Elu on lill

Vaja vana võlg kustutada ja WSOP turnadest väike järelvaade teha. Natuke ju ikka pokkeriblog ka.

$1500 PLO8

Nagu arvata võis, oli huilo üsna hea väärtusega turniir. Mängutase kõikus seinast seina, nagu napsunina Tallink Expressi koridoris tormisel merel. Keskmine mängija oli siiski suhteliselt soliidne, aga sekka nägi ka väga kummalisi käike. Näituseks istub kuuekümnendates sogega papi teise taseme keskel lauda maha, äsab väikselt blindilt tummise kolmpanuse ning avab riveril 2-4-8-J, mis loomulikult on vastase preemiumi vastu välja imenud. Ok, huilos jooksevad käed enne floppi väga väikeste erinevustega, seesinane 2-4-8-J on A-2-6-K vastu ainult 40-60, aga kehva mängitavuse tõttu on positsioonita ikkagi suitsidaalne hakata sellise koordineerimata käega lihtsalt lahmima. Mõni aeg hiljem tegi sama tegelane avatõste 250 ning foldis, jättes taha 325 chippi…

Keskmiselt mängiti siiski enam-vähem, samas jooksis aeg-ajalt ka pealtnäha adekvaatne mängija päris kokku. Üks noor ja alati erkvärvilise lipsuga asiaadist nooruk, kes hiljem ka minu välja lõi, maksis sügavas faasis teise suure stäki vastu A-4-5-K lauaga kinni 4-bet all-ini. Vastane avas mõistagi 2-3 “ratta” ja küsis: “Do you have any redraws?”, mille peale nooruk keeras lahti A-3-6-X. What? Riveri 2 tõmbas rattamehele koti pähe ja asiaat võttis hiigelsuurest pangast kolm neljandikku. On your bike…

Minu turniir algas väga hästi, natuke skillisin, natuke lakkisin ja sain stäki kiirelt üles. Siis progress pidurdus ning teise päeva jõudsin alla keskmise stäkiga, nagu ikka. Istusin ilusti rahadesse ja pärast sain vist 3 korda freeroliida stäki duubeldamise peale, aga alati vastane sumistas miski hädaabi-low vms. kokku. Siis tegin riveril nutsi vastu suht suure blufi ning kängusin kokku. Tulemuseks siis 75. koht ja $3167.

Igatahes turniir oli väga põnev, tundsin ennast tubli ja tugevana. PLO huilo köidabki hetkel kõigist mängudest kõige rohkem ning ilmselt hakkangi just seda netis mängima. Vähemasti WSOP statistikale tuginedes võib huilol isegi perspektiivi olla – $1500 plo8 oli pikalt kõige populaarsem formaat pärast no-limit holdemit ning ka cashilaudades käis plo8-s ja big-Os (5-kaardiga huilo) vilgas tegevus. Põnev mäng, proovin selles õpipoisist meistriks saada.

$1000 nlh

Nagu foorumiski kirjutasin, mängisin turniiri alguses enda jaoks ebatüüpilist lahtist mängu. Selline Mini-Janar, askeldasin kõige ja kõigiga. Tšuikad olid hästi paigas, tundsin ja tunnetasin sigahästi, mis vastased teevad ning mis käiku minult ootavad ja mõistagi toimisin vastupidiselt. Näide:

25/50, efektiivne stäkk ca 3000; tõstan keskelt 63s 125 ja saan ühe calli. Flop A-4-4. Panustan 200, vastane tõstab 600, mina maksan. Turn J, check-check. River 7, betin 650, vastane instafoldib. Ilma positsioonita “hõljumine” on üldjuhul raha peale vihaste mängurite teema, aga antud käes tundus olevat õigustatud. Ma ei näe vastase kätevalimis kombinatsiooni, millega ta flopist väärtustõstet teha saaks. Valdav enamus mängijatest callib sellise lauaga nii nelja, kui ässaga. Kas AT pöörab siin ennast blufiks, proovides väikse ületõstega selgeks saada, kus ta on? Pigem mitte. Tal on positsioon ja võimalus vaadata, mis ma turnil teen.
OK, kui ma olen nii kindel, et vastane on bluffimas, siis miks ma ei tõsta kohe flopist üle? Peamiselt sellepärast, et callida on odavam, heh. Minu call näitab nii palju tugevust, et vastasel on ülimalt keeruline turnil teist kuuli tulistada. Ma olen nõus kuiva lauaga, ilma positsioonita, callides panema mängu 20% efektiivsest stäkist. Väga tugev liin. Nüüd kui vastane turnil checkib, on see sulaselge roheline tuli riveril pank väikse panusega maha võtta. Tähtis on ka see, et vastasel on väga keeruline minust “mööda” tõmmata. Kui K-J saab turnil pihta, siis on tal riveril ikkagi ülimalt raske minu panus kinni maksta. Peamiselt riskin keskmisele paarile kaheaudise andmisega, mis on väga ebatõenäoline tulema. Paneme veelkord pusle kokku:

1) Vastase flopitõste on ebaloogiline.
2) Minu call näitab suurt tugevust.
3) Kuna mina olen näiliselt väga tugev ja blufiga jätkamine paneks löögi alla üle poole vastase stäkist, on teise kuuli tulistamine väga ebatõenäoline.
4) Kui vastane ikkagi panustab, siis ilmselt on tal tugev käsi (AK, AQ, 45s) ning ma võin suhteliselt rahuliku südamega foldida ning ei kaota rohkem mängumärke. Pane tähele, kohe flopist ületõstmisega kaotan tugeva käe vastu palju rohkem raha.
5) Kui vastane turnil checkib, siis on ta tõenäoliselt teinud flopis “õhuga” rünnaku pangale, turnil blufist loobunud ning pank on riveril minu.

