Fototöötlemise sessioon

Sõidan tööle, 13:50 leian maja lähedusest pika otsimise järel ilmselt viimase tasuta parkimiskoha ning siis kiirustan kontorisse.

Kell 13:59 istun arvuti taha ja avan Lightroomis mulle tundmatu pruutpaari pulmaalbumi, mille 1900 pildist olen eelmisel korral töötlemiseks valinud esialgu 680 pilti. Üksikud pildid neist rändavad lähema vaatluse järel küll prügikasti (sest nende fookus on vales kohas või on valikusse sattunud mitu liigagi ühesugust pilti), aga enamus jääb alles ja vajab kohendamist. Keskpäevase ereda päikese tõttu vajavad pea kõik pildid kontrastsuse ja varjude osas detailsemat töötlust ning pruudi seljalt ning õlalt eemaldan punnikese, lisaks silun nahka ning tõstan silmade teravust. Osadel piltidel on fookus kehvake, aga võte ise on kompositsiooniliselt hästi õnnestunud või on tegemist hetkega, mis lihtsalt peab pulmaalbumisse pandud saama – nendega näen rohkem vaeva. Väga palju pilte on küll liigagi sarnased, aga ma ei suuda otsustada, milline võte on ikka see kõige parem -nii töötlen kõik versioonid, et noorpaar saaks ise otsustada. Ma ju ei tea, kas pruut meeldib endale rohkem vasakult või paremalt, pigem naeruse, tõsise või kelmika näoga. Oeh! Inimesi kordagi reaalselt nägemata ja nendega rääkimata pole mul aimu ka sellest, kas nad eelistaks pehmemat või teravamat valgust, pigem valget udu või hoopis küllastunud kirevaid värve. Ega midagi, tuleb ise otsustada, teen sellised, nagu mulle endale meeldiks.

Pilte hoolikalt vaadates lähen looga kaasa ning mingil hetkel avastan, et silmanurka kipub tekkima härduspisar. No, tere talv! Ma ju ei tunnegi neid inimesi! Aga neil on nii ilusad pulmad ja nad vaatavad üksteisele õnnelikult silma ja neil on nii palju rõõmsaid külalisi. Esimest korda vaatan kella 16:37 ja saan aru, et täna ma seda albumit küll valmis ei saa. Mis siis ikka! Tunnen vastutust ja soovi teha selle paari ilusast päevast ilus fotokokkuvõte ja jätkan usinalt. Tõsi, kolmandal tunnil langeb esimese kahe tunniga võrreldes eelvalikust välja veidi rohkem pilte. Olgem ausad, keegi peale pruutpaari ei viitsiks nagunii vaadata ühest üritusest 600 pilti! Vahepeal helistan tütrele, et kodustele päevaplaani meelde tuletada.

Jõuan pulmade õhtuse osa juurde. Ruumis tehtud piltidel on kõrge ISO tõttu palju müra ja siin-seal tuleb punasilmsusega tegeleda. 17:55 otsustan, et kuna õepojal on sünnipäev, siis teen ajalugu ja lahkun esmakordsel täpselt oma töötlusaja lõpus ehk kell 18:00. Mõned pildid teen siiski veel enne korda, aga 18:10 tõesti lõpetan!

18:40 istun Haabersti ringi ummikus, mõtlen nendele kahele juulikuus abiellunud võõrale inimesele ja kuulan raadiot, keegi tellib Elmaris laulu Pulmapäev, jälle tikuvad pisarad silma. Elu on nii ilus! Ma armastan oma tööd!

Väike matkasell ja suured puud

Silma rõõmustamiseks aga juba suve alguses tehtud pilt väikesest matkasellist suurte puude vahel.