Pokker | Elu on lill

Pokkeri EMV Segapaarismängu meistriteks tulid Teele Viira ja Raigo Vakra!

Eilse segapaarismänguga algas Pokkeri EMV siis ka minu jaoks. Kaotasin kohe esimesel levelil veerand stäkist ning ega me Imrega üle algstäki enam ei tõusnudki. Jõudsime siiski “parema poole” hulka, sest vasakule jäid need, kel polnud kannatust oma JJ ära oodata ja juba varem mängida julgesid. Igatahes lõpuks sain selle JJ kätte ja andisn kõik Leiboldite järgijäänud pool algstäkki Mirjamile tiimist Jalak-Aasmaa. Ei suutnud “Leiboldid leiba lauale foldida” seekord! Imre läheb üritab täna kohe uuesti.

Minul on plaanis hoopis korralik netiturniiride õhtu. Olen endale PAF-is kaks eriturniiri ning ühe 320-se Live-turniiri satika plaani võtnud. Lisaks siis veel ka viimane veebruarikuine Starsi Naisteliiga turniir, paraku küll ei õnnestu mul seal isegi võidu korral end enam esikümnesse pressida, sest vaatamat sellele, et olen turniiri veebruaris 2 korda ära võitnud (saades selle eest maksimum-punktid ehk 20) on mul kokku siiski ainult 116 punkti, kuid 10. koha naistel lausa 138. Mängimata jäänud turniirid maksavad siin siiski kõvasti kätte.

Rääkides veel paaride pokkerist, siis formaat (mis sai lõplikult paika alles eile hommikul) oli ülilahe. Algselt oli vist plaanis naistevoor ja meestevoor, kuid siis ostustati teha nii, et vastavalt sellele, kas paari esimene istekoht on paaris või paaritu number, alustab sellest paarist naine või mees, mis tagas laudades võrdse soolise jaotumise (tervitused siinkohal Mariannele: täitsa ilma kvootideta saime selle asja seekord joonde aetud). Turniir oli hoogne, lõbus ja pealtvaatajaterohke (sest need, kes oma vooru ootasid, moodustasid tavapärasest oluliselt tähelepanelikuma ja kaasaelava publiku), mänguruumi jagus samuti piisavalt (kui Sind just ei tabanud Bad Beat või meiega sarnane Totaalne Kaardisurm).

Siis tahan veel mainida, et kuna pokkeri koorekiht oli kõik endale mängukaaslased leidnud, siis nõrku laudu või päris ultra-algajaid mängijaid ei olnudki. Tõsi, nägin ülekande tegemisel mitut küsitava väärtusega pokkerikäiku, millest mõne isegi ülekandesse lülitasime, kuid üldmuljena oli ikkagi tugeva tasemega (kuigi tavapärasest ehk veidi meeleolukam) turniir.

Hiljem võitjapaariks kuulutatud Viira-Vakra hakkas muidugi silma kohe ruumi sisenedes. Kes siis ei märkaks Staarisaates osalenud ja Eesti Laulul võistlevat Teelet?! Raigot olen korduvalt pokkeriturniiridel näinud ja mõned korrad teda ka kaugemalt pildistanud, kuid alati on ta olnud piisavalt karmi olekuga, mistõttu ligi astuda ja juttu puhuda pole ma tihanud. Seekord tundus Raigo oma päikeselise Teele kõrval kohe hoobilt ka minu jaoks säravam ja sõbralikum (kui kunagi enne) ning juba staarisaatest sümpaatne Teele võitis oma vahetu ja emotsionaalse olekuga ka mu live-südame üsna loomulikult. Mulle meeldivad vabalt emotsionaalsed inimesed. Kui Teele peale võitu rõõmuröögatusega Raigole sülle kargas ja nad mõlemad nii tõeliselt oma saavutuse üle õnnelikud olid, said nende rõõmust osa ka kõik ülejäänud, kes veel saalis viibisid. Jagatud rõõm on mitmekordne tõepoolest! Lisaks olen alati arvanud, et pokkeris on üheks olulisemaks märksõnaks motiveeritus ja see oli võitjapaaril kõrge juba enne finaallauda jõudmist ning mängu edenedes aina kasvas.

Kristelil tekkis peale pikka mängupäeva ning eriti vastutusrikkasse üks-ühele mängu sattudes vist konkreetne mõtlemise kokkujooks, kui ta suures potis oma käe turnil ülialgajalikult open-foldis, kaartide ebasoodus jagunemine viimses käes veel otsa ning Teele – Alo omavahelist heitlust me näha ei saanudki.

Paarid Alo-Kristel ja Ilona-Laur hoidsid aga Wismari pokkeriklubi lippu siiski kõrgel ning võtsid vastavalt 2. ja 3. koha. Õnne kõigile võitjatele ning kohtumiseni järgmistel turniiridel! (Live-ülekanne sellest turniirist asub siin! Artikkel PokerNewsi lehel)

Lühidalt loodan kokkuvõtteks, et see mänguvorm jääb alatiseks Pokkeri EMV kavva ja vihjan kõigile, kes küsinud, et paaride liiga osas läbirääkimised vaikselt juba käivad!

WBCOOP on tulekul

Käesolevaga üritan välja teenida osalemisõigust PokerStarsi blogijate online-festivalile WBCOOP 2012. Osalemistingimusi on eelnevate aastatega võrreldes oluliselt muudetud ja aega registreerumiseks suhteliselt napilt. Nagu ma aru saan, siis 21. veebruariks peab olema megapikk postitus (500-sõnaline!) tehtud ja nõuetekohaselt registreeritud.

500 sõna pole minusuguse lobamaka jaoks liiga suur probleem, aga lugejate peale need inimesed, kes selle nõude välja mõtlesid, küll ei mõtle! Või siis polegi tähtis, et keegi seda loeks? Minu arust loevad üle 10-realise postituse tänapäeval läbi vaid lähemad sõbrad ja armunud. Erandiks on ehk väga hästi või väga huvitaval teemal tehtud kirjutised. Huvitav, kas antud hetkel ekraani täitev postitus võiks ühena neist kvalifitseeruda?

