Väljakutse suvepuhkus lõppes! Täna tegin kohe ka senise väljakutse parima tulemuse! Seega oli justkui väga hea päev, aga samas on ikkagi raske päriselt rahul olla, sest ma ei jõudnud kuigi suurte rahadeni ja nii mitu (juba peaaegu käes) peanahka jäi saamata.
Lühikokkuvõte peitub kõrvaloleval pildil ja liiga palju juurde seletada ei jaksagi.
Lihtsalt tohutult kahju on, et nii lähedal olles (esimese päeva lõpuni oli umbes tund), ma siiski ei jõudnud järgmisesse mängupäeva!
Samas teenisin ma selle ühe turniiriga rohkem boonusrahasid kui varasematega kokku ning kui lisada ka auhinnaraha, siis üle poole projekti kasumist tekkiski just tänase mänguga.
Järgnevad pildid jutustavad loo turniiri käigust (saadud peanahkadest ja muudest olulistest kätest).
Otseselt on selles freerollilt võidetud kombo väljakutses jäänud mängida vaid 3 piletit ja hetkel on kasum 910.40$.
Samas on mul tegelikult PokerStarsi kontol hetkel kokku 18 (109 dollarit tükk) Power Path või Sunday Millioni piletit, seega mängurõõmu on veel ees ootamas üksjagu.
Lühidalt kulutasin täna tulutult kaks Sunday Million piletit. Teisel katsel pidasin vastu peaaegu päeva lõpuni kukkudes viimasel mängitaval levelil kui flip AJ v 22 ei kaldunud minu poole. 17BB eest turniirile ma end enam teist korda tagasi ei osta ei tahtnud. Las jäävad ülejäänud piletid suve teist poolt ootama.
Oluliselt paremini läks Optibetis, kus ühel Win TV 11$ maksnud turniiril õnnestus rahadesse jõuda (46.80$) ning ka eelmisel korral saadud 109$ pilet sai täna “päris rahaks” ümber vahetatud.
Kahjuks õnnestus sel turniiril hankida vaid üks 25$ pearaha, aga teiselt poolt tuli see kohe turniiri varajases faasis ja võttis pinge maha, et vähemalt mingi tulemuse saan oma esimesel Sunday Party turniiril kirja.
Ilmselt mängin ka alanud nädalal veel natuke odavaid online-turniire, aga siis tuleb Las Vegase reis ja kuna ma seal ei plaani (ja vist ei saagi) netis mängida, siis võin netipokkeri puhkuse põhimõtteliselt välja kuulutada.
Aprillis mängisin väljakutse raames 3 turniiri, aga teenisin seejuures vaid 25$ ühe mängija väljavõtmise eest. Väljakutsest eraldi osalesin ka 250$ maksnud Sunday Million eriturniiril, kuhu sain peale 5,5$ maksnud satelliidilt ning teenisin väljavõetud mängijate eest 219.75$.
Mais olen osalenud Sunday Million turniiril 2 korda, aga mõlemal juhul sain turnale peale väljakutseväliselt satelliidilt ning ei teeninud paraku ka ühtegi dollarit.
Seega on täna ainuke võimalus midagi veel enne suvepuhkust ära teha!
Tänane väljakutse turniir, millest teen siia ka väikse kokkuvõtte (kui mahti on, siis juba täna-homme-ülehomme-üleülehomme jooksvalt või siis pärast väljakukkumist), on eriline: seda isegi ei nimetata Sunday Millioniks, vaid see kuulub SCOOP turniiriseeria hulka ning kannab nime “SCOOP 115-L: 109$ NLHE [põhiturniir], 2 000 000$ gtd” ning turniir kestab (loodetavalt ka minu jaoks) kokku lausa 4 õhtut/ööd. Kahjuks pole aga tegemist knockout (kus iga mängija väljalöömise eest saaks rahalisi auhindu) turniiriga, sest need on mulle juba täitsa meeldima hakanud.
