Kuigi mulle tundub, et ma olen saanud seda üritust juba piisavalt kommenteerida ja eile andsin Naisteliigaga seonduvalt intervjuu koguni venekeelsele ajakirjale “Jana”, on see ilmselt siiski üritus, mille kohta oodatakse postitust ka siia Leiboldite blogisse.
Foto: Studio Unlimited - Naisteliiga 2011 melu
Minu poolt siis väike peotäis isiklikke muljeid.
Korraldusliku külje pealt oli Olympic-Online meeskonnaga väga sujuv ning mõnus koostöö. Kõik turniirid olid alati lobbys õigeaegselt olemas, kolmapäevaselt turniirilt sai Naisteliigasse tasuta pileteid, vajadusel saadeti osalejatele meeldetuletuseks sõnumeid, turniiri lõppedes saadeti tulemused mulle meili peale ning tabeli pidamisega polnud seega mingit muret.
Olympic Casino poolt korraldatud finaali osas oli mulle mõneti halvaks üllatuseks, et nädal enne finaali tuli teade, et turniir toimub turniirialal mitte lounge’is, sest minu arvates oleks lounge loonud märksa hubasema ja pidulikuma õhkkonna. Samuti oli suhteliselt ebameeldiv, et veel enne, kui Naisteliiga finaal jõudis lõppeda, algas PokerStars Live ning meie finaallaua lõppemist ootasid seega läbematult inimesed, kes soovisid juba hoopis teist turniiri alustada. Olime justkui jalus! Lisaks polnud piisavalt ruumi ei auhinna- ega ülekandelaua jaoks ning pildistada sai turniiri lõpus ka vaid ühe (Coverdermi) stendi ees ning teiste toetajate ning korraldajate reklaamtahvlid ei jäänud üldse näha, sest nende ees toimus juba teine turniir.
Lühidalt korraldas kasiino küll kenasti ära turniiri enda toimumise, kuid oleksin soovinud veidi pidulikmat finaalüritust, kus meie turniir ja eriti selle finaallaud oleks olnud õhtu keskpunkt, mitte segav ja mingi imelik lauda kinnihoidev turniirike kuskil teise turniiri äärealal. Seega on selles vaja ilmselt mõelda, et kus ja kuidas finaalüritust edaspidi korraldada, vähemalt minule jättis selles osas eelmise aasta finaalüritus lounge’is oluliselt parema mulje. Kuigi samas Jani žest finaallauale šampus välja teha, oli väga kena!
Finaalturniir ise oli ka väga lahe. Sattusin kõigepealt lauda, kus olid puha tuttavad ja seejuures veel väga lõbusad inimesed. Nimtagem häälekamad: Kelly, Kristi, Karmen, Kairit. Nalja ning naeru jätkus vähemalt kuni hetkeni, mil meie laud kahjuks juba teisena laiali löödi. Kelly oli selleks ajaks küll oma viimase koha ja bowlingupileti kätte saanud, aga õnneks mitte lahkunud, vaid lõbustas meid laua kõrvalt. Kui veel Karmen talle seltsiks pealtvaatajate tasemele langes, hakkasid nad kahekesi minu fotokaga pilte klõpsima (loodetavasti saan need kohe-kohe varsti Facebooki üles kah).
Vahepeal tundus, et turniir võib väga pikaks venida, kuid paarist tasemest loobumine muutis asja kiirelt ning finaallaud oli minu jaoks käes kuidagi ootamatult. Alustasin seda suisa chipliidrina, kuid kahjuks ei suutnud täieliku kaardisurma tingimustes oma edu kuigi kaua säilitada ning langesin iga ringiga tahapoole. Oma kehva mängu oskan süüdistada selles mõttes, et kindlasti oleks pidanud finaallauas siiski leidma rohkem võimalusi blinde rünnata või ümbervarastada, kuid ilma antedeta mängus, situatsioonis, kus pea kõigil on alla 10xBB ja kogu aeg on oht, et vastu lükatakse all-in, pole 94o tüüpi kaartidega minu arvates kuigi palju seiklusi vaja otsima minna.
Katti oli mulle juba netivooru ajal rääkida jõudnud, et Naisteliiga on talle ülioluline ning tema siht pokkeris on kindel ning selge: profileping! Mul on hea meel, et võitjaks osutus lõpuks sellise sihiga mängija, kes on viimasel ajal tõesti oma mngu kalla vaeva ka näinud. Netivooru võitja ning lõplikus arvestuses teiseks jäänud Heike kohta võib julgelt öelda, et ta on juba vana tuntud tegija. Lugesin Liina blogist, et Heike käed värisesid ja tema mäng oleva igav ABC-pokker ning julgen arvata, et Liina läks lihtsalt näilise pealispinna õnge. Tõepoolest mängib Heike lives teatud määral riske vältivat mängu, kuid samas on ta piisavalt agressiivne, et end seejuures stabiilselt vee peal (kuskil kesmise stäki kandis) hoida, tema käigud on alati kaalutletud. Calle stiilis “olen taga, aga ehk imen välja” tema tõepoolest naljalt ei tee (see tuleb kõne alla ainult väga väikse stäki vastu, kus pot-odds lakke lendab). Ja kuna selline mängustiil on talle juba aastaid edu toonud, oleks mina väga ettevaatlik seda kritiseerima.
Mäletan, et kord oli Imrel WSOP-l vastane, kes kirjutas pärast turniiri oma blogis Imre kohta lühidalt kokku võttes midagi sellist: arvasin, et tegemist on algajaga, seda ilmselt tema pikkade mõttepauside ning aeglaste juskui kahtlevate liigustuste pärast, aga olin lõpuks sunnitud tõdema, et tegemist on väga tugeva mängijaga. Liina lihtsalt ilmselt selle tõdemuseni Heike osas ei jõudnud… veel.
Heike oli muidugi ka see, kes mu veidi tema poole kaldu flipi abil 5. kohal välja võttis. Tuleb tunnistada, et meil omavahel juba kord on selline ajalugu, et tähtsad potid kisuvad kangesti ühekülgselt tema poole. Aga ma luban, et see traditsioon saab ühel minu jaoks kenal päeval murtud! Seekord aga sai Heike minu väljavõtmise eest endale ühe nõelvilditud päkapiku (neist kirjutan loodetavasti üsna varsti oma käsitööblogis: http://www.isetegija.net/mkportal/blog/kassrosin.html). Loogu see siis jõulumeeleolu ja tuletagu mind kogu aeg meelde! 😉
Aga täitsa huviga ootan, et kas pokker jätkab naismängijate lisandumise osas samasugust kasvutrendi ning kui palju on meid sel juhul järgmise aasta finaalis. Olgem ausad, küllap tuleb ka see Naisteliiga 2012, lihtsalt ei kujuta enam ette, et sügis võiks selle liigata mööduda. Kellel häid mõtteid, mida järgmisel aastal paremini või lihtsalt teistmoodi teha, see võib kommenteerida siin või PokerNewsis või kirjutada otse mulle kasvõi kohe!
Lisa: Tulemused ja turniiri ülevaade asuvad siin!