Aasta esimene miinuspäev ei lasknud end liiga kaua oodata. Kõige masendavam on, et seejuures “jooksin hästi” ja miinus oleks pidanud olema veel märgatavalt suurem!
Oli päev, mil kõik läks valesti, bluffi püüdes avati nuts ja sisse lükates olin juba kohe või siis jäin riveriks taha.
Selleks, et end jälle “töökorda” saada, vaatasin täna hommikul mängimise asemel eilses PLO tunnis koduseks ülesandeks jäänud videot preflop mängu kohta ja proovin pärast lõunat paremini mängida ;).
Uuel aastal uue hooga
jätkame kõik vana looga!
Ei julge öelda, et just intensiivse õppe tõttu, aga graafik on selle aasta alguses vägagi ilus. Kuid õpingute mõju on siiski raske ülehinnata, sest ma mõtlen lauas hoopis rohkemale, mul on huvitavam ning osad mänguotsused on palju kindlamad. Näiteks panen vajadusel kogu sisseostu mängu palju kergema südamega (kogu stäki peale mängimine on olnud minu rahalauamängus vägagi suur probleem, mis ilmselt tuleneb turniiripokkeri otsuste mõnedest erinevusest).
Tunnistan ausalt, et kerge see PLO kursus minu jaoks ei ole, aga samas on asi üllatavalt huvitav. Imre ennustas ette, et asi mulle sügavuti minnes meeldima hakkab, kuid ma muidugi ei uskunud! Samas ei tundu õpitav lennult haaratav ja ammu teada ka märksa kõrgemal tasemel mängivatele kursusekaaslastele. Eile oli näiteks ühe koduse ülesande esimeses osas vaja arvutada potisuurust panust ja meil tuli mitu erinevat vastust (tahaks siinkohal uhkustada, et minu oma oli õige).
Eelmisest korrast jäetud koduste ülesannete lahendamine võttis mul aega päris mitu tundi, aga tänu sellele avastasin näiteks palju põnevaid PokerJuice programmi võimalusi! Väga äge asi!
Varasem mänguvideote vaatamine pole minuga imet teinud, aga akadeemilisem klassitund (ja osad teooriavideod) tundub sügavam ning huvitavam. See aitab mul mõista asju, mida mänguvideotes vaid pealiskaudselt puudutatakse.
Õppimisviisid on meil Imrega suhteliselt erinevad. Mina kirjutan klassitunni ajal ja videoid vaadates konspekte (esimesel korral tegin seda veel eesti keeles, aga tegelikult on inglise keeles lihtsam, sest vastama/arutlema pead nagunii selles keeles ja keelete “miksimine” võib tekitada lisasegadust). Imre trükib materjalid välja, kribab sinna kõrvale veidi märkmeid ning riputab need üles, et neid siis iga päev uurimas käia. Ma heidan muidugi samuti aeg-ajalt tahvlile pilgu, kuid tuleb tunnistada, et tema õppetahvel minu jaoks pigem tapeet, mille mustrit ma igapäevaselt eriti sügavuti ei uuri.
Igatahes, hetkel pole mul põrmugi kahju, et PokerStarsi töö otsa sai, sest tahan muudkui mängida ja õppida!
Põnev ja tore 2014. aasta hakkab lõppema ja mul tuli tahtmine oma pokkeriaasta otsad täna siin blogis kokku tõmmata, sest homme ei pruugi aega olla ja uude aastasse seda vana asja kaasa tirida ei tahaks.
Pärast tänast ööd tuleb aasta viimane päev ja ühtlasi minu viimane tööpäev (koosseisuvälise) PokerStarsi Eesti sotsiaalmeedia juhi ja sisuloojana. Minule pandud peamised eesmärgid on tänaseks täidetud ja edaspidi jäetakse PokerStarsi eestikeelne blogi ning igapäevaste sotsiaalmeedia postituste tegemine koosseisuliste töötajate hooleks. Ühte neist “majasisestest” tean ma töötamise külje pealt päris hästi ja usun, et ta saab kenasti hakkama. Edu Sulle, Liis!