Lisaks teenisin eelmisel korral WinTV kampaaniaturniirilt 109$ pileti tänasele Party Million turniirile, seega mängin korraga kahte 109$ turniiri, kahte 11$ ja ühte 0.05$ WinTV Pokkerimängijal külas kampaania turniiri. Tegevust jätkub!
Tegelikult on see WinTV ja Optibeti projekt täna natuke segavaks faktoriks nende suurte turnade kõrvale, aga ma kord juba olen selline, et kui mingit asja alustan, siis tavaliselt teen lõpuni ja seal ongi täna viimane kord. Iga kord on turniiridel auhinnafondi lisatud piletid, millega tänagi seda nädalaturniiri ju mängin, sellist lisatud väärtust ei saa tähelepanuta jätta!
Pikalt polegi midagi kirjutada, sest kolm väljakutse piletit sai põhimõtteliselt tuulde lastud, kuigi oli mõningaid ilusaid käsi ja üks kord sai ka hilise registreerimise lõpuni sees püsitud. Kahel turniiril kukkusin seega välja juba enne hilise registreerimise lõppu, aga tuju polnud selline, et oleksin tahtnud teist “bulletit” kasutama asuda. Kolme turniiri saagiks kaks pearaha, no pole eriti kõrge lend!
Väljakutse kokkuvõte on tabelis. Meeldetuletuseks: kollased on Power Path paketi 109$ turniiride piletid ja beežiga Power Path 11$ turnadelt võidetud 109$ piletid. Pakett on võidetud alustades teekonda tasuta piletist, seega kogusumma on ühtlasi ka väljakutse kasum.
Vahepeal mängisin väljakutse väliselt Sunday Millioni sünnipäevaturniiri. Tegin sinna umbes 100$ eest satelliiturniire ja sain üsna viimaselt satikalt sellele 215$ maksnud turniirile seega poole hinnaga sisse, aga paraku polnud seal mingit jooksu! Kui olin juba esimestel levelitel mingite õnnetuste läbi üsna pisikeseks jäänud, sain nööbid preflopis sisse ning rõõmustasin floppi nähes, et olengi mängus tagasi, lõpes asi siiski sedasi:
Sellele järgnes üsna pea minu jaoks ainus õnnelik käsi, kus lükkasin flopist all-in ja sain sobiliku riveri.
Aga sellele järgnes pikem kaardisurm, mis päädis ausa väljakukkumisega AQ v AK. Lisaks õnne puudumisele heidan endale ette, et ma ei keskendunud mängule: olin päris hullusti haige, pidin pidevalt nuuskama ja köhima, kõrval oli mitu suhteliselt odavat ja mittetähtsat turniiri, mis oma tähelepanu nõudsid, WinTV saade ja FB… Ma tegelikult ei mäletagi, millal ma nii kallist online turniiri viimati mängisin ja ka nüüd ei teinud ma seda korralikult, nii tegelikult ikka ei tohi oma rahasse ja mängu suhtuda!
Sunday Millioni supersuure – 8 miljonit dollarit – garanteeritud auhinnafondiga turniiri võitis Brasiilia mängija CrossBreed17 (auhinnaraha 1 miljon!) ning suurepärase tulemuse tegi ka jonnakalt lausa 4 korda mängule uuesti sisenenud Eesti mängija B4NKROLL3R, kelle päris nime ma kahjuks ei tea, aga igatahes õnnitlused talle 10. koha saavutamise ja 51 478 dollari võitmise puhul!
Haiguse ajal olen päris palju igasuguseid, aga samas odavaid turniire mänginud, seega pole mitte midagi rahaliselt suurt ette näidata. Peamiselt tegelen 1,5$ Power Path satelliitidega ja saan nendelt päris rõõmustavalt sageli 11$ pileteid, kuid sealt juba oluliselt harvem edasi 109$ pileteid. Viimaseid pole haiguse tõttu (väsin äkki mingil hetkel väga ära ja ei suuda pikalt keskenduda) tahtnud mängida, kuigi paar ebaõnnestunud katset olen siiski teinud (kui turniir on alles lühikest aega kestnud või kohe algamas, siis pole jõundud end lihtsalt nimekirjast alati maha võtta). Mõned piletid on sedamoodi juurde tulnud ja loodetavasti teen ükskord tervemana tulemuse, mille üle uhkust ka tunda. Piletite sahvris on hetkel siis selline tabelis toodud saak hoiul:
Loodan, et pühapäevaks olen vähemalt nii palju tervem, et Sunday Millionil enda parimat mängu näidata: keskenduda ja mõelda.
