Naistelehe trennieksperiment – 4. päev – puhkus!

Meie praeguses piiblis (Matt Roberts “Kiiresti vormi”) on suurelt kirjas: “Puhka ja taastu!”

Täpselt seda me teemegi.

Hommikusöögi ja lõunasöögiga me ei patusta, kuid õhtul …

… lähen endise elukaaslase Katriniga (Tõmbas tähelepanu, jah? Hahaha! Katrin on mu ülikoolikaaslane, kellega korterit jagasime.) sushit sööma. Alkohol on keelatud ja tema on autoga, seega joome vett. Kohvi ja magustoit on muidugi juba tulega mängimine, aga me pole teineteist pool aastat näinud!

Homse treeningu ees on surmahirm. Teisalt aga sunnib mingi masohhistlik sisemine mina programmi jätkama: „Mida Sa väga kardad, seda Sa natuke ikka ootad ka.“

Neljapäev oli nii mõnus!2013 (1 of 1)

Naistelehe trennieksperiment – 3.päev

Lihased valutavad, hommikul trepist allaminek on väga, ma rõhutan: VÄGA vaevaline!

Hommikuks on menüüs pannkoogid, supermaitsev! Lõuna ning õhtu vahel teeb Imre tatart (riisi asemel) ja raamatus ettenähtud köögiviljahautist, vahepalaks õun. Rohkem me ei söö, pole nagu lihtsalt isugi.

Raamat keelitab täna mitte loobuma, sest homme on nagunii puhkepäev.

Pool päeva ei taha me siiski trennist mõeldagi, aga kui pärastlõuna käes, siis võtame end kokku ning lähme kõndima (soovituslik kestvustreening oli ujumine, kuid selle jätame siiski teatud põhjustel ära). Oleme veendunud, et juba see on väikene kangelastegu.

Tuleme koju ja kas te kujutate ette?

Me teeme ettenähtud takistustreeningu (3 ringi) ning kõhu- ja kerelihaste treeningu (Seeria 3) algusest lõpuni läbi!

Lihtsalt uskumatu!

Homme on puhkepäev, selle nimel suudame!

Naistelehe trennieksperiment – 2. päev

Tundsin juba öösel magades, et lihased on valusad, ja hommikul teiselt korruselt kööki jõudmine oli üsna vaevaline. Eriti valusad olid sääre- ja reielihased.

Söömine:

Hommikuks puder nagu nõutud, aga lõunasöögi muutsime tooraine puudumisel ära ja valisime spagetid köögiviljadega, vahepalaks õun ja õhtuks taas spagetid ning ühe juustuviiluga võisaia lubasin endale tubliduse eest kingituseks ka.

Kuigi päeva esimeses pooles pani mind ainuüksi trennile mõtlemine õlgu väristama, läksime kell neli kohusetundlikult ilusasse kevadilma ja tegime intervall-treeningu (8 korda vaheldumisi 2 minutit jooksu ja 1 minut kõndi) endalegi imestuseks ilma kokku kukkumata läbi. Hullem pingutus tuli hiljem.

Imre oli pea kõik tänase treeningu harjutused ära õppinud ja lihtsalt alustas, aga mina ajasin muudkui raamatus näpuga järge. See, et ma ei suutnud jätta meelde ja teha ilma vahepeal raamautst otsimata 4 järjestikust harjutust, tekitas hirmu. Ma ei saanud aru, kas mu mälu on kogu aeg nii kehv või oli tegemist ülepingutusest tuleneva ajutise probleemiga.

Esimesel korral on harjutuste läbitegemine raamatu järgi ikkagi raske, palju parem oleks, kui keegi need ette näitaks. Samuti on tülikas see, et kogu aeg tuleb raamatut lapata, et õigeid harjutusi üles leida. Eriti keeruline oli asi kõhulihaste seeriatega, sest need asuvad välkrünnaku läbija jaoks täiesti kummalises kohas, 12-nädalase programmi sissejuhatuses, ning konkreetse päeva juures puudub isegi viide, missugustest seeriatest üldse jutt käib.

Kogu harjutuste kava ma täna läbi teha ei plaaninudki, sest ma ei näe enda pildituks treenimisel siiski suuremat mõtet.

Tänases kavas olid superseeriad kätele ja kuna esikäpad olidki ainsad, mis eilsest veel suhteliselt korras, siis tegin kohusetundlikult nõutud kolm neljast harjutusest koosnevat ringi ära. Tõsi, tehnilise varustuse puudumise tõttu muutsime veidi viimast harjutust.

Kahest harjutusest koosnevat kükkide ja puusatõstete seeriat kästi teha 3 korda, kuid arvestades mu jalgade hommikust olukorda, tegin seda siiski ainult ühe ringi. Samuti piirdusin ühe ringiga „lendamise“ ja tõstekangi (minu puhul küll hantlite) surumise harjutuste puhul.

Kõhu- ja kerelihaste treening nägi ette Seeriat 2, kuid kogemata tegin hoopis Seeria 1, loodan, et sellest pole suuremat häda.

Veidike venitasin end pärast intervall-treeningut ning ka trenni lõppu tegin ca 8 minutit lõdvetsus- ja venitusharjutusi, millele ma polnud eile piisavalt tähelepanu pööranud.