Igatahes loodan, et osalemisaktiivsus on eeltoodud nõuet arvestades suhteliselt väike ning nopin hunniku rahakohti ning paar võitu juba kõrvalturniiridelt. See ning põhiturniiri võit kindlustaks mulle ilmselgelt blogijate arvestuses peavõidu ehk 5000$, millest 3000$ kasutaksin suhteliselt “igavalt” ehk WSOP sissemaksudeks ning ülejäänu kuluks WSOP-ga kaasneva reisi peale.

Eelnevatel aastatel olen blogijate turniiridelt saanud veidi raha ning i-podi, mille paraku suutsin mingil hetkel ära kaotada. Selge see, et loodan sellelgi aastal hästi esineda! Seda enam, et kui varem oli tegemist üksikute turniiridega, siis seekord on plaanis lausa 31. turniiri. Paraku – paraku on küll üks väga oluline takistus kõigile Eesti mängijatele – nimelt toimuvad osaliselt kattuval ajal ka Pokkeri Eesti Meistrivõistlused ning seega saab neid WBCOOP turniire täies mahus mängida vaid festivali esimesel poolel.

Eile uurisin veidi lennupileteid Ameerikasse ka juba. Plaanime minna kohe pärast Netu sünnipäeva, mis on 16. juunil. Nii oleme alati teinud ja jätkaks seda traditsiooni hea meelega. Kuidagi aga ei suuda lõplikult ära otsustada, et mis päeval ja mis linna kaudu seekord Las Vegasesse minna. Ei saa salata, et San Francisco tõmbab kui magnetiga ja muuhulgas oleks tore ka Liinaga kohtuda, kuid samas on nii palju kohti suurel Ameerikal veel täitsa külastamata.

Linnad ise tegelikult mind nii väga ei huvitagi, aga linnast linna autosõit Imrega on tõeline nauding. Oma aeg ja vabadus, hingematvad looduspildid, rahvuspargid, lõputud joshua-väljad ja äravahetamiseni sarnased “odavad räpased motellid kiirteede ääres” (nagu me neid Imrega hellitavalt kutsume), mis on kõik tõesti üsna ühesugused, aga tegelikult üldsegi mtte räpased,vaid lihtsalt tagasihoidliku sisustusega ja üsna hääleka konditsioneeriga. Reeglina kuulub nende motellide juurde isegi väike välibassein ning täitsa talutava hinnaga, aga suhteliselt talumatu kvaliteediga internetiühendus ja tagasihoidlik hommikuamps kohviga. Ma tahan seda kõike jälle saada! Seda iga-aastast energiasüsti ning WSOP siginat-saginat täpiks i-le!

Enne Ameerikasse minekut on alati suur soov käia kõrbes või veelkord Suures Kanjonis. Paraku on muidugi nii, et kui oled Las Vegasesse jõudnud ja sealsete temperatuuridega taastutvunud, siis kõrbekuumus enam nii ahvatlev ei tundu ja pigem otsid varjulist rohelist metsatukka. Seekord annan endale juba ette aru, et Surmaorg langeb plaanidest kiiresti välja, kuigi hetkel on veel olemas.

Eelmisel aastal jäi teostamata plaan külastada Universal Studio teemaparki, äkki teeme siis selle seekord teoks. Disneyworld jääb selleks reisiks, millele kunagi lapsed kaasa võtame, miskipärast sinna mind nii väga ei tõmba. Las Vegas ise on minu jaoks piisav täiskasvanute-Disneyland.

Loodetavasti on Vegases meiega samaaegselt veel teisigi eestlasi, sest kuigi üksikud, on koosveedetud õhtud olnud alati väga meeleolukad. Mingil hetkel ilmselt lihtsalt tahad juba sealse üldise kerge ja pealiskaudse suhtlemise kõrvale ka keerulisemaid iroonilisi nalju ning eesti keelt kuulda. Vähemalt hetkel Kanadas elaval nais-Klambril on suur soov meiega samal ajal Vegast külastada ja ma väga loodan, et ta saab ka meespoole nõusse ning rahlised vahendid seda võimaldavad, sest seda kohtumist ootan kohe kindlasti!

Seega siis lühidat WCOOP kotti ja Las Vegasesse!

Grindhouse

Alustasin aastat tõsise grindimisplaaniga ning kaalusin lausa Starsis SuperNova Eliidiks mängimist. Paberil ei tundunud asi võimatu, 12-16 lauas multitablemisega sain tehniliselt hakkama, lihtsalt aasta jooksul oleks olnud vaja limiitides astme või kahe võrra kõrgemale tõusta. Plaan oli jaanuaris hoida ennast VPP-de osas löögidistantsil, et arengu toimudes oleks eesmärk saavutatav. Paraku sain kiirelt aru, et SNE mõtte võib kohe maha kanda. Esimese löögi andis Starsi VPP-de jagunemise süsteemi muutmine, millega minusugune nitt kaotas ca 30%+ punktidest. Teine löök oli veelgi mõrudam ehk siis isiklike võimete ülehindamine. Pikaajaliselt 12+ lauas mängimine pööras senini võidukalt kulgenud mängu miinustesse, vaim väsis ja parem silm muutus poolpimedaks. Tõsiselt, paari nädalaga oli reaalselt tunda nägemise halvenemist ja veebruaris ongi plaan optiku juurest läbi hüpata ja Woody Alleni raske raamiga prillid nina peale intelligentset välimust imiteerima sättida.

Kui olin PLO100-s multimegagrindiga poolsada sisseostu miinuses ja Adjusted EV joon näitas, et viisakas oleks veel pokkerijumalaid hea jooksu eest tänada, vajutasin lobbys Omaha asemel sisse Omaha Hi/Lo ning üllatuseks avastasin, et 50-200 limiitidel oli päris palju laudu. Hakkasin vaikselt askeldama ja pärast seda pole enam PLO poole vaadanud. Eks need lauad üsna reksised ole ja tugevate mängijate omavahelisest võistlusest väljub huilos ilmselt võitjana ainult pokkerituba, aga õnneks on halvad mängijad sageli pööraselt halvad ja aitavad reigi kinni maksta. Kahjuks tuleb küll laudu suhteliselt hoolikalt valida ja sageli saab mängida vähem kui sooviks, aga mis sa teed.