Igasugused muud toredad tegevused – nagu näiteks selleks nädalavahetuseks pikalt plaaneeritud teatri- ja spaanädalalõpp sõpradega – tuli haiguse tõttu juba ära jätta, aga pokkerit ehk õnnestub diivanil vedeledes isegi natuke nautida!
Täna nägin kaalul rõõmustavat numbrit, selle aasta madalaimat!
Mis siin ikka varjata, see number on 75,6 kg ja esmase eesmärgini (alla 70kg) on minumoodi aeglaselt kulgedes veel üksjagu minna, aga suund on õige ja ma olen olnud tubli viisil, mis pole olnud mingi eriline piin! Imre toidab mind kodus ikka peamiselt Fitlapi järgi, mujal luban endale üht-teist, kuigi väldin üldiselt saiakesi, torti ja kommi ning alkoholi olen ka endale lubanud vast klaasikese või kaks kahe nädala peale. Te ikka teate, et Chesterfieldi pokkeriklubis on Pokkeri EMV ajal (seni olnud) tasuta joogid?!
Täna oli ka trennipäev! Tundus, et treener (Merit Vaabel) oli minuga rahul. Mõnda harjutust olin küll omapäi treenides natuke valesti teinud, aga see sai täna ümber õpitud ja päris mitmel harjutusel tõstsime raskusi või lisasime kordusi. Praegu, tunnike pärast trenni lõppu, on hea, õiglaselt väsinud tunne!
Kuu alguses käisin ära emakakaelavähi sõeluuringul ja kuna öeldi, et kui midagi on pahasti, siis helistavad paari päeva jooksul, ning möödas on üle nädala, siis on selles osas ilmselt kõik korras! Rinnavähi sõeluuring toimub järgmisel nädalal. Kuna mu emapoolses suguvõsas on läbikäimist igasuguste vähkidega olnud üksjagu, siis on tegelikult päris rahustav end aeg-ajalt kontrollida. Soovitan kõigile, et kui vastav sõeluuringu kutse tuleb, siis minge käige ära! Ei võta palju aega ja ei ole valus ka, aga võib päästa enne, kui asi hulluks läheb!
Käes on kevade esimene päev! Ilusaid laiu lumehelbeid langes mingi hetk, aga samas avastasin oma aiast just täna juba päris suureks kasvanud lumikellukesed.
Head kevade algust! Küll see päike ja soojus ka varsti kohale jõuavad!
Pühapäeval mängisin ära oma järjekordse Sunday Millioni pileti ehk olen oma väljakutsega põhimõtteliselt poolel teel.
Seekord oli algusest peale üsna hea jooks. Näiteks meeldis mulle väga käsi, kus turnil all-in liikusime:
Veidi hiljem sain ühe väikese pearaha. Juba tundus, et elu ongi “lillemast lill”, aga siis tuli ka mitmeid tagasilööke, kui mu kolmik reaga tapeti jms.
Natuke segas, et olin pühapäevaks terve hunniku igausguseid pileteid hankinud ning ei saanud rahulikult ühele-kahele turnale keskenduda – pidevalt oli lahti 3-6 lauda, mis ka tähelepanu nõudsid.
