Sildiarhiiv: kaalulangetus

Naistelehe eksperiment – 9. päev

Hommikul avastasin, et ma olen haige, mille tunnused olid valutav kurk, tatine nina ja külmavärinad. Nõme! Muidugi, ma olen tegelikult päris tihti haige, aga hetkel on see eriti ebameeldiv just eksperimendi pärast, sest kui oled juba üle nädala pingutanud, siis ei tahaks ju kuidagi alla anda.

Pärastlõunal tundsin end sedavõrd palju paremini, et läksin koos Imrega välja ning tegin kardiotrenni, mis seisnes 40-minutilises 135-se pulsiga jooksmises/kõndimises, siiski kaasa. Imre jooksis. Mina, ilmselt minu tervislikust olukorrast tingituna, aga sain 135 pulsi kätte juba kiire kõnniga ja pidin ainult mõned korrad veidi sörkjooksu elemente lisama. Tegelikult olime terviserajal kauemgi, kui nõutud. Mina umbes tund aega. Kodus koristasin pärast seda veel natuke aias (pulss ikka 120-135 kandis).
Imre tegi täies mahus läbi ka jõutreeningu. Mina paraku enam ei jaksanud, plangus lõi kramp kõhtu, ning viimaks piirdusin nelja seeria asemel ühe ning kõhulihaste treeninguga.

Nizza salat oli väga maitsev, ilmselt hakkame seda edaspidigi tegema.
Raamatus toodud õhtusööki me ei teinud, sõime Nizza salati lõpu ja võileiva ning kuna õhtul oli pikem pokkeriturniir, siis võtsime kohapeal mõlemad ühe piruka ning latte. Kaloritega vast väga isegi ei patustanud seejuures.

Siin lubatud pilt meie aia esimestest õrnadest kevadekuulutajatest:lumikellukesed (1 of 1)

Naistelehe eksperiment – 5.-8.päev

Naistelehe eksperiment – 5.päev

Täna oli trenni teha palju lihtsam, kui eelmistel päevadel. Lihased enam ei valutagi ning plangus suudan ka oluliselt kauem püsida kui testi ajal. Tundub, et see oli eksperimendi kõige mõnusam päev (vähemalt seni).

Naistelehe eksperiment – 6.päev

Laupäev – mul on mingi külmetushaigus kallal. Siiski teen trennikava läbi.

Naistelehe eksperiment – 7.päev

Viimaks ometi vahetame oma pulsikelladel patareid ära ning avastame paar huvitavat asja:

1. Imre kaalus 2008. aastal 9 kg ja mina 4 kg rohkem kui praegu.

2. Treeningul nõutava pulsisageduse saavutamiseks pole meil sugugi nii palju pingutada vaja, kui me enne arvasime! Selge see, et pingutasime esimestel päevadel oma intervall-treeningutel kõvasti üle.

Seega soovitan kõigil, kes seda raamatut ikkagi katsetama hakkavad, kohe pulsimõõdik töökorda seada või treenida jõusaalis masinatel, kus see küljes.

Söömas käisime küll hoopiski restoranis täna, võtsime kumbki pokaali veini ja kõht sai lõpuks väga täis ning kaloreid me ka ei lugenud, aga vast see pole siiski kõige hullem patt.

Naistelehe eksperiment – 8.päev

Hommikul olen täitsa haige, kurk valutab, nina jookseb vett.

Pärastlõunal tegin siiski kardiotrenniks tunnikese kiiret kõndi ja Imre tegi korraliku täistrenni. Söömisega oleme viimastel päevadel raamatust kõvasti kõrvale kaldunud ja lubame selle homsest jälle korda saada.

Tegime täna mõned mõõtmised ka ja tõdesime, et nädalaga pole küll sentimeetrites mitte midagi muutunud!

Mul on väga-väga kahju, et ma ei saa praegu täiel rinnal trenni teha, sest mingi sportlik viha on tekkinud ja tahaks Imrega ikka sammu pidada. Lisaks lähb sedasi ju eksperiment ise ka lörri!

Õuest avastasin täna esimese õitsva lumikellukese – kevad on siiski natuke kohal –  homme teen pilti ka (kui ära ei unusta)! Lisaks noppisin mõned lume alt väljasulanud jõhvikad ja panin nahka – jube hapud aga omad!

Ja siis olen veel avastanud, et kuigi kohe-kohe oleme minemas Ahvenamaale, ootan mina pikisilmi juba hoopis USA reisi. Üks mälestus eelmisest suvest:

Imre koos maailma kõige kõhnema mehega.

Imre koos maailma kõige kõhnema mehega.

Naistelehe trennieksperiment – 4. päev – puhkus!

Meie praeguses piiblis (Matt Roberts “Kiiresti vormi”) on suurelt kirjas: “Puhka ja taastu!”

Täpselt seda me teemegi.

Hommikusöögi ja lõunasöögiga me ei patusta, kuid õhtul …

… lähen endise elukaaslase Katriniga (Tõmbas tähelepanu, jah? Hahaha! Katrin on mu ülikoolikaaslane, kellega korterit jagasime.) sushit sööma. Alkohol on keelatud ja tema on autoga, seega joome vett. Kohvi ja magustoit on muidugi juba tulega mängimine, aga me pole teineteist pool aastat näinud!