Kuigi ma olen PokerStarsi lepingu lõppemise tõttu veidi kurb ning mul oleks olnud indu seda tööd veel mõnda aega jätkata, tean kindlalt, et kui üks uks sulgub, siis avaneb teine. (Ühelegi uuele uksele koputamas pole ma veel käinud, kuid usun, et kui ma selle õige ukse üles leian, siis küll ma ka sissepääsemisega hakkama saan. Seega pole minu pärast muretseda vaja, aga uutele pakkumistele olen avatud.) Ootan päris suure põnevusega, mida see uus aasta mulle töises mõttes toob.
Aga enne mistahes uut tööd, võtan välja pikalt kasutamata puhkuse ning tegelen kodu ja hobidega! Vahelduseks sellistele asjadele keskenduda ei ole üldse mitte paha väljavaade!
Esimene väljakutse, mille ma juba mõni aeg tagasi vastu võtsin, oli PLO õppimine ja möödunud nädalal sai seda hoolimata jõuluajast ka päris palju tehtud. Tänaseks õhtuks peaks kõik meie õppegrupi liikmed lisaks muule olema ära vaadanud 10 õppevideot, millest on mul vaatamata ainult üks. Kuna see viimane sisaldab tohutult palju numbreid ja valemeid, siis pean end enne selle kallale asumist moraalselt ette valmistama, kuid olen juba praegu oma senise tubliduse üle uhke!
Nüüd aga sellest, et pokkeri mõttes oli tegemist minu elu esimese rahaliselt negatiivselt lõppenud aastaga. Summa oli selline keskmine, mida sain endale Starsi töö kõrvalt lubada, kuid sel aastal näiteks enam ei saaks!
Miinusesse jäid nii live- kui online turniirid, ja seda vaatamata sellele, et sain sel aastal lisaks Eesti meistritiitlile ka EMV aasta mängija tiitli. Teiselt poolt OPEM oligi see, mis netiturniiride kasumi ära sõi, sest see lihtsalt ebaõnnestus täielikult (ma ei süüdista Triot, aga ma lihtsalt ei suuda selle toaga ikka veel kohaneda!).
Kahjum on muidugi kurb nähtus vaatamata sellele, et end ise hobimängijaks nimetan. Samas näitab aga ilmselgelt seda, et kui ennast ei arenda, siis ühel päeval on loorberid kuivanud ja küljealune pole enam sugugi pehme. Eks oma osa ole ka konkreetse mänguplaani ja bankrolli reeglite puudumisel, tiitlinäljasena lasen end sageli meelitada näiteks PokerStarsi eriturniiridele, mille sisseostusummat ma bankrolli järgi endale lubada ei tohiks. Kahjuks ei kandnud ükski sel aastal võetud risk ka vilja.
Cashi ma varem eriti ei mänginud, alustasin seda alles paar kuud tagasi koos PLO õppimisega (esialgu iseseisvalt ja erilise entusiasmita, viimased paar nädalat aga õppegrupis juhendaja käe all ning innukalt). PLO5 tasemel olen hetkel 40 897 käega 273 dollarit miinuses, kuid seda asja kavatsen ma kiirelt muutma hakata. Olen juba täna palju rohkem mõtlev PLO-mängija kui paar nädalat tagasi ning lootused on kõrged. Graafik küll veel ei luba, aga mina ise luban, et see jama lõpeb!
PLO õppimine on jaanuari pokkeriprioriteet! Kas peaksin end tulenavalt muu töö puudumisest jälle ka elukutseliste pokkerimängijate hulka arvama? See on hetkel ainult noriv sildistamise küsimus, mida ma kuigi tõsiselt ei võta.
Välismaal käisime sel aastal suhteliselt vähe, talvel olime mõned päevad Sloveenias, kus toimus IPT ja vist juba kümnendat korda (!) käisime ka Las Vegases maailmameistrivõistlustel (WSOP).