Ühe käe mängisin päris mõtlematult halvasti, kui miinimumist natuke suurema pearahaga pisike stäkk 2,2BB all in läks ja ma AT-ga buttonilt ainult callisin (selle asemel, et oma 38BB all-in kütta ja pearaha ainsana küttima jääda). Selle vea kasutasid blindid kohe ära: minust veidi väiksem SB tõstis 7BB-le ning BB läks allinn 45K. Ma foldisin, SB ka foldis ning BB näitas JT, pisikesel A8. Nii jäi saamata pearaha ning suhu kehv maitse preflop parema kaardi foldimisest.
Viimast kätt ma täna isegi ei mäleta, ju see miski flip oli. Õnneks olime selleks ajaks vähemalt rahadesse jõudnud.
Seega väljakutse jälle natuke rohkem plussis, aga midagi suurt veel saavutanud pole.
Mängida jäänud 12 piletit.
(Väljakutsest eraldi on veel mujalt võidetud ja kasutamata 4×109$ piletit.)
Pea kuu aega polnud erinevatel põhjustel pühapäeviti võimalik Sunday Millioni turniiril osaleda. Täna siis lõpuks sain jälle lauda.
Algus oli väga konarlik, keeldusin kolmel korral kehvasti tabatud flopis või turnis all-in pakkumisst ja stäkk muudkui sulas ka juhtudel, kui üldse flopile pihta ei saanud. Vastik ebakindlus tekkis, sest tõesti ei saanud aru, kas teen häid folde või nügitakse mind kätest lihtsalt välja, sest olen liiga kartlik.
Esimene rõõm oli saada oma selle väljakutse esimene peanahk! “Agro” oli ootamatult pisikeseks jäänud ning see call ei tekitanud muidugi mingit kahtlust.
Vastane “turnist surnud” ja auhinnaks 37.50$.
Nüüd tahaks, et saaksin kirjutada, kuidas algas meeletu tõus ja peanahkade korjamine, auhinnarahade kokkulugemine, kuid kahjuks see ühe vastase eemaldamine oligi mu turniiri tipphetk. Mõnda aega veel mängisin rahulikult väikeste kõikumistega, aga siis tuli kiire lõppmäng AKs v AA ja 3233. koht.
Väljakutse raames on mängida jäänud veel 13 piletit, millest kaks on võidetud 11$ satikatelt.
Lisaks siis Power Path muudelt satikatelt tulnud 3 piletit.
Eelmistel nädalatel tegin kaasa ka mitu Kings of Tallinn live turniiri ning muuhulgas kasutasime ära Queens of Tallinnalt võidetud Hiltoni ööbimiskupongi. Suhtlemise mõttes olid eriti ägedad 8-game ja naistekas koos oma kahe satelliidiga. Lihtsalt imeline oli naisteliigas ja/või Queensil osalenud naistega nüüd järjekordsel suurüritusel kohtuda.
8-game oli lisaks lõbusale suhtlemisele ka 6.koha ja auhinnaraha (1190€) tõttu rõõmustav! (Kuigi natuke teeb ikka veel haiget, et chipliidrina kuuekesi mängu alustades olin just mina see, kes 6. kohal välja kukkus.)
Kuigi põhiturniirilt (sain tasuta pileti ühe Win TV liiga kaudu) tulemust ei tulnud, siis jäin oma mänguga üldjoontes rahule. Tekitasin ja kinnistasin oma “tight imago” esimestel levelitel kenasti ära ja sain seda hiljem ka paar korda ära kasutada. Kuigi kord juhtus ka see, et tõstele oli keskelt call tulnud AK-ga ning minu ületõste peale läks ta siis lihtsalt allin ja ma jäin pika ninaga, on mul hea meel, et selle liigutuse üldse teha julgesin. See oli väga positiivne, et kuigi ma pole nii kallist turniiri väga ammu mänginud, siis sissemaksu suurusest ei tekkinud mingeid lisapingeid, see ununes mängides täiesti.