Homse treeningu ees on surmahirm. Teisalt aga sunnib mingi masohhistlik sisemine mina programmi jätkama: „Mida Sa väga kardad, seda Sa natuke ikka ootad ka.“

Neljapäev oli nii mõnus!2013 (1 of 1)

Naistelehe trennieksperiment – 3.päev

Lihased valutavad, hommikul trepist allaminek on väga, ma rõhutan: VÄGA vaevaline!

Hommikuks on menüüs pannkoogid, supermaitsev! Lõuna ning õhtu vahel teeb Imre tatart (riisi asemel) ja raamatus ettenähtud köögiviljahautist, vahepalaks õun. Rohkem me ei söö, pole nagu lihtsalt isugi.

Raamat keelitab täna mitte loobuma, sest homme on nagunii puhkepäev.

Pool päeva ei taha me siiski trennist mõeldagi, aga kui pärastlõuna käes, siis võtame end kokku ning lähme kõndima (soovituslik kestvustreening oli ujumine, kuid selle jätame siiski teatud põhjustel ära). Oleme veendunud, et juba see on väikene kangelastegu.

Tuleme koju ja kas te kujutate ette?

Me teeme ettenähtud takistustreeningu (3 ringi) ning kõhu- ja kerelihaste treeningu (Seeria 3) algusest lõpuni läbi!

Lihtsalt uskumatu!

Homme on puhkepäev, selle nimel suudame!

Naistelehe trennieksperiment – 2. päev

Tundsin juba öösel magades, et lihased on valusad, ja hommikul teiselt korruselt kööki jõudmine oli üsna vaevaline. Eriti valusad olid sääre- ja reielihased.

Söömine:

Hommikuks puder nagu nõutud, aga lõunasöögi muutsime tooraine puudumisel ära ja valisime spagetid köögiviljadega, vahepalaks õun ja õhtuks taas spagetid ning ühe juustuviiluga võisaia lubasin endale tubliduse eest kingituseks ka.

Kuigi päeva esimeses pooles pani mind ainuüksi trennile mõtlemine õlgu väristama, läksime kell neli kohusetundlikult ilusasse kevadilma ja tegime intervall-treeningu (8 korda vaheldumisi 2 minutit jooksu ja 1 minut kõndi) endalegi imestuseks ilma kokku kukkumata läbi. Hullem pingutus tuli hiljem.

Imre oli pea kõik tänase treeningu harjutused ära õppinud ja lihtsalt alustas, aga mina ajasin muudkui raamatus näpuga järge. See, et ma ei suutnud jätta meelde ja teha ilma vahepeal raamautst otsimata 4 järjestikust harjutust, tekitas hirmu. Ma ei saanud aru, kas mu mälu on kogu aeg nii kehv või oli tegemist ülepingutusest tuleneva ajutise probleemiga.

Esimesel korral on harjutuste läbitegemine raamatu järgi ikkagi raske, palju parem oleks, kui keegi need ette näitaks. Samuti on tülikas see, et kogu aeg tuleb raamatut lapata, et õigeid harjutusi üles leida. Eriti keeruline oli asi kõhulihaste seeriatega, sest need asuvad välkrünnaku läbija jaoks täiesti kummalises kohas, 12-nädalase programmi sissejuhatuses, ning konkreetse päeva juures puudub isegi viide, missugustest seeriatest üldse jutt käib.

Kogu harjutuste kava ma täna läbi teha ei plaaninudki, sest ma ei näe enda pildituks treenimisel siiski suuremat mõtet.

Tänases kavas olid superseeriad kätele ja kuna esikäpad olidki ainsad, mis eilsest veel suhteliselt korras, siis tegin kohusetundlikult nõutud kolm neljast harjutusest koosnevat ringi ära. Tõsi, tehnilise varustuse puudumise tõttu muutsime veidi viimast harjutust.

Kahest harjutusest koosnevat kükkide ja puusatõstete seeriat kästi teha 3 korda, kuid arvestades mu jalgade hommikust olukorda, tegin seda siiski ainult ühe ringi. Samuti piirdusin ühe ringiga „lendamise“ ja tõstekangi (minu puhul küll hantlite) surumise harjutuste puhul.

Kõhu- ja kerelihaste treening nägi ette Seeriat 2, kuid kogemata tegin hoopis Seeria 1, loodan, et sellest pole suuremat häda.

Veidike venitasin end pärast intervall-treeningut ning ka trenni lõppu tegin ca 8 minutit lõdvetsus- ja venitusharjutusi, millele ma polnud eile piisavalt tähelepanu pööranud.

Pärast trenni ning dušši lubasin endale paar tundi täielikku puhkust ja lugesin voodis vedeledes ühe poolelioleva raamatu lõpuni. See, et olen end siiski täielikult üle koormanud, sai täpselt ja valusalt selgeks, kui hakkasin hiljem teise korruse trepist alla tulema. Võtsin ühe astme korraga, iga sammu juures lihasvalust nina krimpsutades. Veelgi hullem oli aga hiljem tagasi üles minna, selleks pidin end konkreetselt käte jõul käsipuu najal üles vinnama.

Ma ei kujuta ette, kuidas on võimalik ära teha homne treening?! Soovitatavalt tuleks minna ujuma, ja tegelikult see tundubki ainus hea plaan hetkel, sest jooksmise ja isegi mitte kõndmise peale ma ei taha isegi mõelda.