Küll aga mängisime meelelahutuslikku pokkerit mitmel pool kodumaal! Ma lausa armastan Pärnu pokkeripubi 2 paari õhkkonda ja inimesi, nendel sai sel aastal kohe mitu korda külas käidud! Suvel saime osa erilisest turniirist Saaremaal!
Loomulikult osalesime Imrega suvepäevadel. (Vaielge, kui julgete, aga me oleme Imrega ilmselt ainsad, kes on osalenud absoluutselt kõikidel Eesti pokkerimängijate suvepäevadel!) Käisime külas Rakvere ja Wismari pokkeriklubil, tegime üht-teist PokerNewsi klubiga ja lisaks mängisime natuke ka kodumänge. Isegi oma lemmiklinnas Haapsalus leidsime ühel koral Grand Prix pokkeriturniiri üles.
Isiklikus elus oli see selline paljude koosviibimistega, mõnede lootuste ja luhtumistega vürtsitatud, aga kokkuvõttes suhteliselt rahulik, sõbralik ja vahva aasta. Nüüd, kui mitmed pokkeriga seotud projektid on lõpule jõudmas, olen avatud uutele seiklustele ja ma tõesti loodan, et neid sel aastal tuleb. Kuigi ma siin kirjutasin täna pokkerist, siis tegelikult on mu järgmise aasta suuremad soovid seotud muuga ja nende täitumise nimel asun kindlasti kohe esimesest jaanuarist jälle tegutsema!
Head vana-aasta lõppu!
Täna kell kaheksa õhtul oli meil PLO tund, mis venis tunni ja 40 minuti pikkuseks. Selle üle ma üldse ei kurda, pigem oleks justkui midagi tasuta saanud ja selle üle on ju ometi hea meel.
Räägin teile hoopis sellest, mis toimus kaks tundi enne tundi ja sellest, mis tunne on praegu.
Otsustasin, et teen täna purulolli mängija video ära. Noh selle, kus lihtsalt mängin tunnikese oma praeguse tasemega. Imrega konsulteerides jõudsime järeldusele, et pooletunnisest videost piisab, et kõik suuremad vead ära näidata.
Kuna minu arvutis salvestamiseks sobivat programmi pole, mängisin Imre arvutis (ilma oma Poker Trackerita). Tegin pooletunnise võiduka sessi ja vajutasin “Salvesta” – arvuti jooksis kokku ning hiljem seda videot avada ei õnnestunud.
Imre proovis ise midagi salvestada, mingit probleemi ei olnud. Istusin uuesti laudadesse. Arvasin, et tegelikult piisab kogu rumaluse esiletõstmiseks ka 20 minutist. Mängisin siis 25 minutit (jäin natuke plussi), vajutasin “Salvesta”, sain panna oma videole isegi nime, aga siis jooksis programm kokku. Hiljem õnnestus video avadagi, kuid see nägi välja nagu jõulupuu: pilt liikus, vahetas iga tehtud hiireklõpsu ajal värvi ning lauad olid lõigatud kolmeks, diskotaustaks oleks sobinud küll, aga mängu jälgimiseks puudus igasugune võimalus.
Seepeale tõmbas Imre kuskilt mingi uue programmi ja alustasin uuesti. Hakkama sain! Kusjuures jäin jälle natuke plussi ka! Näete, kuidas asjad toimivad? Juba sissejuhatava tunni järel kolm edukat sessiooni! Kahju ainult, et need võidud nüüd mu enda statistikas ei kajastu. Päriselt on ka kahju, jõudisn ju selle pooleteist tunniga ikka nii mõnegi käe mängida.
No igatahes. Siis algas tund, kus räägiti õppimisprotsessist üldisemalt, igasugustest kontseptsioonidest, kätest, tõenäosustest ja paljust muust. Väga huvitav ja HIRMUTAV! Koduseks ülesandeks jäi vaadata ca 5 videot, lugeda, mängida ning salvestada ning jagada oma põnevamaid käsi. Ütleme nii, et materjali pole just vähe! Vahepeal olin sunnitud ka google’i tõlki kasutama, et üldse aru saada, millest jutt (õnneks oli see küll üldisemate teemade juures, ja tundub, et pokkerikeel on juba paremini selge). Aga see, kuidas meie juhendaja õpetab, see mulle meeldib, kõige kohta on skeemid ja materjalid!