Praeguse seisuga paistab, et saan huiloga leiva lauale, mängida tuleb küll tüütult palju. Aastatega on mind ära hellitatud, regulaarsed live hitid ja sponsorlepingud/diilid hoidsid käed liinitööst puutumata. Paraku praegu live hitte pole tulnud, mis on ka üsna loogiline, sest pärast Tallinna EPT-d pole ju ühtegi mänginud 🙂 Väga lihtsal põhjusel, bankrolli selleks pole ja liferolli ei taha samuti longshottide püüdmiseks kulutada (välja arvatud mõningased obsessioonid nagu WSOP, aga selle liigitan rohkem kalli meelelahutuse alla). Tere tulemast lihtsurelike hulka, Imre! Õnneks väga ei kibele ka kuhugi, eks me olegi pereinimeste kohta võib-olla liigagi palju eemal olnud.

Ehk siis hetkel grindin, töötan mängu kallal ja üritan WSOP ajaks hirmsaks huilohaiks saada. Juuni teises pooles on WSOP-l kavas 2 pl-huilot, 1,5k ja 3k, sealt võib võru saada küll 😉

—

Tööväliselt olen praeguse liikumissuunaga üsna rahul. Nagu Kass kirjutas, olime jaanuaris enda kohta äraütlemata aktiivsed ja mulle tõesti tundub,et ütlus “Mida rohkem teed, seda rohkem jõuad” peabki paika. Ma pole mitu aastat nii palju mänginud, kuid samas jõudsin päris palju liikuda, lugeda, filme vaadata, mõtelda. Inimestega suhtlemine jäi natuke tahaplaanile, aga vähemasti mõned korrad sai väljas trallimas käidud, hea seegi. Ja lauludega pole jõudnud ka tegeleda ja õigupoolest hetkel ei teagi, kuhu suunda edasi minna. Mõneti võiks proovida need kohe korraliku kvaliteediga ära teha, aga see tundub suhteliselt keeruline, Pooletoobiste tegemisega ei jää hing ka päriselt rahule, et tahaks ikka paremini. Eks näis, äkki loksuvad asjad iseenesest pika.

Jaanuar sai läbi, olgu tervitatud veebruar!

Pokkerialaselt oli kuu ühelt poolt hea ja teiselt poolt kehvake. Hea oli selles mõttes, et vaatasin ära 3 pokkeri õppevideot, mida on umbes sama palju kui eelmise aastaga kokku. Lugesin eestikeelse Mindset’i peaaegu lõpuni, külastasin tihti foorumit ning tegin (eriti naisteturniiride) laudades vastatse kohta kordades enam märkmeid kui varem.

Rahalises küljes see kahjuks ei peegeldu :(. Kuu ajaga mängisin maha 89,98 dollarit.

Tõsi järgmisesse kuusse jäi mängimiseks veel üks 108$ turniiripilet, mis selle kuu arvestuses kajastub kui -5,5$ ning boonustena sain 50$, mis teeb kokku isegi imepisikese plussi, aga siiski… Sellise tubli töö juures oleks lootunud paremat rahalist tulemust. Samas eks see ole pokker ning turniiridele keskendumisega on mul endiselt ülisuured raskused. Alustan hoogsalt, jälgin mängu, teen märkmeid, aga pikkage turniiride keskfaasis, mida ma naganii halvemini mängin, tüdinen laua jälgimisest, avan kõrvale mõne mullimängu või “hängin näoraamatus” ja PokerNewsis, uus huvi mängu vastu tekib taas juhul, kui turniiril sügavamale jõuan, aga sed ei juhtu just liiga tihti. Siiski pean märkima, et pühapäevased naisteturniirid, mis on minu kõige kallimad ja olulisemad turnad nädalas, olid jaanuaris taaskord seotud ka korraliku ebaõnnega ja ma siis loodan, et kogusin kõvasti “karmat” järgmisteks kuudeks.

Mida ma üldse mängisin?

Naisteturniirid:

* 5 x naiste pühapäevaturniiri Starsis maskumusega 55$ ja ainult ühel neist jõudsin rahadesse! – 185$

* 17 x 11$, tulemusega: -22$

* 46 x 5,5$, tulemusega: -15,46$

* 2 x 4$ EMV Naisteturniiri satikat Trios: -8$

* 8 x 2,2$ Rebuy, tulemusega: +58,40 $

* 38 x turniire sissemaksuga 0,5-1,5, tulemusega: +43,23$

* 4x 500FPP freerolle, tulemusega: +110$

Kahju, et ma nii vähe FPP-sid kogun kuu jooksul, sest tundub, et nende rahaksvahetamine (ka eelmise aasta tulemusi vaadates) on minu jaoks kõige kasumlikum.

Naisteturniirid kokku: – 18,83$

Sit’n’Go Fifty Starsis (Turniir sarnaned Double or Nothing turniirile. Turniir lõpeb, kui kümnest mängijast jääb järgi 5 ja siis kõigepealt saadakse tagasi sissemaks ja ülejäänud raha läheb jagamisele vastavalt turniiri lõpuks kogutud mängumärkidele)

33 x 7$ sissemaksuga tavastruktuuriga turniire, tulemusega:+28,72$

283 x 7$ sissemaksuga turboturniire, tulemusega +94,43$

1x 7$ sissemaksuga Knockout turniir; tulemusega: +3,74$

Singlid kokku: +126,89$

Mitmelauaturniirid (peamiselt Starsis, aga mõned ka Pafis ja Trios):

33 x 11$, tulemusega: -222,88$

6 x 8,8$, tulemusega: -8,52$

1 x 7,5$, tulemusega: -7,5$

8 x 5,5$, tulemusega: +5,63 (+ lisaks pilet väärtusega 108$)

14x 2,2$ kuni 4,4$, tulemusega: +38,97$

MTT-d kõik kokku: -194,3$

Lisaks kogutud boonust Starsis 20$ ja Naisteliiga edetabelikoha eest peaks peagi laekuma ilmselt 30$.

Triobet Live 6.jaanuar — TrioBet Live - Imre ja Ilona

LIVE pokker: Triobet Live algul kohustusena tundunud otseülekande tegemine oli lõpuks äärmiselt meeldiv, kuna Imre saavutas seal 2.koha ja nagunii oleksin pargis hommikuni passinud. Ainus live-turniir, millel jaanuaris ise osalesin, oli Kelly ja Leemeti heategevuslik sünnipäevaturniir, toetasin 5€-ga kiisusid-kutsusid ning nalja sai nii turniiril kui peale seda.

