll aru saada, miks on end nii sügava stäkiga teisel levelil kõrvuni potti ajada vaja ning vaatan üsna imestunult tema avatavat kümnete paari … pole vist vaja lisada, et kümme on flopis ja mulle jääb 2000 nuppu. Sellest õnnestub mingil hetkel isegi 5000 teha, kuid lõpuks kuivan ning viimaks jääb minu enda kümnete paar alla kuningas-viiele, mis turnil kaks paari kokku saab.

Niisiis tagasi selle aasta esimese WSOP turniiri juurde. Kolisime Gold Spike hotellist Riosse. Tuppa meid küll kohe ei lastud, aga pokkerilauda pääsesime suurema vaevata. Siin on sel aastal turniiridele registreerimine avatud 24 tundi ja saba nagu polekski! Samas on turniiridel nii palju rahvast, et me ei mahtunud isegi mitte konverentsisaali (Amazon, Miranda, Pavillon) mängima, vaid alustasime (olgu etteruttavalt öeldud, et ka lõpetasime) oma turniiri lausa koridoris restorani ukse taga, mis jääb kasiino ning konverentsisaalidesse viiva pika koridori vahele.

Sissemaks 1000$, algstäkk 3000, levelid alates 25/25 ning kestvusega 1 tund. Kus mul oli alles kaarti alguses! Hetkeks tundus, et olen vist kogu varem saamata taskukaartide paremiku sellele turnale kaasa saanud. Esimese leveli jooksul sain kaks korda kuningate paari, ühe korra 99, mis muutus turnil kolmikuks, 88, 55, äss-emanda ning päris mitu ühendatud mastikaartide paari, millega floppi vaatamas käia. Paraku juhtus alati üks kahest: ma kas sain poti võitluseta või kaotasin selle. Ühtegi pikemalt peatumist vajavat kätt esimses lauas polnudki, teisel levelil ei tulnud mängitavaid käsi ka enam ja kolmandal levelil lahkusin ca 2500 nööbiga sealt lauast uude. Ainus, mis tõesti rõõmu tegi, oli nõrkade mängijate olemasolu. Kartsin ette, et Rios on mäng keerulisem või agressiivsem kui viimastel päevadel Nuggetis, kuid vähemalt minu esimeses lauas käis lõbus ‘limp-fest’. Limp ja/või tõste callimine enne floppi ning flopil või turnil loobumine oli üsna tavapärane nähtus, sest floppi peab ju nägema, aga kui ikka pihta ei saa, siis edasi ei mängi, jäägu järgi kui vähe nööpe tahes!

Teises lauas oli paugutamist oluliselt rohkem, väikse irooniana läksime uude lauda koos just selleks ajaks kõige tüütumaks (tugevamaks ning agressiivsemaks ning juba ka rikkamaiks) kujunenud vastasega.

Nööpe röövinud käsi tuli 75/150 levelil, kui mul neid alles veidi üle 3000 oli.

Olen buttonil ning mul on käes soldat-kümme, millega tõstan 375 ning väike blind callib.

Flop 79T, kaks ärtut. Panustan 400, vastane ootetõstab 800-le, callin.

Turn Q. Väike pime küsib 750, mõtlen kaua ja olen kindel, et hetkel olen taga, sest tal on mida ilmsemalt suur paar või äkki juba rida koos, samas on pott suur ja kurku tõuseb hirm, et kui ta mu praegu mastitõmbega välja ajab, siis see on lauskatastroof. Ausõna ei tea, kui hea või halb otsus see oli, kuid ma callisn.

River 2. Masti ei saabu, väike pime paneb kõik sisse ja mina jätan endale foldimisega 1300 alles.

Ilmselt lihtsalt ilusate silmade eest näitab mees mulle tasuta kahet musta ässa. No hea nii, et mu tõmbed vähemalt elus olid! Kuidagi lolli olukorda sattusin ja vot ei osanud enam kuskil maha panna ka.

Korra välgatab veel valgus, kui paar väikest potti võtan all-in lüketega ning lõpuks saan duubli 99 v AQ. Mingiks hetkeks on siiski taas 2200 järgi ning buttonilt lähevad nupud UTG tõste vastu 88-ga flipilootuses sisse. Ei mingit flippi, tüüp laseb mu nööbid üle lugeda (!), kuigi tal endal pole kuigi palju rohkem, ja vajutab alles seejärel KK-ga ‘call’ nuppu. Imet ei juhtu!