Selle vastu , kui vastasel on tekkinud tunne, et “44” on sellel turniiril tema õnnekäsi (sest ta hittis sellega neliku enne) ei saa ma tõesti midagi teha! Tõstsin ässaga SB-lt enne floppi ja panustasin turnil 1/3 potti, kui maas “Kxx A”, tema aga neljadest ei loobunud. River “4” ning ma maksin veel tema suhteliselt väikse beti ka ära muidugi – jäin üsna väikseks. Hijackilt lükkasin siis A7s kõik nupud sisse ja button leidis viite paari, mis flopist kohe ka kolmikuks muutus. Nii lihtsalt on ja loomulikust pettumusest sain kiirelt üle.
Laupäevane naistekas oli seevastu ainult lõbus, mäng ei läinud mul käima algusest peale ja ka mängitavaid kaarte oli ülivähe (parim paar 88, parimad mittepaarid A8 ja KT), rääkimata õnnest. Lisaks mulle tegelikutl ei meeldi, et see turniir on Mystery Bounty formaadis, väga võimalik, loodan, et see muutub kunagi tagasi tavaliseks normaalseks turniiriks. Strateegia on peanahkade jahtimise turniiril ju hoopis teistsugune ning mina olen loomult pigem passiivsem ning riske vältiv mängija.
Pärast naistekat polnudki nagu eriti tahtmist mängida ja kuna pühapäeval oli väga ilus ilm, siis valisin pärast tööd hoopis väljas jalutamise ja pärast tegin veel selle nädala kolmanda trenni ka ära.
Veel ei meeldi mulle tegelikult see, et 2% iga turniiri auhinnafondist läheb Kingsil tiimide võistlusele, sest ma ei mängi seal nii palju turniire, et reaalselt oleks kunagi lootust tiimide auhinnafondist üldse osa saada. Tegime sportlikus mõttes Imre, Kaarel Võhandu ja Mart Rinkeniga ka ühe teadvalt konkurentsivõimetu tiimi ja mingit väikest elevust see “omadele” kaasaelamine ju tekitas. Aga pokker on ikkagi indviduaalne mäng ja kuna reaalset kasu saavad sellisest võistlusest ainult kaheks nädalaks Tallinna kolinud soomlased (ja teised pokkerituristid) ja mõned üksikud eestlaste profitiimid, kes iga päev järjest kõiki võimalikke turniire mängivad, siis on see töö kõrvalt mõnel turniiril osalevatele hobimängijatele lihtsalt kõrgema rake’i kehtestamine.
Samas muidugi pole see 2% nii suur, sest me Imrega oleme ju need hullud, kes käivad Ameerikas mängimas veel oluliselt kõrgema maksu all WSOP (ja muid) turniire. Tuleb siis lihtsalt paremini mängida!
Kuigi pool veebruari vaevlesin köha, nohu, palaviku ja peavalu käes, siis nüüd – esimeseks märtsiks – tunnen end jälle suurepäraselt ja tegusalt!
Imre toidab mind nendel päevadel, kui meil mingit suuremat üritust või pika pokkeripäeva pole – möödunul kuul äkki mingi 15 päeva – ilusti Fitlapi järgi ning need on minu jaoks head lihtsad ja kasulikud päevad toitumise osas.
Mõned korralikud toidunaudngu päevad olid veebruaris ka. Näiteks sõbrapäev pelmeenide ja pidusaiaga, poja ja ema sünnipäevad, kuhu ise küpsisetordid meisterdasin, Eesti Laulu finaal, kui koju oli tellitud pizzakuhi, millest minagi öösel töölt koju jõudes osa sain. Alkoholi võtsin sõbrapäeval ja Oti sünnipäeval, mõlemal korral ühe klaasi džinn-toonikut. See Imre alkoholivaba aasta on ka mulle hästi mõjunud!
Tänaseks hommikuks sain oma kaalunumbri 75,9 kg peale, mis on täpselt sama mis 2021. aastal 1. märtsil, aga ikkagi üle paari kilo allpoole eelmise (79,9 kg) ja üle-eelmise (78,8 kg) aasta sama päeva kaalust.