Aga pokker pokkeriks, väga mõnus kuu oli!

Lühidalt: lugesin raamatuid (4 tükki!), käisime perega ja imrega kahekesi kinos (Saabastega kass, Artist, Lohetätoveeringuga tüdruk) ja vaatasime ka kodus paari filmi, kudusin kõigile pere meestele soojad mütsid, sai käidud Kelly ka Leemeti kauaks-kauaks meeldejääval sünnipäeval, lumi tuli maha ja valgeks läks maa, külma on põnevusttekitavalt palju (ise tuvastasime -18 kraadi täna hommikul näiteks, aga kuskil Eestis olevat olnud lausa -29), ema juures oli mõnus päev, kui käisime koos õe perega seal Kuivoja menüü uusi toite proovimas ja isegi kehakaal ei tõusnud sellele ja mõnele teisele üritusele vaatamata kuu jooksul mitte grammigi, üles esikusse ostsime kena raamaturiiuli, meie pea 2 aastat rikkis olnud saunakerise asemele sai uus ostetud, saunas suurpuhastus tehtud ja pärast seda on juba paar korda saunaski käidud, suures toas on lambid laes, tantsukursus algas ja on nii lahe, vabastava hingamise kursuse avalöök oli omapärane kogemus ja ootan juba veebruarikuist uut kohtumist, Kriisikodul on taas natuke raha ka minu tasustamiseks ja ma saan jälle ka oma teist tööd teha. Elu on lill! Lapsed võiks aga ülejäänud aasta küll tervemad olla (kuni detsembrini polnudki keegi eriti põdenud sel kooliaastal), kuna jaanuari teise poole rikkus suures osas asjaolu, et kogu aeg oli vähemalt 1 lastest haige ning seetõttu kogu perega kodust välja eriti ei pääsenud ja tagatipuks on nad nüüd minu nakatanud ning see on päris rõve haigus (palavikku pole, kuid kõik liigesed valutavad, pea on uimane ja tatti täis, aevastus lendab aevastuse järgi, aga nuusates midagi välja ei tule.)

No oli see vast öö!

Kui eelmine kord sai kiideldud tubli ja tegusa päevaga, siis seekord tuleb kahe käega peast haarata, kulmud üllatusest juuksejuurteni tõsta ning hämmeldunult pobiseda: “No oli see vast öö!”

Jutt käib siis mõistagi Leemeti ja Kelly ühisest sünnipäevatähistusest.

Tuleb tunnistada, et ootasin seda üritust põnevusega juba ette, sest kui kaks nii värvikat kuju koos midagi ette võtavad, siis midagi vägevat peab see olema! Kui aga selgus, et asi toimub pokkeriturniirina Pargis olin esialgu pigem pettunud: nagu tööle läheks: samad inimesed (mis on muidugi ok) ja sama koht (no veidi liiga palju on seal Lounges neid asju juba olnud)!

Pokkerimängu osa oligi suhteliselt igav (minu jaoks), õnneks oli meil siiski vahva laud, eesotsas Taavi, Siimu ja Leemeti endaga ning nalja sai. Eriti selles osas, et kel iganes juhtus “9” käes olema, see võitis poti. Peale turniiri leidsin end järjest inimestega pikemalt vestlemas. Ilmselt oli rääkimist soodustav tähtede seis või midagi, sest ei kõnelenud me niisama tühjast-tähjast, vaid ikka päris asjalikke ja olulisi asju sai arutatud. Siinkohal tervitan Ilonat, Lauri, Katrit, Maretit, Marekit ja teisi vestluspartnereid.

Aga kui see turniir lõpuks otsa sai, siis läks peoks. Kõigepealt läksime veidi suurema seltskonnaga karaokebaari (nime ei mäleta, kuskil Viru tänaval see oli). Laulma julgesid ja mahtusid (ootenimekiri oli suht tihedalt täis) Kelly, Katti, Annika, Mariliis – meie Imrega tantsisime. Meie grupi lauljatele plaksutati ja elati kaasa kõige häälekamalt, kuigi asi võis olla selles, et see kaasaelamisgrupp olime meie ise. Karmen muudkui pildistas ja filmis, kuid kahjuks läks pärastpoole tema kompromiteeriva materjaliga telefon kaduma! Ja kuna see telefoni kadumine tuli välja alles siis, kui olime juba teel G-punkti (milline suurepärane nimevalik!), siis päris terve seltskonnaga me sinna punkti kohale ei jõudnud, sest Leemetid koos Taaviga läksid linna pealt telefone otsima. Ülejäänud vehkisid veel mitu tundi tantsupõrandal. G-s oli mõnus muusika ja erinevalt nendest kohtadest, mida Unibet Openite ajal külastanud oleme, oli seal sedavõrd vaiksem, et keskmisest kõvemini karjudes sai isegi suhelda :).

G-punktiga asi viie vaprama: Kelly, Katti, Annu, minu ja Imre jaoks siiski ei lõppenud, vaid kukil kell 7 hommikul avastasime end veel pizzat söömas. See oli aga Leiboldite jaoks juba ka lagi, sealt otsa koju ja voodisse saime valges, kuskil nii 8-9 vahel. Tüdrukud jätkasid ilmselt veel kauem, igatahes Kelly juurde nad kolmekesi suundusid.

Järgmisel hommikul oli Imre muidugi suht kehvas tervislikus olukorras ja mina tänasin end teda vaadates selle eest, et alkoholi eriti palju ei tarbinud. Ei mingit pohmelli, olin täitsa võimeline juba kell kaks päeval Hiiu staadionile sõitma ja lumejalgpallile kaasa elama.

Ülejäänud pildid minu Facebookis ;).

Naisteliiga on lõppenud

Kuigi mulle tundub, et ma olen saanud seda üritust juba piisavalt kommenteerida ja eile andsin Naisteliigaga seonduvalt intervjuu koguni venekeelsele ajakirjale “Jana”, on see ilmselt siiski üritus, mille kohta oodatakse postitust ka siia Leiboldite blogisse.

