Kuigi pool veebruari vaevlesin köha, nohu, palaviku ja peavalu käes, siis nüüd – esimeseks märtsiks – tunnen end jälle suurepäraselt ja tegusalt!
Imre toidab mind nendel päevadel, kui meil mingit suuremat üritust või pika pokkeripäeva pole – möödunul kuul äkki mingi 15 päeva – ilusti Fitlapi järgi ning need on minu jaoks head lihtsad ja kasulikud päevad toitumise osas.
Mõned korralikud toidunaudngu päevad olid veebruaris ka. Näiteks sõbrapäev pelmeenide ja pidusaiaga, poja ja ema sünnipäevad, kuhu ise küpsisetordid meisterdasin, Eesti Laulu finaal, kui koju oli tellitud pizzakuhi, millest minagi öösel töölt koju jõudes osa sain. Alkoholi võtsin sõbrapäeval ja Oti sünnipäeval, mõlemal korral ühe klaasi džinn-toonikut. See Imre alkoholivaba aasta on ka mulle hästi mõjunud!
Tänaseks hommikuks sain oma kaalunumbri 75,9 kg peale, mis on täpselt sama mis 2021. aastal 1. märtsil, aga ikkagi üle paari kilo allpoole eelmise (79,9 kg) ja üle-eelmise (78,8 kg) aasta sama päeva kaalust.
Jah, ma kaalun end juba aastaid vähemalt iga kuu esimesel kuupäeval, et hoida hullematel libastumistel silm peal – kõige ehmatavam number on tavaliselt 1. jaanuaril ja see “nätakas” hoiab reeglina aasta esimestel kuudel motivatsiooni kaalu langetada ilusti üleval. Sel korral on motivatsioon tegelikult paigas juba alates eelmise aasta novembrist, kui selle “TERVIS 49” väljakutse endale välja mõtlesin ja õnneks olen nüüd kohe pärast külmetushaiguste taandumist härjal sarvist kinni haaranud.
Merit Vaabeli koostatud kava järgi tegin trenni veebruaris kolm korda, aga arvestades, et pärast haigust esimese sain neist teha 21. veebruaril, olen endaga pigem rahul ja usun, et märtsis teen palju rohkem: tänane on igatahes tehtud ja teisipäevaks treeneriga kohtumine ja ühine trenn kokku lepitud!
Sammun endiselt igapäevaselt minimaalselt 10 000 sammu ja veebruari keskmine sammude kogus päevas oli 11763. Reeglina kevadel-suvel või reiside ajal see number suureneb, aga märtsikuusse pole me kahjuks ühtki reisi planeerinud ja eks näeb, kui palju see kevadki end ilmutab ja õue meelitab…
Halb lugu on endiselt unega. Ma jään hilja magama, aga tunnen end 11 paiku ärgates täiesti puhanuna, paraku seda kellaaega ei saa endale päris iga päev ärkamiseks lubada ning tundide arv on seega nigel. Veebruari keskmine unekogus 6h 40 minutit ööpäevas on küll nii mõnestki eelmise aasta kuust parem, kuid mul oli plaan seda tegelikult oluliselt suurendada. Selles osas oli veebruar siis veel suurem läbikukkumine kui jaanuar ja Pokkeri EMV algamine ei anna kuigi palju lootust, et märtsis paremini läheks, aga ma siiski üritan end parandada, kasvõi ette ja järele magada mõned korrad!