Eilse segapaarismänguga algas Pokkeri EMV siis ka minu jaoks. Kaotasin kohe esimesel levelil veerand stäkist ning ega me Imrega üle algstäki enam ei tõusnudki. Jõudsime siiski “parema poole” hulka, sest vasakule jäid need, kel polnud kannatust oma JJ ära oodata ja juba varem mängida julgesid. Igatahes lõpuks sain selle JJ kätte ja andisn kõik Leiboldite järgijäänud pool algstäkki Mirjamile tiimist Jalak-Aasmaa. Ei suutnud “Leiboldid leiba lauale foldida” seekord! Imre läheb üritab täna kohe uuesti.
Minul on plaanis hoopis korralik netiturniiride õhtu. Olen endale PAF-is kaks eriturniiri ning ühe 320-se Live-turniiri satika plaani võtnud. Lisaks siis veel ka viimane veebruarikuine Starsi Naisteliiga turniir, paraku küll ei õnnestu mul seal isegi võidu korral end enam esikümnesse pressida, sest vaatamat sellele, et olen turniiri veebruaris 2 korda ära võitnud (saades selle eest maksimum-punktid ehk 20) on mul kokku siiski ainult 116 punkti, kuid 10. koha naistel lausa 138. Mängimata jäänud turniirid maksavad siin siiski kõvasti kätte.
Rääkides veel paaride pokkerist, siis formaat (mis sai lõplikult paika alles eile hommikul) oli ülilahe. Algselt oli vist plaanis naistevoor ja meestevoor, kuid siis ostustati teha nii, et vastavalt sellele, kas paari esimene istekoht on paaris või paaritu number, alustab sellest paarist naine või mees, mis tagas laudades võrdse soolise jaotumise (tervitused siinkohal Mariannele: täitsa ilma kvootideta saime selle asja seekord joonde aetud). Turniir oli hoogne, lõbus ja pealtvaatajaterohke (sest need, kes oma vooru ootasid, moodustasid tavapärasest oluliselt tähelepanelikuma ja kaasaelava publiku), mänguruumi jagus samuti piisavalt (kui Sind just ei tabanud Bad Beat või meiega sarnane Totaalne Kaardisurm).
Siis tahan veel mainida, et kuna pokkeri koorekiht oli kõik endale mängukaaslased leidnud, siis nõrku laudu või päris ultra-algajaid mängijaid ei olnudki. Tõsi, nägin ülekande tegemisel mitut küsitava väärtusega pokkerikäiku, millest mõne isegi ülekandesse lülitasime, kuid üldmuljena oli ikkagi tugeva tasemega (kuigi tavapärasest ehk veidi meeleolukam) turniir.
Hiljem võitjapaariks kuulutatud Viira-Vakra hakkas muidugi silma kohe ruumi sisenedes. Kes siis ei märkaks Staarisaates osalenud ja Eesti Laulul võistlevat Teelet?! Raigot olen korduvalt pokkeriturniiridel näinud ja mõned korrad teda ka kaugemalt pildistanud, kuid alati on ta olnud piisavalt karmi olekuga, mistõttu ligi astuda ja juttu puhuda pole ma tihanud. Seekord tundus Raigo oma päikeselise Teele kõrval kohe hoobilt ka minu jaoks säravam ja sõbralikum (kui kunagi enne) ning juba staarisaatest sümpaatne Teele võitis oma vahetu ja emotsionaalse olekuga ka mu live-südame üsna loomulikult. Mulle meeldivad vabalt emotsionaalsed inimesed. Kui Teele peale võitu rõõmuröögatusega Raigole sülle kargas ja nad mõlemad nii tõeliselt oma saavutuse üle õnnelikud olid, said nende rõõmust osa ka kõik ülejäänud, kes veel saalis viibisid. Jagatud rõõm on mitmekordne tõepoolest! Lisaks olen alati arvanud, et pokkeris on üheks olulisemaks märksõnaks motiveeritus ja see oli võitjapaaril kõrge juba enne finaallauda jõudmist ning mängu edenedes aina kasvas.
Kristelil tekkis peale pikka mängupäeva ning eriti vastutusrikkasse üks-ühele mängu sattudes vist konkreetne mõtlemise kokkujooks, kui ta suures potis oma käe turnil ülialgajalikult open-foldis, kaartide ebasoodus jagunemine viimses käes veel otsa ning Teele – Alo omavahelist heitlust me näha ei saanudki.
Paarid Alo-Kristel ja Ilona-Laur hoidsid aga Wismari pokkeriklubi lippu siiski kõrgel ning võtsid vastavalt 2. ja 3. koha. Õnne kõigile võitjatele ning kohtumiseni järgmistel turniiridel! (Live-ülekanne sellest turniirist asub siin! Artikkel PokerNewsi lehel)
Lühidalt loodan kokkuvõtteks, et see mänguvorm jääb alatiseks Pokkeri EMV kavva ja vihjan kõigile, kes küsinud, et paaride liiga osas läbirääkimised vaikselt juba käivad!