Minu poolt siis väike peotäis isiklikke muljeid.
Korraldusliku külje pealt oli Olympic-Online meeskonnaga väga sujuv ning mõnus koostöö. Kõik turniirid olid alati lobbys õigeaegselt olemas, kolmapäevaselt turniirilt sai Naisteliigasse tasuta pileteid, vajadusel saadeti osalejatele meeldetuletuseks sõnumeid, turniiri lõppedes saadeti tulemused mulle meili peale ning tabeli pidamisega polnud seega mingit muret.
Olympic Casino poolt korraldatud finaali osas oli mulle mõneti halvaks üllatuseks, et nädal enne finaali tuli teade, et turniir toimub turniirialal mitte lounge’is, sest minu arvates oleks lounge loonud märksa hubasema ja pidulikuma õhkkonna. Samuti oli suhteliselt ebameeldiv, et veel enne, kui Naisteliiga finaal jõudis lõppeda, algas PokerStars Live ning meie finaallaua lõppemist ootasid seega läbematult inimesed, kes soovisid juba hoopis teist turniiri alustada. Olime justkui jalus! Lisaks polnud piisavalt ruumi ei auhinna- ega ülekandelaua jaoks ning pildistada sai turniiri lõpus ka vaid ühe (Coverdermi) stendi ees ning teiste toetajate ning korraldajate reklaamtahvlid ei jäänud üldse näha, sest nende ees toimus juba teine turniir.
Lühidalt korraldas kasiino küll kenasti ära turniiri enda toimumise, kuid oleksin soovinud veidi pidulikmat finaalüritust, kus meie turniir ja eriti selle finaallaud oleks olnud õhtu keskpunkt, mitte segav ja mingi imelik lauda kinnihoidev turniirike kuskil teise turniiri äärealal. Seega on selles vaja ilmselt mõelda, et kus ja kuidas finaalüritust edaspidi korraldada, vähemalt minule jättis selles osas eelmise aasta finaalüritus lounge’is oluliselt parema mulje. Kuigi samas Jani žest finaallauale šampus välja teha, oli väga kena!

Finaalturniir ise oli ka väga lahe. Sattusin kõigepealt lauda, kus olid puha tuttavad ja seejuures veel väga lõbusad inimesed. Nimtagem häälekamad: Kelly, Kristi, Karmen, Kairit. Nalja ning naeru jätkus vähemalt kuni hetkeni, mil meie laud kahjuks juba teisena laiali löödi. Kelly oli selleks ajaks küll oma viimase koha ja bowlingupileti kätte saanud, aga õnneks mitte lahkunud, vaid lõbustas meid laua kõrvalt. Kui veel Karmen talle seltsiks pealtvaatajate tasemele langes, hakkasid nad kahekesi minu fotokaga pilte klõpsima (loodetavasti saan need kohe-kohe varsti Facebooki üles kah).

Vahepeal tundus, et turniir võib väga pikaks venida, kuid paarist tasemest loobumine muutis asja kiirelt ning finaallaud oli minu jaoks käes kuidagi ootamatult. Alustasin seda suisa chipliidrina, kuid kahjuks ei suutnud täieliku kaardisurma tingimustes oma edu kuigi kaua säilitada ning langesin iga ringiga tahapoole. Oma kehva mängu oskan süüdistada selles mõttes, et kindlasti oleks pidanud finaallauas siiski leidma rohkem võimalusi blinde rünnata või ümbervarastada, kuid ilma antedeta mängus, situatsioonis, kus pea kõigil on alla 10xBB ja kogu aeg on oht, et vastu lükatakse all-in, pole 94o tüüpi kaartidega minu arvates kuigi palju seiklusi vaja otsima minna.

Katti oli mulle juba netivooru ajal rääkida jõudnud, et Naisteliiga on talle ülioluline ning tema siht pokkeris on kindel ning selge: profileping! Mul on hea meel, et võitjaks osutus lõpuks sellise sihiga mängija, kes on viimasel ajal tõesti oma mngu kalla vaeva ka näinud. Netivooru võitja ning lõplikus arvestuses teiseks jäänud Heike kohta võib julgelt öelda, et ta on juba vana tuntud tegija. Lugesin Liina blogist, et Heike käed värisesid ja tema mäng oleva igav ABC-pokker ning julgen arvata, et Liina läks lihtsalt näilise pealispinna õnge. Tõepoolest mängib Heike lives teatud määral riske vältivat mängu, kuid samas on ta piisavalt agressiivne, et end seejuures stabiilselt vee peal (kuskil kesmise stäki kandis) hoida, tema käigud on alati kaalutletud. Calle stiilis “olen taga, aga ehk imen välja” tema tõepoolest naljalt ei tee (see tuleb kõne alla ainult väga väikse stäki vastu, kus pot-odds lakke lendab). Ja kuna selline mängustiil on talle juba aastaid edu toonud, oleks mina väga ettevaatlik seda kritiseerima.

Mäletan, et kord oli Imrel WSOP-l vastane, kes kirjutas pärast turniiri oma blogis Imre kohta lühidalt kokku võttes midagi sellist: arvasin, et tegemist on algajaga, seda ilmselt tema pikkade mõttepauside ning aeglaste juskui kahtlevate liigustuste pärast, aga olin lõpuks sunnitud tõdema, et tegemist on väga tugeva mängijaga. Liina lihtsalt ilmselt selle tõdemuseni Heike osas ei jõudnud… veel.

Heike oli muidugi ka see, kes mu veidi tema poole kaldu flipi abil 5. kohal välja võttis. Tuleb tunnistada, et meil omavahel juba kord on selline ajalugu, et tähtsad potid kisuvad kangesti ühekülgselt tema poole. Aga ma luban, et see traditsioon saab ühel minu jaoks kenal päeval murtud! Seekord aga sai Heike minu väljavõtmise eest endale ühe nõelvilditud päkapiku (neist kirjutan loodetavasti üsna varsti oma käsitööblogis: http://www.isetegija.net/mkportal/blog/kassrosin.html). Loogu see siis jõulumeeleolu ja tuletagu mind kogu aeg meelde! 😉

Aga täitsa huviga ootan, et kas pokker jätkab naismängijate lisandumise osas samasugust kasvutrendi ning kui palju on meid sel juhul järgmise aasta finaalis. Olgem ausad, küllap tuleb ka see Naisteliiga 2012, lihtsalt ei kujuta enam ette, et sügis võiks selle liigata mööduda. Kellel häid mõtteid, mida järgmisel aastal paremini või lihtsalt teistmoodi teha, see võib kommenteerida siin või PokerNewsis või kirjutada otse mulle kasvõi kohe!