Kui kellelgi peaks huvi olema, mis tasemel ma hetkel siplen, siis palun, siin on mu purulolli mängija video.
Purulolli PLO mängija esimene video ehk ‘kassike’ enne õpingute algust.
Siis algaski koolitus ning sain päris palju infot, mida nüüd peaks seedima. Tunnen, et olen läinud õppima midagi väga rasket ja huvitavat. Väike hirm on, et ma ei suuda end sellest kõigest läbi närida ja samas mõtlen, et isegi kui ma ainult ainult osa pakutavast suudan endale selgeks teha, siis praegusest palju paremaks mängijaks saan kindlasti. Lootus on, et asi ei piirdu ainult PLO-ga, selline ajupingutus tuleb kindlasti kasuks kogu pokkeri ja isegi muu elu jaoks.
Olen vägagi lootusrikas, aga täna ma rohkem selle asjaga siiski tegeleda ei taha. Teisipäevani on aega ka veel – alustan kodutööde ülevaatamist homme!
Nonii, eile siis saime oma grupikesega kokku: neli võõrast noormeest laiast maailmast, Imre, mina ja “õpetaja”, kes üllataval kombel osutus isegi minust aastate poolest veidi vanemaks – piltide järgi arvasin, et tegemist on oluliselt noorema inimesega!
Oli selline esimese septembri istumine, kus tegime üksteisega tutvust ning panime paika eesmärke.
Tänaseks pole ma peale närveldamise, et kuidas ma õppimiseks, mida tundub olevat ikka päris suures mahus, lähinädalatel aega leian. Imre on “pugejana” juba kümmekond videot ära vaadanud, nii et pean vist kontrolltöö ajal tema pealt maha kirjutama hakkama! 😛
Homme on esimene “päris” tund! Pärast seda võtan end kokku ja hakkan ilusti kohusetundlikult koduseid ülesandeid täitma!
Aga tõesti suhtumine on selline koolilapse oma – kuigi ise maksad, siis ikka on mingil pisikesel määral hea meel, kui tund ära jääb, edasi lükkub ja otsest iseseisvat tööd teha ei tule!
Täna on minu esimene koolitustund juhendajaga! Ütlen päris ausalt ära, et kuigi teste ei tehta ning õppida tänaseks midagi ei antud, olen natuke närvis.
Grupis on 7 inimest, ühtki naist peale minu ei tundu nime järgi olevat. Juhendaja on rootslane ja esialgse suhtlemise kohaselt tunduvad tal olevat eeldused õpetamiseks ja ta näib tõesti teadvat, mida ta teeb (no me pole tal ka esimene grupp). Mänginud on ta ca 5 aastat vähem kui mina, aga see-eest palju intensiivsemalt ja süsteemsemalt õppinud/mänginud/õpetanud.
Tänaseks oli vaja ära täita küsimustik enda eesmärkide ja taseme kohta ning juba see oli mulle paras peavalu, aga küllap oligi eesmärgiks panna meid mõtlema ja analüüsima, missugused mängijad ja õppijad me oleme.
Imrega mõtlesime, et tegelikult oleks hea mõte salvestada nüüd täna-homme üks enda mängusessioon ning iga kuu aja pärast see üle vaadata ning uus teha, et kui palju siis teisiti mängiks või kuidas põhjendaks. Enda arengu hindamisega on ju ikkagi see jama, et ega seda otseselt raha või pimepanustega mõõta ei saa.
Igatahes, lähen võtan nüüd suure tassi teed ja jään kursuse algust ootama!
(Raigo Aasmaa Grand Live mängule kaasaelamise pean selleks ajaks küll pooleli jätma, aga loodame siis, et ta peab veel paar-kolm tundi vastu ja saan hiljem edasi vaadata!)