Struktuurist lähtuvalt otsustasin esimesel tasemel ka vähemalt 3-4 kolmpanust teha. Haa, üldjuhul ei tee ma keskmise turniiri jooksul nii palju ületõsteid kokku 🙂 Loogika seisneb selles, et esimesel tasemel mängime me 120bb-d sügavalt, teisel 60bb-d, kolmandal 30bb-d. Kui ma suudan esimese kahe tasemega, kus avatõstmine ja kolmpanustamine stäkiga võrreldes “odav”, luua reipa mängija imago, siis kolmandal tasemel ainult kvaliteetkätega 3-bettides on hea võimalus saada kogu stäki peale actionit. Ei midagi uut siin päikse all, imago loomine ja hilisem ärakasutamine on pokkeri aabitsatõde, lihtsalt mina mängin üldiselt rohkem passiivset smallballi ja üritan hoida pangad enne floppi väiksena. Aga $1000 WSOP nlh turna struktuur sobib uskumatult hästi imagokujundate mänguplaaniga. Soovitan ka solid liini hoidjatele.

Esimese päeva lõpus tegin natuke rumala käigu, kui 3-bet sidusin ennast varajaselt positsioonilt tõstnud naismängija vastu kuute paariga ära. Ta oli paar korda varemgi väikse stäkiga raise/foldinud ning nägin mõningast fold equitit, aga sellegipoolest polnud seal vaja torkima minna. Näitas TT, mis pidas vastu ning olingi pool stäkki tuulde lasknud.
Alustasin teist päeva mikrostäkiga. Aga see-eest tulikuuma hiiteriga. Päeva kolmandas jaotuses piilun utg+1 esimest kaarti, mis on äss ning mõistagi äsan oma 7bb-d. sisse. Kohe järgmine vend ütleb: “Call!”. Ülejärgmine niheleb natuke ja kostab samuti: “I call.” Hmmm, seal ässa kõrval võiks midagi head olla… Flop tuleb 8-8-K, esimene mees checkib, teine lükkab all-in, esimene foldib. Pööran siis lehed lahti ja oppaaa – aces it is! Vastane on AQga peaaegu drawing dead. Esimene callija viskas ka väidetavalt AQ maha. No ja siis põrutasin raketina üles, kas olin ees või taga, ikka lükati riveril kuhi minu ette.

Click here to getImages &
Bruce Willis Pulp Fiction Pictures – Pictures

“I`ll tell you, how does it feel to kill a man. Not bad, not bad at all.” 

Uskumatu fiiling on mängida, kui mehi langeb su käe all kui kärbseid, soosikud peavad, flipid tulevad koju ja tagaajajad jõuavad hiljemalt riveriks ette. Õhtu hämardudes hoog kahjuks rauges ning kolmandat päeva alustasin 23bb stäkiga.

Viimane käsi oli üsna cooler. 5k/10k, avan 22k AcJc ja suur blind callib. Flop Qs Js 5h, check-check. Turn Ah, checkib, panen 26k, tema tõstab 67k peale. Callin. Tegelikult on see selge viga. Ma tean, et ei saa siit käest enam minema, laud on tõmbeid täis ning seljataga 60% panga suurune panus. Get it in. River 2h ja vastane paneb sisse. No ei saa enam foldida ju dämit. Jube loll seis. Ma olen kindel, et ta ei blufi, aga foldida ka ei saa, sest tal võib olla QJ, aeg-ajalt mõni mööda läinud tõmme, A5s…oeh. 55,AQs-AJs,A5s,QJs,AQo-AJo,QJo valimi vastu olen 45/55. Tulemuseks siis 40. koht (alustas müstilised 4576 mängijat!) ning $13 137 raha, millest siis onu Sam võttis 30% endale. Tuleb küll tunnistada, et ajad on läinud paremaks, sest maksu võeti ainult kasumi ehk $12 137 pealt, osalemistasu lahutati maha. 2007. aastal tuli maksta kogu krempli pealt.

—

Selleks korraks siis WSOP läbi. Suurtel turnadel 2 cashi neljast katsest ja nlh-s ikka sigasügav jooks, polegi ju paha. Aga nagu me teame, siis turniiripokkeris on vaja minna päris tippu välja, et korralikku kasumit näidata. Kuuekohaline võidudumma jäi sellelgi tripil rikkumata, aga krt, küll ma selle müüri peagi kildudeks löön. Kuvalda on kuum ja biitseps punnis. Tallinnas näeme, rsk!