Lisa: Tulemused ja turniiri ülevaade asuvad siin!

Õppetund: mõnikord ei tohi pokkerit üldse mängida

Eileõhtune Olympic versus PokerNews klubide kohtumine oleks ehk olenud lahe üritus, kuid pokkeris on üks reegel: “Mängi pokkerit ainult siis, kui oled selleks mentaalselt parimas vormis ja suudad teha oma A-mängu.”

Kuidas aga läks HU võistlusesse kassike? Pärast 15 tundi kestnud migreenihoogu, väsinult ning vaevatult. Ainus mu soov kogu ürituse vältel oli minna koju magama.

Esimene kohtumine oli Aare O-ga, kes asja lõpuks ka ära võitis. Selle sõbraliku ja suhteliselt kaua kestnud duelli pidasin veel isegi vaimselt ja füüsiliselt vastu. Võib öelda, et oli Aare päev, tal klappis kõik ning hiljemalt riveriks oli tema käsi minu omast ikka parem ning 2:0 ma tappa sain, see võttis küll aega, aga oli aus.

Kellyga kohtumise ajaks saabus mu peavalu tagasi, kuid mäng oli iseenesest lõbus, sest Kellyga on ikka lõbus üksteisele “komplimente” teha ning ärbelda, et kumb meist kõvem on. 2:1 sain tappa. Minu mäng oli konkreetselt hambutu ning asjad ei sujunud kohe üldse: callisin, kui poleks pidaud ja foldisin oma pooletoobiseid käsi Kelly bluffidele – ta oli seekord kõvasti üle minust igas mõttes. Õnneks Imps vähemalt perekonna seisu hiljem viigistas, võites omakorda Kellyt 2:1.

Kohtumistest Lauri ja Silveriga mäletan väga vähe, peavalu oli jõudnud kasvada sinnamaale, et seda ignoreerida oli võimatu ning pärast seda, kui lasin Lauril end limp re-raise all-in lükkega KQ v AA potti meelitada, murdusin täielikult. Hea mäng, Lauri, võit minu üle 2:0.

Vsiuga mängus mäletan täpselt ühte hetke, kus ta suutis nii 20 sekundiks tekitada minus mingigi mänguisu lausega, et võit minu üle on vormistamise küsimus. Tema tõste peale läksin järgmine käsi all-in ning ta callis parema kaardiga, mis ka vastu pidas (ei mäleta, mis kaardid täpselt olid – aga mul oli vähemalt 1 pilt).

Imrel oli samuti füüsiliselt kehv olla, sest eks ta oli terve öö mind poputanud ja siis veel päev läbi üksi lastega tegelenud, magamata ning mingi algava viirushaigusega kimpus. Lõhidalt leidsime tagasiteel, et oleks pidanud selle õhtu vahele jätma, aga kus sa jätad, kui oled kord juba meeskonda arvatud!

Aga HU on kõie psühholoogilisem mängu üldse, mistõttu väsinult ning motivatsioonita lihtsalt ei saa seda mängida! Mingis muus võistkondlikus vormis võiks veel proovida mingid punktid välja istuda, aga HU-s pead ju võitlema! Seega, õppige minu vigadest ja ärge ronige vähemalt turniirile kehva enesetundega, kui pole mingit võimalust mängida isegi oma B või C mängu!

Aga täna on mul sünnipäev ja ma sain uue ilusa läikivpunase läpaka! Nüüd hakkab postitusi tulema!

Turniirikuud oktoober ja november

Olen kuu aega PLO hi-lo’st puhanud ja otsusega väga rahul. Mu närvid on jälle korras!

Pean tunnistama, et tegelesin selle mänguga mitte niivõrd oma vabast tahtest, vaid pigem Imre soovitustest lähtuvalt ja nii asjast head nahka ikka ei saa. Tulemused kõikusid ühest äärmusest teise ja see häiris mind tohutult. Seetõttu otsustasin kuu aega vaid oma lemmikuid ehk turniire mängida.

Tulemused pole numbrilises mõttes üldse midagi eirit kiiduväärset, oktoobriga teenisin taskuraha 213,60 $, aga enesetunne on hea ja pokkerikindlus taastumas.

Mängisin kuu jooksul täpselt 100 naisteturniiri sissemaksuga 0-55$ ning 105 sooliste piiranguteta turniiri. Naisteturniiridega kogusin üle 250$ plussi, teistega paraku hävisin.

Avastasin, et minu mängustiiliga sobivad vist kõige paremini naisteturniiride satikad. Kahju, et neid nii vähe saadaval on ja veel rohkem kahju on sellest, et sellel 55$ sissemaksuga Starsi pühapäevasel naisteturniiril olen piirdunud vaid “min-cashidega”.

Olen end sidunud järgmiste liigadega:

PokerNews’i Naisteliiga – Olympic Online

PokerNews’i Baltic League – PokerStars

PokerNews’i Carbon Poker League

PN foorumikasutajate sügisliiga – The Bigger – PokerStars

PN foorumikasutajate sügisliiga- Sunday Storm – PokerStars

Ja Lisaks on kohe-kohe algamas OPEM viies erinevas toas. Juhuuu!

Novembri plaanin samuti turniiride lainel veeta. Siin ka minu klikitav kalendrileht, koos tervitustega OPEM sponsoritele:

Turniiridega paraku on nii, et regulaarsest cashimisest on vähe – tuleb midagi korralikult ära hittida, siis piisab pikaks ajaks.

Loodan, et hittimise kuu on just alanud!

Vaimukurnav paigalmarss ja meeliülendav rabelemine käsikäes

Mõned asjad kohe ei suju mitte kuidagi, teised seevastu jooksevad ladusalt justkui iseenesest. Seejuures esimesed isegi ei vaja kuigipalju energiat, aga väsitavad tohutult ja teised neelavad su aja, kuid samas innustavad veel rohkem tegutsema.