Pärast trenni ning dušši lubasin endale paar tundi täielikku puhkust ja lugesin voodis vedeledes ühe poolelioleva raamatu lõpuni. See, et olen end siiski täielikult üle koormanud, sai täpselt ja valusalt selgeks, kui hakkasin hiljem teise korruse trepist alla tulema. Võtsin ühe astme korraga, iga sammu juures lihasvalust nina krimpsutades. Veelgi hullem oli aga hiljem tagasi üles minna, selleks pidin end konkreetselt käte jõul käsipuu najal üles vinnama.

Ma ei kujuta ette, kuidas on võimalik ära teha homne treening?! Soovitatavalt tuleks minna ujuma, ja tegelikult see tundubki ainus hea plaan hetkel, sest jooksmise ja isegi mitte kõndmise peale ma ei taha isegi mõelda.

Naistelehe trennieksperiment – 1. päev (esmaspäev)

Täna kaalusime ja mõõtsime end siis ära. Ma ei pane siia kirja konkreetseid numbreid, kuid umbes nädala pärast panen kirja muutuse ja samuti teen seda kahenädalase välkprogrammi lõpus.
Osaliselt asendasime soovitatud trenni enese testimisega ja päevane salat kaldus retseptist õige väheke kõrvale.

Minu konkretiseerutud eesmärk:
Kahe nädala pärast on mu mõõdud sedavõrd paranenud, et pulmakleidi lukk mahub jälle kinni!

Minu teisene eesmärk:
Kahe nädala pärast on minu füüsiliste testide tulemused oluliselt paranenud ja ma suudan kõikides testides saavutada 1 taseme võrra parema tulemuse.

Testimisel saime nii positiivseid kui ka negatiivseid elamusi. Me kumbki ei mäleta, millal oleksime viimati jooksutrenni teinud ja 1,6 km puhkepausideta läbimine oli seetõttu juba iseenesest saavutus ja väga tahaks teada, kui palju kiirmeini me selle lõigu 2 nädala pärast läbime.

Tegime meie siis oma testid ära ja panime tulemused esialgu tahvlile kirja. Kui Oliver  koolist koju tuli, tärkas tal ka kohe asja vastu huvi ning spordipoisina tegi ta kordades üle kõik meie tulemused. Tundsin emalikku uhkust ning kaotushäbi üheaegselt.

Õhtusöök: Bataadi-gnocchi tomatite ja krevettidega.
Seda oli küll huvitav teha ja bataat maitses väga hästi, kuid kokkuvõtvalt leidsime Imrega ühiselt, et selle toidu valmistamiseks kulub selle maitseelamuse juures veidi liiga palju aega ja vaeva.

 

Eksperiment Naistelehele – eessõna

Eelmisel nädalal juhtus selline asi, et lubasin Naistelehele, et olen neile ühe trenniraamatu katsejäneseks ja teen läbi 2-nädalase välkprogrammi, mis raamatu autori lubaduste kohaselt on tõhus ning “aitab kiiresti vabaneda võimalikult paljust rasvast ja vedelikust ning kaotab sentimeetreid uskumatult ruttu.

Enne programmi

Niisiis toob Helen mulle laupäeval Matt Robertsi raamatu „Kiiresti vormi“ ja palub mul seda sirvida ning võimalikult kiiresi teada anda, kas olen ikka päriselt nõus selle asja läbi tegema.

Mul ei ole tegelikult päris otsest „punase vaibaga pidu“ tulemas, kuid paari nädala pärast lähen ma tetavasti Ahvenamaale, kus on plaanis suurema seltskonnaga meelt lahutada, süüa-juua ja lõbutseda ning mulle meeldiks olla veidikene paremas vormis küll. Samuti on mul juba pulmadest saati unistus, et ma mahuksin ka 10. pulma-aastapäeval ikka veel oma kaunisse helesiniste südamekestega kleiti ära. Kuid, oh häda, ma ei mahu sinna enam praegugi!

kasssssss (1 of 1)-2Sain raamatu kätte ja reedel lugesin läbi sissejuhatuse ning välkprogrammi. Ma mõistsin, et see plaan on natuke teistsugune, kui minu nägemus tervislikust söömisest ja treenimisest, kuid samas sain ma aru ka sellest, et minu keha praeguse olukorra puhul ongi aeg hakata veidi radikaalsemaid asju katsetama, sest „mõistlik kaalu kontrollimine“ on mind kaheksa aastaga 10 kg võrra kosutanud.

Pühapäeval vaatan veelkord raamatut, kuid enesetestimiseni ei jõua ning otsustan, et esimesel päeval tuleb paika panna konkreetsed eesmärgid, end mõõta ja testida ning teha veidi tagasihoidlikum trenn. Imre, kelle ka väga kiirelt programmi katsetama meelitasin, pole veel bronhiidist päriselt toibunud ja ka minu tervis pole just 100-protsendiliselt korras, seega päris hulluks ei tohi selle spordiga ilmselt kohe minna.

Autor hoiatab: “See programm on raske. See on väljakutsuv. Aga see annab kiiresti suurepäraseid tulemusi”.

Nagu enamus lugejatest ilmselt teab, siis ma olen kärsitu loomuga ja kui ma midagi tahan, siis just kiiresti. Aga kas ma ise pean vastu, teen programmi läbi  ja saavutan soovitud tulemuse?