Jah, ma kaalun end juba aastaid vähemalt iga kuu esimesel kuupäeval, et hoida hullematel libastumistel silm peal – kõige ehmatavam number on tavaliselt 1. jaanuaril ja see “nätakas” hoiab reeglina aasta esimestel kuudel motivatsiooni kaalu langetada ilusti üleval. Sel korral on motivatsioon tegelikult paigas juba alates eelmise aasta novembrist, kui selle “TERVIS 49” väljakutse endale välja mõtlesin ja õnneks olen nüüd kohe pärast külmetushaiguste taandumist härjal sarvist kinni haaranud.
Merit Vaabeli koostatud kava järgi tegin trenni veebruaris kolm korda, aga arvestades, et pärast haigust esimese sain neist teha 21. veebruaril, olen endaga pigem rahul ja usun, et märtsis teen palju rohkem: tänane on igatahes tehtud ja teisipäevaks treeneriga kohtumine ja ühine trenn kokku lepitud!
Sammun endiselt igapäevaselt minimaalselt 10 000 sammu ja veebruari keskmine sammude kogus päevas oli 11763. Reeglina kevadel-suvel või reiside ajal see number suureneb, aga märtsikuusse pole me kahjuks ühtki reisi planeerinud ja eks näeb, kui palju see kevadki end ilmutab ja õue meelitab…
Halb lugu on endiselt unega. Ma jään hilja magama, aga tunnen end 11 paiku ärgates täiesti puhanuna, paraku seda kellaaega ei saa endale päris iga päev ärkamiseks lubada ning tundide arv on seega nigel. Veebruari keskmine unekogus 6h 40 minutit ööpäevas on küll nii mõnestki eelmise aasta kuust parem, kuid mul oli plaan seda tegelikult oluliselt suurendada. Selles osas oli veebruar siis veel suurem läbikukkumine kui jaanuar ja Pokkeri EMV algamine ei anna kuigi palju lootust, et märtsis paremini läheks, aga ma siiski üritan end parandada, kasvõi ette ja järele magada mõned korrad!
Tundub, et vähemalt see külmetushaigus on vist nüüd lõpuks läbi! Tunnen end jälle tegusana ja olen viimaste päevade jooksul jõudnud tõesti korda saata juba enamat päeva miinimumiks ettenähtud tegevustest.
Eesti Laulu ajal ei olnud eriti aegagi märgata, et kuidas ma end tegelikult tunnen! Selle ürituse pildistamine on minu jaoks olnud nüüd juba viimase kaheksa aasta üheks töiseks tippsündmuseks. Enamasti saan inimestega koosolemisest energiat juurde ja sel aastal oli see kõik kuidagi eriti tore! Lisaks headele kolleegidele, keda on seal tavapärasest rohkem koos tegutsemas, on aastatega tekkinud mitmed artistid ja nende abilised, kellega kohtungi umbes korra aastas Eesti Laulul. Need on pikad ja töiselt kiired, aga samas rõõmsad ühise asja nimel tegutsemise päevad!
Eesti Laul 2024 – meeskonna ühispilt
Aga kuigi ma enamasti tõesti saan inimestelt energiat, siis liiga palju head ei ole ju ka hea ning tavaliselt olen pärast Eesti Laulu hoopis (pingelangusest?) haigeks jäänud.
Sel aastal olin haige ära paar nädalat enne finaali ja sain peaaegu terveks alles finaalnädala alguses. Samas oskasin end ehk just seeetõttu hoida ja ületöötamist vältida. Väga hea oli see, et sel aastal ei pidanud ma hommikuti kuigi vara kohal olema.
Kolleegide toel õnnestus kolmapäev (sõbrapäev) täitsa vabaks võtta ja selle veetsime Imre ja lastega päeval koristades ja kokates ning õhtul sõpradega süües ja lobisedes.
Täieliku ehmatusena tabas mind õhtusöögilauas mitu korda valutorge seljas. Korra juba jõudsin mõelda, et nüüd jääbki see Eesti Laul minu poolt pildistamata. Ilmselt olin koristamise käigus diivanit valesti tõstnud või ei mõju ikkagi just see kokkamine mu seljale hästi… Võtsin hirmuga valuvaigistit ning mõtlesin oodata-vaadata, mis hommikul toimub. Õnneks kadus see valu hommikuks täielikult. Samas tuletas see meelde tõsiasja, et olin haiguse ajal ja järel ka hommikuvõimlemisest loobunud. Panin selle siis ka kohe ilusti päevaplaani tagasi.
