Ma ei näegi enam selle pausi lõppu!
Loomulikult on see nn. külmetushaigusest tingitud nõrkus mind täiega ära tüüdanud, igahommikune jahedast toast hoolimata higistades ja peavaluga ärkamine ei ole asi, mis saaks kellelegi meeldida.
Päeva jooksul läheb küll olemine palju paremaks, aga köha pole veel lõppenud, kurk on endiselt kähe ning trenni peale sellises olukorras ju ei mõtle, ma olen niigi igaks õhtuks omadega täiesti läbi.
Kui palavik, nohu ja suurem köha otsa said ning ma arsti/õe arvates enam kedagi pigem ei nakatavat, läksin vähemalt tööle tagasi ja samuti teen igapäevaselt jälle 10 000 sammmu suurema pingutuseta ära, aga tõesti ei tea, millal jõutrenni juurde tagasi pöördun. Kõigepealt tuleb ilmselt see vastla-, sõbrapäeva ja Eesti Laulu nädal üle elada.
Toitumise osas olen kodus olles püsinud ilusti Fitlapi ree peal ja ka väljas süües pole patud olnud kuigi suured, eile jõin WinTV üritusel ühe klaasi džinn-toonikut ja üllatavalt polnudki rohkemaks isu. Nii kerge on loobuda asjadest, mida ei tahagi!
Unega on viimastel nädalatel pigem hästi olnud, sest ma pole pidanud kuhugi hommikul liiga vara minema. Viimasel nädalal magasin keskmiselt ööpäevas 7h 9min ja kahel varasemal 7h 10min ning 7h 56min. Väga ei usu, et nii ilusti läheks algaval nädalal, aga ei hakka ette loobuma, püüan nädalakese pokkeriturniiridega tagasi hoida.