Mis siis ei suju?

Hirmus mõeldagi, et kehakaaluga võitlemist alustasime Imrega juba veidi enne abiellumist ning aeg-ajalt kokkuvõtteid tehes oleme oma lühiajaliste saavutustega saanud päris rahul olla, aga siis tulevad tublidusse pikad pausid ning tänane reaalsus on see, et oleme kahekesi kokku ligi kolmkümmend kilo raskemad kui allavõtmiseteekonna alguses. Täna oli see päev, kui mul asi jälle kord totaalselt üle viskas! Siililegi selge, et teo poolt armastatud “tasa sõuad, kaugele jõuad” stiil minu puhul ei tööta! Niisiis otsustasin probleemi kallale asuda järjekordselt suurkampaania korras.

“Sünnipäevaks saledaks“ programm lubab mulle väikseid söögiportsjone, palju värsket salatit ning maksimaalselt ühe väikse magusa-ampsu päevas, kohustades samal ajal igapäevaselt palju liikuma. Alkohol pole mulle kunagi kuigi suur tõmbeartikkel olnud, seega ei hakanud selles osas reegleid kehtestama – Klambrid vaja ikkagi Kanadasse saata ju! Liikumise osas pole tähtis, mida konkreetselt teen, lihtsalt iga päev tuleb endale miski järjepidev korraga minimaalselt 30-minutilise kestvusega liikumine välja mõelda.

Ei hakka lugejat igapäevaste uute postitustega koormama, aga täiendan alates tänasest sedasama lihtsat tabelit siin.

kuupäev liikumine kestvus väike magus amps

5.10 jalgrattasõit 1h 30min –

6.10 sammud 30 min 20 gr kirjut koera

7.10 sammud 40 min 1tk marmelaadi

8.10 Täitsa vaba päev seoses Kalmbrite peoga – söön, joon ja tantsin!

9.10 Täitsa vaba päev seoses Klambrite peost toibumisega!

10.10 Täitsa vaba päev seoses Lauri sünnipäevaga.

11.10 sammud 1h 20min

12.10 sammud 45min

13.10 sammud 30min

14.10 sammud 30min

15.10 sammud 30min šokolaaditükk, küpsised 6tk

. korvpall 30min küpsisetort, kringlitükk,

16.10 – – kartulikrõpsud, küpsisetort, kringlitükk

17.10 – – 1 väike tk šokolaadi

18.10 sammud 40 minutit 1/2 rosinakuklit

NB! Ei viitsinud rohkem siia neid kribada. Aga ma üritan väga tubli olla edasi kah.

Konkreetseid numbrilisi eesmärke ma ei püstita, sest usun, et need tulevad reeglitest karmil kinnipidamisel iseenesest.

Käisin just kaalu peal ka ära ja jubedad numbrid on järgmised: 74,9kg, rasva 37,6%. See siis selleks, et oleks mida pooleteise kuu pärast võrrelda.

Rabelemisest

Üks rabelemine on seotud märksõnadega lapsed, laste kool, laste trennid ja huviringid.

See on selline rabelemine, mis kurnab mu reedeks ikka korralikult ära. See on kogu aeg ühesugune ning midagi positiivset on sellest autoga mööda linna ringiajamisest keeruline leida. Täna tegin plaane muuta suhtumist ning kasutada seda aega, kui lapsed on autos, endiselt nendega suhtlemiseks, aga üksiolemise aega veidi paremini ning juba tänasel hommikul võtan autosse kaasa inglise keele õppeplaadi. Äkki saan vähemalt natuke tarkust juurde, raadiosaated on küll kohati meelelahutuslikud, kuid ma ei seedi üldse päevast-päeva korduvaid reklaame ja lisaks on tüütu ebasobivate muusikapalade ajal pidevalt uut jaama otsida.

Teise rabelemise märksõna on naisteliiga.

Kui sain vihjeid, et sel aastal pole PokerStars 2-aastase staažiga naisteliiga korraldamisele kaasaaitamisest eriti huvitatud, oli mingi hetk arvamus, et jätame siis ürituse lihtsalt ära. Samas aga kripeldas endal ning päris mitu naismängijat küsis, et kas ja millal sel aastal see naisteliiga tuleb. Viimaks otsustasime Imrega, et hakkan asja siiski ajama ning teeme ära, et kui ka tulevad eelmiste aastatega võrreldes kehvemad lisaauhinnad või on väga vähe osalejaid, siis vähemalt traditsioon jätkub. Küll tulevad jälle ka paremad ajad ja siis pole vaja enam seda kõike taaselustada, vaid ta on juba olemas.

Saatsin kõigile neljale litsentseeritud pokkeritoale palvekirja Naisteliigat toetada ja pakkuda välja oma ideed, kuidas seda korraldada. Sain kaks vastust: Triobetilt ja Olympic-Online’ilt. Olgem ausad, mõlemad olid suhteliselt võrdväärselt head pakkumised, kuid Olympicu peamiseks eeliseks osutus konkreetne pakkumine live-turniiri korraldamise osas. Pargis on see varem toimunud ja las toimub ka sel aastal.

Lühidalt: kõik mu kartused, et liiga tuleb väike ja väeti, on osutumas asjatuiks. Lisaks OO-le panid sõprade abiga auhindu välja ka pokkerivälised tegijad: Glenberg Grupp, Studio Unlimited ja Ku:lsa:l. Mu suurimad tänud neile inimestele, kes selle kõik võimalikuks tegid! OO on omalt poolt teinud naismängijatele liigast teavitamiseks vähemalt samapalju tööd kui PokerNews ning naisi on hetkel liigas kirjas juba 97!

See ongi see meeliülendav rabelemine: ma olen pidevalt PokerNewsi foorumis, kiikan vahepeal Facebooki, vehin kirjutada artikleid ja koostan tabeleid, vastan küsimustele ning nuputan, mida veel paremaks teha. Mulle meeldib, kuidas liigaasjad sel aastal arenenud on, mulle meeldib naiste aktiivsus ning ma tõesti tahan ja usun, et see saab parimaks pokkeriliigaks, mis Eestis üldse korraldatud on! Samas liigasiseselt soovin ma seda, et osalejatel oleks eelkõige põnev ning tore üheskoos mängida ning ühise pokkerihuviga naised saaks omavahel tuttavaks. Edetabelid ja auhinnad käivad muidugi asja juurde, aga need pole selle liiga peamised väärtused, vähemalt mitte minu jaoks.