ALGUS: 
Nädalavahetuse jooksul võtsin ma osa viiest pokkeriturniirist: PokerNews Live Pärnu, Triobet Live Pärnu, kaks meelelahutuslikku turniiri Pärnu pokkeribaaris „2 paari“ ja kirsiks tordil Eesti naiste pokkeriliiga 2014 finaal.
Vihjega käesoleva kirjutise järgevale osale ütlen irooniliselt, et mängisin maha 109 eurot. (Me ju ometi ei arvesta seda, et ühe pileti olin ma võitnud 11 eurot maksnud satelliidilt ja „2 paari“ turniiridel võitsin edaspidisteks külastusteks 10 jooki. Samas me ei arvesta õnneks veel ka seda, et pidin Pärnusse kohale sõitma ja seejärel maskma veel ka hotelliööde eest.)
Igatahes, kui ma pühapäeval jõudsin meie naismängijate seas aasta ühele tähtsamale, Eesti naiste pokkeriliiga finaalüritusele, siis küsis mitu inimest mu käest, kas ma olen juba lugenud seda nõmedat artiklit Igor Pihela kohta. Sain aru, et need küsijad olid selle artikli stiilist ja pealkirjast väga nördinud, aga pikemalt me ei rääkinud. Ma ei olnud veel lugenud.
Täna hommikul ärkasin vara, kell viis hommikul on vara minu jaoks! Ühe esimese asjana võtsin siis mainitud artikli „Miljonär mängis pokkeriturniiril maha suure summa“ lahti ja olin pealkirjale lisaks häiritud juba esimesest lausest: „Eesti Näituste AS-i omanik Igor Pihela võttis sel nädalal osa Euroopa suurimast pokkeriturniiride seeriast European Poker Tour (EPT), kus mängis ühel võistlusel maha 50 000 eurot.“
Millest ma siis häiritud olin? Sellel hetkel olin pettunud, et keegi kirjutas artikli ilma asjaolusid kontrollimata. Igor võitis ju selle 50 000 eurot maksnud turniiripileti satelliit-turniirilt, mille sisseost oli palju väiksem! Samuti ei meeldinud mulle lause ülesehitus, mis osalustasu mainimise asemel andis mõista nagu oleks kuidagi turniiri jooksul võimalik midagi „maha mängida“. Maha mängimine on reeglina ikkagi halvustav väljend ning ma ei leidnud selle kasutamisele siin kontekstis põhjendust.
Otsisin seepeale artikli autorit nii pealkirja juurest kui loo lõpust, aga seda pole üldse märgitud ning see ei lõhna hästi!
Loen edasi ja uuesti on autor rõhutatud, et „Pihela langes kolm päeva kestnud turniiril välja juba esimesel päeval ning ühtlasi kaotas ka osalemise eest makstud 50 000 eurot.“ Lasen end uuesti pahandada, et faktid on kontrollimata, sest ta ju ei maksnud osalemise eest 50 000, vaid eelturniiri osalustasu, mis oli 5000 eurot!
Siis aga… üllatus! Artikkel jätkub: „…Prahas toimus eelnevalt kvalifikatsiooniturniir Live Satellite, kus Pihela võitis Super High Rolleril osalemiseks vajaliku 50 000 eurot. Selle turniiri pääse maksis 5000 eurot.“ Ajakirjanik on seda kogu aeg teadnud!
Laksan endale käega otsaette ja mõistan, et nad raiped kogusid selle artikliga lihtsalt klikke ja mina rumal olen neid nüüd aidanud ka veel!
Kõigepealt tahaks teada, et kelle asi see üldse on, kuidas ja mille peale inimene oma isiklikku raha kuulutab, aga eriti kurb on, et kui pokker suuremasse meediasse jõuab, siis kirjutatakse sellest sellises võtmes ja liialdatakse täiesti teadlikult!
Minu jaoks vägagi positiivsest loost, et ilmselt esimest korda Eesti pokkeriajaloos oli meie mängija võitnud pileti 50 000 eurot maksvale turniirile, kus ta sai end maailma tippmängijate vastu proovile panna, oli tehtud lihtsalt kadedate parastajate klikimagnet! Kurb, väga kurb!