Neljapäeval oligi minul kõige pikem proovide pildistamise päev, aga selg pidas ilusti vastu.
Finaali eelõhtul oli mul Toimetaja-saatejuht televisioonis ja raadios mikrokraadi kursuse lõpuaktus, kuhu kolleegid mu peaaegu ajasid! See tähendas samuti ühte hoopis teistsugust ja töövaba õhtut. Kuna Gea Kumpel jäi pilte tegema, siis polnud õnneks ka põhjust muretseda, et töö tegemata jääks.
Laupäevane Eesti Laulu finaal
oli megaäge ja päev möödus hullumeelselt kiiresti. Kaamera pildistamisnuppu vajutasin üle 2000 korra, mis tähendas öist pikka sorteerimist-viimistlemist (kuni seitsmeni hommikul) ning pühapäevast viimistluspäeva (12-21), aga sellele vaatamata jõudsin tunnikese ka aftekal lõõgastuda.
Pühapäeval ja esmaspäeval ma tegelikult end veel liiga hästi ikkagi ei tundnud. Võib-olla olin muidugi lihtsalt väsinud, kuid trenniplaanidele tõmbasin seetõttu kriipsu peale. Alles täna jõudis kohale, et tegelikult olen vahepeal terveks saanud: köha on täiesti kadunud ja kurk ei valuta üldse. Kuumahood küll jätkuvad, aga see on üks teine teema.
20. veebruaril 23 aastat tagasi sündis mu teine poeg ja mu õel toimus sama sündmus 9 aastat tagasi, nii möödus tänane päev sünnipäevade tähistamise tähe all ning trenn ei mahtunud tordisöömiste vahele kuidagi ära.
Homseks aga pole mingit vabandust! Pärast tööd teen trenni ja siis hakkan end tasakesi pokkerilainele viima, sest reedel algab Kings of Tallinn pokkerifestival, kus plaanin seekord osaleda päris mitmel turniiril.
Loomulikult on see nn. külmetushaigusest tingitud nõrkus mind täiega ära tüüdanud, igahommikune jahedast toast hoolimata higistades ja peavaluga ärkamine ei ole asi, mis saaks kellelegi meeldida.
Päeva jooksul läheb küll olemine palju paremaks, aga köha pole veel lõppenud, kurk on endiselt kähe ning trenni peale sellises olukorras ju ei mõtle, ma olen niigi igaks õhtuks omadega täiesti läbi.
Kui palavik, nohu ja suurem köha otsa said ning ma arsti/õe arvates enam kedagi pigem ei nakatavat, läksin vähemalt tööle tagasi ja samuti teen igapäevaselt jälle 10 000 sammmu suurema pingutuseta ära, aga tõesti ei tea, millal jõutrenni juurde tagasi pöördun. Kõigepealt tuleb ilmselt see vastla-, sõbrapäeva ja Eesti Laulu nädal üle elada.
Toitumise osas olen kodus olles püsinud ilusti Fitlapi ree peal ja ka väljas süües pole patud olnud kuigi suured, eile jõin WinTV üritusel ühe klaasi džinn-toonikut ja üllatavalt polnudki rohkemaks isu. Nii kerge on loobuda asjadest, mida ei tahagi!
Unega on viimastel nädalatel pigem hästi olnud, sest ma pole pidanud kuhugi hommikul liiga vara minema. Viimasel nädalal magasin keskmiselt ööpäevas 7h 9min ja kahel varasemal 7h 10min ning 7h 56min. Väga ei usu, et nii ilusti läheks algaval nädalal, aga ei hakka ette loobuma, püüan nädalakese pokkeriturniiridega tagasi hoida.
