Sildiarhiiv: Venetian

Venetian naisteturniir $400

Kui olin esimeses lauas vastaseid 2 tundi hoolikalt jälgides tuvastanud paar väga “tight” ja paar “ultra-loose” tegelast ning pidanuks tehtud töö vilju nautima hakkama, siis tõsteti mind teise lauda.

Soosiv kaardijooks puudus ja uued lauakaaslased olid täitsa segased: 40BB-ga mindi preflop all-in QQ v 88, calliti megasuuri kolmpanuseid KT-ga ning riveril potisuurune panus paranemata taskukolmedega…

Ca 2 tunni jooksul, mis ma seal lauas veetsin, sain mängitava kaardi 3 korda: 77, ATs ja 99 ning need kulgesid järgmiselt.

Blindid 100/200, ante 25. Mul on keskmisel positsioonil 77 ja minuni on folditud, panen sisse 500, minust järgmine tulistab 1200 ning blindid callivad, callin samuti. Floppi enam ei mäletagi, kuid SB beti peale loobun oma paarist.

Blindid 150/300, ante 25.  UTG leian ATs ja kuna ma pole väga tükk aega midagi mänginud, siis tulistan kohe 800 ning saan 4 calli! Milline respekt (‘ülitight’ mängijale)! Flop JT4, mille peale üks blindidest tulistab kohe poti ning mina loobun oma flopatud paarist. Hiljem avab flopist poti tulistanud naisterahvas küll 99 ning mastipüüdja AQ, aga ikkagi ei oska ma nelja vastase vastu teisest paarist loobumist endale pahaks panna.

Blindid 200/400, ante 50. Eest tuleb “loose-agressive” mängijalt raise 1000-le, “loose-passive” callib ja minul on buttonil 99, millega lükkan oma järgijäänud 4800 nööpi sisse. Paraku läheb SB seepeale 12000 all-in ning “loosed” foldivad. SB ärkas emandate otsas ning laud mulle abi ei toonud.

Aga Venetian on väga ilus hotell. Siin üks pilt nö. koridorist.

Las Vegas Venetian Hotel

On hotellitubasid ja on Hotellitubasid!

Kolisime Gold Coastist Venetiani plaaniga mängida siin suurem osa ajast pokkerit. Ootamatult oli juba hommikul enne sisseregistreerumise aega meile vaba tuba st. sviit täitsa olemas. Olin kuulnud küll, et Venetianis on ilusad toad, aga see on midagi enamat!

Tulime tuppa ja jäime siia tundideks, kui kõhutühjus poleks vahepeal sööma ajanud, oleksime ilmselt Imre järgmise turniirini siin olnud. Lühidalt pole ma esimest korda korralikus majutusasutuses, Unibet hellitas meid 4-5 tärniliste hotellidega ja vahel õnnestus ka mõni ekstraklassi tuba saada, Hispaanias olime perega uhkes korteris, Rios on kõik toad sviidid jne, aga Venetiani tuba on midagi rohkemat.

Üks pilt räägib rohkem kui 100 sõna (allpool pildid) aga rõhutan, et meil on nii vann kui dušinurk, meil on 2 kraanikaussi (et saaksime hommikul üheskoos hambaid pesta), meil on 3 televiisorit, üks neist vannitoas, üks voodiga toaosas ja teine nurgadiivaniga toaosas, meil on DVD-mängija ning voodi kõrval CD-mängijaga äratuskell, meil on toas fax ja printer, netiühendus on nii kaabli kui ka wifiga, vaade 33. korruselt golfiväljakule ning poolele linnale pole ka paha! Toasolevast telekast saab muide jälgida, millised pokkerilauad parasjagu pokkeritoas olemas ning millised loomisel. Ahjaa, meil on isegi kaks trepiastet, et magamistoa osast alla suurde tuppa astuda ning raudaed, mis toaosasid lahutab.

Igatahes: kõik see kaheks ööks 400$ eest Ameerika kõige suurema püha ajal, kui neil siin parasjagu iseseisvuspäeva pidustused, see on tõesti hea pakkumine!

 

Venetian Ladies Event

Eilne Venetiani Ladies Event (350$) oli kurb-kurb, sest 312 alustanud naisest oli äärmiselt lihtsa mängustrateegiaga loose-kartlikke maksumasinaid täitsa korralik arv, aga nad andsid oma nööbid pidevalt kellelegi teisele, mitte mulle. Algul sain küll tohutult mängitavaid ja lausa eliitseid käsi (2xAA, 3xAK, 2xQQ, väikseid paarikesi ja  ühendatud mastikaarte peoga peale): pooled neist võitsin, teised kaotasin, aga seejärel kuivasin pea leveli ja kui siis viimaks 99-ga ühe närvilise (mängulises mõttes) tüdruku all-ini ära callisin, oli tal piisavalt õnne, et A5 floppi A imeda. Kojuminek!

Aga mängida naisteturniiri, kus alustab 312 mängijat on omaette kogemus. Ilmselt on homselt WSOP turniiril muidugi veel rohkem mängijaid, kuid juba see seltskond oli kirju ja tasemelt seinast-seina.

Lady Pink

Enne turniiri nina puuderdades kohtusin näiteks viieliikmelise naise-neiu seltskonnaga, kes kilkasid selliseid lauseid: “Kohe hakkab peale, ma olen nii erutatud!”, “Mõtle, see on mu esimene turniir Vegases!”, “Mis lauas sa oled, jumal küll ega Sa minu lauas pole?!”, “Nägid Susie seisis seal minu laua juures, ‘omg’ ta vist istubki minu lauas!”, “Ok, edu, edu! Lähme nüüd!” Nad olid sellised korralikult kogukad ameerika tüdrukud. Muhelesin endamisi: “Päris pehme ‘field’.”

Aga minu lauas istus ka tõeline pokkerileedi. Ta oli viimase detailini stiilne, näiteks oli isegi tema kaardikaitseks roosa säravate kividega kaabu. Roosa-must riietus ja säravad aksessuaarid, käitumine väljapeetud ja veidi uhke, kindlasti oli ta ka enam kui piisavalt edev ning teadlik sellest, et teda vaadatakse, kuid otses suhtlemises igati meeldiv ja sõbralik. Jälgisin teda varjatult ja varjamatult, peale väljakukkumist palusin luba teha temast ka pilt. No vaadake ise!