Jälle üks huvitav koolinädal möödas! Aega napib ja kuigi iga päev varastan uneajast tublisti lisatunde, siis siia kirjutada pole ikkagi jõudnud.
Ma isegi enam vist ei mäleta kõike, mida me vahepeal oleme teinud!
Nädalavahetusel toimus Paf Live Marine Cup ehk väike pokkerikruiis Rootsi ja tagasi. Kohtusime paljude pokkerisõpradega, kellest mitmeid polnud üle mõistuse kaua näinud ja meil oli nendega väga lõbus. Omavahel olles oli täitsa romantiline ja tore veel lisaks. Rootsi pinnal ei läinud me teistega linna peale, vaid magasime kaua ja siis lihtsalt jalutasime paar tunnikest sadama lähedal, tegime sügispilte ning külastasime toidupoodi.
Esmaspäeval sain väikse egolaksu oma kompositsiooni tunnis tehtud ettekande järelkajadest (lisaks õpetajale sain positiivset vastukaja ka kaasõpilastelt), kuigi mulle endale tundus, et ma väheke kiirustasin ja pärast tuli mitu asja meelde, mis täitsa rääkimata jäid või pealiskaudsed olid. Teemaks oli mul kadreerimine ja see on tegelikult äärmiselt lai ning tähtis asi! Teiste ettekanded olid ka head ja üdse on nii huvitav kuulata-vaadata, kui erinevalt inimesed oma töid tutvustavad või teemasid avavad.
Kolmapäeval laenasin sõbra käest pikaajaliseks kasutamiseks, kuni tagasinõudmise või tüdinemiseni, kaks analoogkaamerat! Veel pole pilti teinud nendega, sest kardetavasti eeldavad nad päevavalgust, aga seni oleme kohtunud vaid pimedas. Homme loodan esimesed klõpsud teha!
Seoses TPT 100. sünnipäevaga vahetatakse järgmisel nädalal koolis välja seintel eksponeeritud eelmiste kursuste fotod meie klassi piltide vastu. Sel nädalal käis siis juba esmaspäevast alates agar näitusepiltide valimine ning täna alustati trükkimisega. Minu õnneks juhtus minu pildiga “Peotäis sügist” sedasi, et printerisse läks kogemata käsk teha raamistatud foto, aga kuna nii polnud ette nähtud, trükiti uus ja ma võisin selle “untsuläinud” pildi koju võtta. Kinkisin oma esimese nii suure väljatrükitud foto koos raamiga, mille koduteel ostsin, Imrele.
Hiljem muidugi selgus, et kuigi fotopaberi mõõdud on 29,7 x 42, siis raame müüakse suurusele 30X40. Niisiis jäi pildi alla ning üles üsna tobe valge äär ning meile Imrega tundub, et see on vähem häriv, kui pilti vaadata püstipidi (Anett on täpselt vastupidisel arvamusel).
Stuudios katsetasime RGB lampe ja tegime värvilisi varje. Lisaks koolitööle aga kasutasin juhust ja taaslõime oma tänase erilise töögrupiga (mina, Karolin, Kaija ja Annika) järgneva lapsepõlvepildi:
Annika, Kairit ja Kaija – pildi tegi Karolin ning järeltöötles Kairit.
Ja sel ajal, kui mina koolis olin, ostis Imre mulle uue kaamera ära!
Tervitused kõigile toredatele inimestele!