Nagu kirjutasin ka PokerStarsi blogis (kus on enam-vähem sama tekst veidi leebemas sõnastuses), siis kogu selles nn. Ärilehe artiklis polnud ju sees ühtki uudist. Kirjutatakse lihtsalt ühest inimesest, kes juhtub kuuluma Eestis rikkamate hulka, et ta tegeles oma hobiga ja ajakirjanik liialdab lugejate kohalemeelitamiseks selle hobi peale seekord kulunud rahasummaga. Persooniloo juurde saaks sellest lõigukese küll, aga uudisekünnist eraldiseisvana poleks see tohtinud siiski ületada!
Kas artikkel oleks tehtud ka sellest, kui Igor oleks sellesama 5000 euro eest allahinnatud käekella ostnud?! Ma pakun nn. ajakirjanikule idee, kuidas seda kirjutada! Pealkirjaks võiks olla „Igor Pihela laristas kelläris maha 15 000 eurot“. Kõigepealt kirjutaks, et antud poekeses on kõige kallima kella hind 15 000. Artikli lõpuossa, kui kell kirjeldatud ja selle kallima kella hinda paar korda rõhutatud on, tuleks siis aususe huvides lisada, et tegelikult maksis see konkreetne kell, mille tema ostis 9500, ning hind oli superallhindluse päeval langetatud 5000 euro peale. Lisaks soovitan panna uudise juurde pilt hoopis teise firma seinakellast ning kirjutada juurde “Pilt on illustreeriv”.
Huvitav palju see Ojulandi käekott tegelikult maksis? 😀
Pilt on illustreeriv ja pärineb netiavarustest!
Teadsin juba enne online-pokkeri Eesti meistrivõistluste (OPEM) algust, et mulle ei meeldi neid sel aastal mängida.
Trio soft lihtsalt ei kutsu mind üldse ja see, et kõik turniirid toimusid seal, oli nagu tervet taevast kattev must pilv minu hädasti päikest ja kosutust vajava turniirimotivatsioonitaimekese kohal.
Sedasi tujutult oli tähtsale võistlusperioodile vastu minna väga halb! Kaalusin mingi hetk isegi meistrikate vahelejätmist, kuid ei suutnud vaatamata mõistuse häälele seda teha. Küllap kannustas mind live-meistrivõistlustel saavutatud edu (H.O.R.S.E meistritiitel ja meistrivõistluste rankingu võit) ning tahtmine end veelkord tõestada.
Iga turniiri alguses sundisin end mängule küll keskenduma ning silmi ning tähelepanu ekraanil pokkerilauas hoidma, kuid hiljemalt esimeseks pausiks grindisin OPEM turniiride kõrvale palju suurema põnevusega hiina pokkerit, PLO-d, foorumeid ja Facebooki, vahepeal tegin tööd ka.
Tulemuseks on “omad vitsad peksavad” ehk see, et mul pole ette näidata mitte ühtki rahakohta, rääkimata millestki enamast. Kahel korral jõudsin küll finaallauda, kuid just siis – otsustavates pottides, kui turniiril sügavale jõudmisest kannustatuna kogu lauas toimuva vastu suuremat huvi olin tundma hakanud – ütles kaardijumal, et vot siit tuleb nüüd küll karistus ja jagas mu nööbid teistele olenemata sellest, kas sattusin olema neid keskele lükates ees või taga.
Seega siis üheksast turniirist kukkusin üheksa korda välja enne rahalisi kohti! Õnneks oli vähemalt oidu näpud High Rollerist eemal hoida! Ma ausõna ei oota uusi Eesti online meistrivõistlusi hetkel ning Trios korraldatavad Balti meistrivõistusled jätavad seni veel õnneks samuti täiesti külmaks!
Kuidagi katsun välja kannatada veel need naisteliiga allesjäänud turniirid ja siis panen Trio kauaks kauaks desktopi nurka tuttu!
Õnnitlused kõigile võitjatele, ilmselgelt olite selle minust paremini ära teeninud!