Hotelli sisseregistreerumine võttis ilmatu aja, kuid lõpuks maandusin avaras, kaunis ja hea vaatega sviit-toas voodile. Paraku, just siis kui tühjuse asemele lihtsalt mõnus laisklemise soov tuli, helistas Imre ning uuris, kuhu tuppa tulla, sest ka tal sai “tööpäev” läbi.

Õhtusöögi pealt hoidsime kokku, sest raha ju täna ei teeninud ;). Ameerika moodi kokkuhoid on siis selline, et umbes 10-15$ maksva salati või 25$ maksva pastaroa või 35$ maksva buffet’ asemel sõime hamburgerit 9$ per eine. Seejuures tellisime näljastena Medium-Size eine ning meile anti 0.75 l jooki ning hiigelburgerid, millest Imre jättis suure tüki järgi, mina kugistasin kõik alla ja vehkisin hiljem süümepiinadega vähemalt igapäevaselt nõutud 10000 sammu täis.

Homse osas pole veel mingit plaani, aga WSOP-le ilmselt asja pole.

Komandeering

Meie päevad Vegases on olnud üsna ühte nägu, ainult mõned tänaval kohatavad friigid vahelduvad ja tuleb tunnistada, et neid on jäänud vähemaks.

Sisuliselt on meil päevas 2 kohustust: teha 10000 sammu tervise heaks ning mängida superhead pokkerit rahakoti heaks.

Esimene kohustus on seni iga päev kenasti täidetud saanud, teisega on nii ja naa. Enda kohta pean küll tunnistama, et nii mõnegi poti oleks saanud paremini mängida, kuid üldjoontes olen siiski üsna rahul, eriti tänase turniiriga, kus küll paraku 31. koha eest raha ei antud.

Ei saa mitte jätta mainimata, et nii halbu mängijaid, äärmiselt kergesti loetavaid või lihtsakoelisi vastaseid kui siin all-linnas, pole ammu enam kuskil kohanud. Siin mängitakse ikka paljuski lihtsalt meelelahutuseks. Seetõttu on lauas ka äärmiselt lahe olla, sest vähemalt pooled mängijad tegelevad lihtsalt suhtlemisega ning ka diilerid püüavad enamasti omalt poolt lauasolijate tuju igati üleval hoida. Selliseid inimesi, kes näiteks keelduvad mulli peal diili tegemast, et mullimehele vähemalt oma raha tagasi anda, võidakse hiljem pahaselt taga rääkida mitu päeva. Ja võib kindel olla, et kui see “paha inimene” siis lõpuks turniirilt välja kukub, rõõmustab kogu saal. Alles hiljuti oli neil olnud siin selline juhtum, kus 36 said raha ning kui 37 järgi, keeldus 1 mees diilist, mille kohaselt oleks 37.kohale antud esikoha rahadest sissemaks tagasi. Kui siis see õnnetu 37.koht lõpuks selgus, andis iga mängija, v.a. “see üks siga”, vabatahtlikult 5 dollarit, et katta osagi mullimehe sissemaksust.

Aga meie pokkerielust veel rääkides, oleme kahepeale kokku teinud 8 turniiriüritust ning Imrel on korra õnnestunud natuke raha saada. Esimesena võtsime ette 7 card hi-lo, kus Imre pääses varem, kuid mina sain pea 11 tundi mängida, et siis ca 30. kohal rahatult lahkuda. Järgmiseks tegi Imre PLO turniiri ja mina HORSE, siis sai Imre veidi kauem kannatada, mina seevastu lendasin turniirilt lausa teisena, mis limit-mängus nõuab teatavat osavust, aga kaardipakk oli nagu minu vastu meelestatud, kõik olulised käed sain haledalt tappa, kõik lubavad tõmbed lõppesid ilma igasuguse eduta, rääkimata sellest, et ma ikka üldse ei jaga ega salli seda Omaha’t.