Mul on endal tohutult hea meel, et olen pokkeri kaudu tutvunud nii paljude erinevate ja huvitavate inimestega, leidnud sõpru ja mõttekaaslasi – just seda soovin ma ka Naisteliiga teistele liikmetele!

Ja lisaks meeldib mulle hetkel turniiripokker to-hu-tult! See pokkeriarmastus on mul ikka lainetega käinud ja just nüüd tundub olevat selline kõrgharja periood. Kahjuks ei peegeldu see otseselt tulemustes, kuid tunne, et ma tahan mängida ja suudan keskenduda, on suurepärane!

Täna oli Triobetis BOC Naisteturniir. Sain sinna peale 3,3€ rebuy- supersatikalt (avastasin selle tegelikult vaid 1 minut enne hilise regamise lõppu), mis läks mulle maksma 6,3€ . Satika HU viimase käe võitsin kombinatsiooniga AAAA ja see tundus hea märk.

Ja uskumatu lugu on see, et ma nii väga tahtsin seda Balti naisteturniiri võita, et mul oli konkreetne noormängija ärevusvärin sees. Osalejaid oli ülivähe, vaid 8. Milline lihtne võimalus end maksma panna :)! Sain paar valusat latakat, kui mu käsi vastaste vastu ei pidanud, aga muidu tiksusin suht kenasti.

Korra jäin suures potis mapletile blufiga vahele. Arvestades, kui harva ma seda mänguvõtet – eriti naisteturniiridel – kasutan, olen tegelikult hämmingus, et ta mu “top-paar no-kicker kaardiga” maha callis, kuid ju mu teeseldud mast polnud siis veenev või võimladas panuse suurus uudishimu odavat rahuldamist. Mõned korrad vandusin valjusti tulist kurja ja vahepeal isegi vingusin veidi. Lõpuks saavutatud 3. koht oli ühelt poolt rahuldav, et vähemalt sain rahadesse, aga teiselt poolt pettumus. Mul oli pärast mapleti väljakukkumist tunne, et võin selle turniiri ära võita küll. Olin kindel, et ma oskan nende kolme viimase vastase vastu mängida ja adun nende nõrku kohti päris hästi, aga paraku läks lõpp väga turboks ja asja otsustasid ikkagi vastamisi sattunud käed. Eriti kurb, et ei mina ega Dustiin7 suutnud kolmekesi jäädes lätlasest, kes oli suhteliselt passiivne mängija, jagu saada, lõunanaaber lihtsalt sai õigetel hetkedel häid kaarte ja miskit polnud parata!

Oma pideva väsimusega võitlemise huvides lubasin endale siin hiljuti aga ka seda, et kui just mõnda turniiri pooleli ei ole, siis lähen öösiti enne kella kahte magama. Hetkel on 8 minutit kahest puudu ja seega head und mulle!

Razzke käsi

Käimasoleval WCOOP-il, mis on olnud tulemuste poolest paras katsumuste jada, mängisin tänasel HORSE-l päris põneva ja kergelt kummalise razzi käe, mis kahjuks jäi mulle turniiri viimaseks. Väga masendava razzi vooruga olin kukkunud keskmise stäki pealt mikroks, panused olid 600/1200 ja minul alles 2500.

Käsi (2-6)-Q, pean tegema kohustusliku avapanuse, vist 240. Folditakse minu paremal istuva mängijani, kelle uksekaardiks on 3 ning mõistagi teeb ta tõste. Pange tähele, et tegemist on täiesti automaatse käiguga, mida vastane peab tegema iga kahe taskukaardiga. Aga mina? Esmapilgul tundub lihtne fold, sest isegi parimal juhul oleme vastasest ainult napilt ees ning lahtise emandaga on kätt suhteliselt keeruline mängida. Ometigi otsustasin maksta ning olen veendunud, et tegemist on ainuõige käiguga. Vaatame protsente – 2-6-Q on X-X-3 vastu (kus X on suvaline kaart) ainult 45-55 taga, samas saame me pangast suhte 4,5:1. Lisaks turniiriolukord – oleme väga lühikese stäkiga ning soovi korral võime viiendal tänaval kõik rahad sisse panna ehk siis me ei pea kahel suure panustamislimiidiga tänaval enam pokkerit mängima ning saame enda “equity” ilma pead murdmata ära realiseerida.

Neljandal tänaval jagati mõlemale 5 ning võiduvõimalus – minu jaoks pisut ootamatult – kasvas 3% võrra (2-6-Q-5 vs X-X-3-5 = 48/52). Vastane panustab, mina maksan.

Viiendal tänaval saan mina 2 ja vastane J. Väga halb kaart ja kaalusin tõsiselt foldimist, kuid lõpuks tegin siiski hambad ristis calli ära. Mis oli ka õige, sest 2-6-Q-5-2 on X-X-3-5-J vastu 37/63, aga mina sai pangast rohkem kui 3,5:1, seega piisanud oleks 22-23% võiduvõimalusest.

Tragikoomiliseks teeb jaotuse asjaolu, et vastane alustas kolmede kolmikuga, heh, ning antud olukorras olin ma algusest peale suur soosik! Viiendal tänaval olin 70/30 ees! Paraku sellest ei piisanud, vastane tõmbas kaks head kaarti ja mina kaks “tellist”.

—

Põnevamad mängud siis selleks korraks WCOOP-il läbi, mõned huilod siiski veel tulemas ja tõenäoliselt mängin pisut holdemit ka, proovin mõne turna ikka ära võita. Iseenesest satelliidid on sujunud kenasti, kahjuks põhiturnadel on pakk senini jääkülm olnud. Pole midagi, võitlus jätkub.

PS! Kui tahate segamängupisikut külge saada, siis liituge kindlasti “Kaheksajalg” õppeliigaga. Veel pole üldse hilja, ainult üks turna on peetud. See nädal on vaatluse all limit holdem ja turna toimub Starsis kell 20.00.