Detsembrikuu läheneb ning pokkerimängijad üritavad sel jõulueelsel ajal erinevate heategevuslike väljakutsete ja kampaaniate kaudu head karmat koguda.
Tahaks minagi midagi teha, aga pea on tühi kui kell!
Eelmise aasta kassiturniir oli vaieldamatult tore üritus ning tulemus nii seltskondlikus kui heategevuslikus mõttes suurepärane, kuid end kordama siiski ei kipuks.
PokerNews kogub raha, et hakata loomaaia vaderiks.
ABC Pokkeri rahvas plaanib erinevaid väljakutseid ja võiduprotsentide annetamist.
Aga öelge mulle, mida mina peaks tegema?!
Kuigi olen end juba enam kui paar aastat hobimängijaks nimetanud, ei tähenda see seda, et mu pokkeritulemused mulle tähtsad poleks või ma Eesti pokkerielus kaasa ei lööks, mistõttu on aastanumbri vahetumisel ikka põhjust ka pokkeritegevused kokku lugeda ning uued sihid paika panna.
Lihtsate numbrite keeles oli mu netibankroll aasta alguses 3500 dollarit ja tõusis aasta lõpuks 5400 dollarile. Seega kasum 1900 dollarit. Selge, et elamiseks sellest ei piisaks ning tunnitasu on alla igasuguse arvestuse, kuid vähemalt ei pea ma pokkerirõõmu eest otseselt peale maksma.
Live-pokkeris mul kahjuks korralik aruanne puudub, sest seda võtan ma eriti otsese meelelahutusena ning eraldi bankrolli selle jaoks polegi. Üks uue aasta lubadustest on muide puhtalt aastalõpu statistika huvides kõik oma live-turniiride sissemaksud ja võidusummad kirja panna!
Kõige rohkem olen osalenud Grand Prix turniiridel, kus ma veebilehe andmetel olen mängitud 21 turniiri jooksul teeninud 55,80 eurot kasumit. Olympicus mängitud turniiride leidmiseks nende lehelt olen liiga loll.
Hendon Mobi andmetel sain WSOP ajal mitu pisikest rahakohta, mis kokku annab aasta auhinnarahadeks 2850 dollarit, aga sisseoste oli umbes-täpselt sama summa eest, mistõttu see pilt on lihtsalt silmale ilus vaadata:
andes siiski hämmastavat suure lisa minu elu jooksul kogutud auhinnarahede summale:
Selgub, et tegemist on minu kolme viimase aasta parima tulemusega!
Aasta isiklikuks pokkerisaavutuseks pean loomulikult oma elu esimest Eesti meistritiitlit.
55-eurose osalustasuga 10-max Double Shootout mänguformaadis korraldatud turniiril lõi kaasa 65 mängijat. Kartsin seda formaati nagu tuld, sest ma pole enda arvates shootout’i jaoks piisavalt agressiivne. Samas sundis see hirm end täielikult mängule keskenduma ning kaart toetas vajalikel hetkedel 100%. Ma ei teadnud, et ma võin mõne pokkeritulemuse peale enam sedavõrd erutuda, aga käisin ligi nädal aega õnneuimas ringi.
Lihtsalt siirast rõõmu tundsin suvepäevade turniiri võitja imeilusast karikast ning paljudest turniirdest, kus koos minuga sattusid lauda kõikvõimalikud võrratud inimesed!
Lisaks sellele, et tööna vahendasin sotsiaalmeedias PokerStarsi uudiseid ja toimetasin “Postimehe” pokkerinurka, aitasin mõned korrad PokerNewsi live-ülekannete tegemisel, organiseerisin juba viiendat korda Eesti naiste pokkeriliigat ning korraldasin Toolse kiisude kodu toetuseks heategevusliku turniiri.
Kokkuvõttes arvan, et minu panus Eesti 2013. aasta pokkeriellu oli sel aastal täitsa väärikas!
Uue aasta plaanidest kirjutan siinsamas loodetavasti üsna pea…