Eile oli lihtsalt üks turniir, kus ise ei teinud eriti midgai valesti, kuid midgai säravat ka mitte ning ühel hetkel oli aeg viimase käe käes, mida ma isegi ei mäleta. Oli küll midagi kaunis inetut, aga täpselt ei mäleta. Imre seevastu sai mingil hetkel mängu kenasti käima ning mäng kulges päris hilise õhtuni. Jälgisin turniiri poole silmaga, sõlmides laua kõrval oma elu esimese tutvuse indoneeslannaga. Tema elas kaasa oma Poola juurtega ameeriklasest abikaasale ning me veetsime päris mitu tundi huvitavalt aega oma elusid ja tõekspidamisi (tegemist oli moslemi ning taimetoitlasega, kes armastab lisaks veel ka käsitööd) arutades. Siinkohal tervitused Anitale! 😉

Lõpuks tegi üks purjus näkk (keda ma olen kohanud ka vähemalt ühel EPT-l) Imre turniirile 5T-ga otsa peale, nimelt hittis tüdruk Imre aeglaselt ja lõksutavalt mängitud AA vastu turnil 2 paari (mida neiu ise küll ei märganud enne, kui kaardid ümber pööras), aga rahadesse jõudmise uks sai sellega siis lahti tehtud.

Tänasesse päeva läksime taas väga lootusrikkalt: Imre mängis PLO 8-t ja mina NL Holdemit. Imre lõpetas veidi enne ‘söögivahetundi’, mina mitu tundi hiljem, 31. kohaga (13. sai raha ja osalejaid oli vist 103 või veidi rohkem). No oli juba täitsa lubav turniir ja ka viimases lauas parajalt inimesi, kelle vastu suurema stäkiga oleks võinud mõndagi ära teha, aga mina paraku kuivasin. Tänase päeva parim käsi oli KK, mida mängisin ehk liiga kiiresti (vastasin ületõstele all-iniga), aga see oli veel väikeste blindide (100/200) ajal. Viimased 3 levelit oli parimaks käeks 44, mille foldisin kahe eesoleva all-ini peale ning uskumatult näkase kaardijooksuga sain nende levelite jooksul vaid paar korda blinde varastada (J8 ning T8-ga). Lõpuks oli mul 1000/2000 blindide juures järgi 8500 ning see läka sisse A3-ga, A6 lõpetas mu piinad, kui maha sadas 22J6J. Grrrr!

Homme Imrel Golden Nuggetis Limit Omaha 8 ning minul Binionis NL Holdem. Head jaanipäeva!

Algus uus

Tegime selle lehe, et kõiki meie tegemisi koos kajastada. Nagunii teeme pea kõiki asju koos ja nende asjadega, mida teeb ainult üks meist, on teine üldjuhul 100% kursis.

Ilmselt jääb asi siiski nii, et pokkeriblogid mujalt saavad selle lehega täielikult asendatud, kuid näiteks minu käsitöövärkide detailsem kirjeldus jääb Isetegija.net lehele ning ka perepilte näeb pigem vaid kitsam ring Facebookis.

Mida ma sellelt lehelt loodan?

Eelkõige seda, mida ka eelnevatelt lehtedelt: lisamotivatsiooni pokkeriga süsteemseks tegelemiseks. Loodan saada pokkeritagasisidet teistelt mängijatelt ja algatada ka hoopis teisi ning üldisemaid arutelusid laiematel maailmavaatelistel teemadel.

Hiljutised tegemised:

PokerNewsi kevadpäevad.

PokerNews.ee foorumi ajaloo esimesed kevadpäevad on nüüd peetud. Mõni võib siinkohal küsida, et kas paljuks ei lähe: kui varem olid ainult suvepäevad, siis nüüd sobib kokkutulekuks juba iga aastaaeg. Tunne on, et tegelikult ei lähegi paljuks. Muidugi peavad minu arvates olema täidetud vähemalt 2 tingimust:

– tegemist on rohkema kui pokkeriõhtuga (seni on see nii olnud ja end õigustanud: suvel võistkondlikud sportmängud, talvel paintball ja nüüd kevadel vibulaskmine);

– korraldajad vahetuvad (tagab erinevad toimumiskohad ja kõrvaltegevused ning organisaatorid ei tüdine ka ise nii kergesti ära).

Uute pokkerikontode avamine.

Lõpuks leidsin aega ja viitsimist avada kontod Pafi mõlemas pokkeritoas! Paf Spade Pokeris (Ongame) pole veel deposiiti teinud, sest olgem ausad see soft esmapilgul eriti ei meelita (kuigi 4-värviline kaardipakk oli suht kena ja suurte numbrite ning tähtedega kaardid kenasti eristatavad, polnud see siiski piisav).

Paf Diamond (Boss media võrgustik) Poker on aga nostalgiliselt kutsuv ning kenake. Ma isegi ei mäleta, mis Boss media toas ma mänginud olen (äkki oli Triljon vmt), aga mälestused on head ja esimene proovifreeroll jooksis kenasti, kiiresti ja tegi meeldivat häält.