Tundub, et vähemalt see külmetushaigus on vist nüüd lõpuks läbi! Tunnen end jälle tegusana ja olen viimaste päevade jooksul jõudnud tõesti korda saata juba enamat päeva miinimumiks ettenähtud tegevustest.
Eesti Laulu ajal ei olnud eriti aegagi märgata, et kuidas ma end tegelikult tunnen! Selle ürituse pildistamine on minu jaoks olnud nüüd juba viimase kaheksa aasta üheks töiseks tippsündmuseks. Enamasti saan inimestega koosolemisest energiat juurde ja sel aastal oli see kõik kuidagi eriti tore! Lisaks headele kolleegidele, keda on seal tavapärasest rohkem koos tegutsemas, on aastatega tekkinud mitmed artistid ja nende abilised, kellega kohtungi umbes korra aastas Eesti Laulul. Need on pikad ja töiselt kiired, aga samas rõõmsad ühise asja nimel tegutsemise päevad!
Eesti Laul 2024 – meeskonna ühispilt
Aga kuigi ma enamasti tõesti saan inimestelt energiat, siis liiga palju head ei ole ju ka hea ning tavaliselt olen pärast Eesti Laulu hoopis (pingelangusest?) haigeks jäänud.
Sel aastal olin haige ära paar nädalat enne finaali ja sain peaaegu terveks alles finaalnädala alguses. Samas oskasin end ehk just seeetõttu hoida ja ületöötamist vältida. Väga hea oli see, et sel aastal ei pidanud ma hommikuti kuigi vara kohal olema.
Kolleegide toel õnnestus kolmapäev (sõbrapäev) täitsa vabaks võtta ja selle veetsime Imre ja lastega päeval koristades ja kokates ning õhtul sõpradega süües ja lobisedes.
Täieliku ehmatusena tabas mind õhtusöögilauas mitu korda valutorge seljas. Korra juba jõudsin mõelda, et nüüd jääbki see Eesti Laul minu poolt pildistamata. Ilmselt olin koristamise käigus diivanit valesti tõstnud või ei mõju ikkagi just see kokkamine mu seljale hästi… Võtsin hirmuga valuvaigistit ning mõtlesin oodata-vaadata, mis hommikul toimub. Õnneks kadus see valu hommikuks täielikult. Samas tuletas see meelde tõsiasja, et olin haiguse ajal ja järel ka hommikuvõimlemisest loobunud. Panin selle siis ka kohe ilusti päevaplaani tagasi.
Neljapäeval oligi minul kõige pikem proovide pildistamise päev, aga selg pidas ilusti vastu.
Finaali eelõhtul oli mul Toimetaja-saatejuht televisioonis ja raadios mikrokraadi kursuse lõpuaktus, kuhu kolleegid mu peaaegu ajasid! See tähendas samuti ühte hoopis teistsugust ja töövaba õhtut. Kuna Gea Kumpel jäi pilte tegema, siis polnud õnneks ka põhjust muretseda, et töö tegemata jääks.
Laupäevane Eesti Laulu finaal
oli megaäge ja päev möödus hullumeelselt kiiresti. Kaamera pildistamisnuppu vajutasin üle 2000 korra, mis tähendas öist pikka sorteerimist-viimistlemist (kuni seitsmeni hommikul) ning pühapäevast viimistluspäeva (12-21), aga sellele vaatamata jõudsin tunnikese ka aftekal lõõgastuda.
Pühapäeval ja esmaspäeval ma tegelikult end veel liiga hästi ikkagi ei tundnud. Võib-olla olin muidugi lihtsalt väsinud, kuid trenniplaanidele tõmbasin seetõttu kriipsu peale. Alles täna jõudis kohale, et tegelikult olen vahepeal terveks saanud: köha on täiesti kadunud ja kurk ei valuta üldse. Kuumahood küll jätkuvad, aga see on üks teine teema.
20. veebruaril 23 aastat tagasi sündis mu teine poeg ja mu õel toimus sama sündmus 9 aastat tagasi, nii möödus tänane päev sünnipäevade tähistamise tähe all ning trenn ei mahtunud tordisöömiste vahele kuidagi ära.
Homseks aga pole mingit vabandust! Pärast tööd teen trenni ja siis hakkan end tasakesi pokkerilainele viima, sest reedel algab Kings of Tallinn pokkerifestival, kus plaanin seekord osaleda päris mitmel turniiril.
Loomulikult on see nn. külmetushaigusest tingitud nõrkus mind täiega ära tüüdanud, igahommikune jahedast toast hoolimata higistades ja peavaluga ärkamine ei ole asi, mis saaks kellelegi meeldida.
Päeva jooksul läheb küll olemine palju paremaks, aga köha pole veel lõppenud, kurk on endiselt kähe ning trenni peale sellises olukorras ju ei mõtle, ma olen niigi igaks õhtuks omadega täiesti läbi.
Kui palavik, nohu ja suurem köha otsa said ning ma arsti/õe arvates enam kedagi pigem ei nakatavat, läksin vähemalt tööle tagasi ja samuti teen igapäevaselt jälle 10 000 sammmu suurema pingutuseta ära, aga tõesti ei tea, millal jõutrenni juurde tagasi pöördun. Kõigepealt tuleb ilmselt see vastla-, sõbrapäeva ja Eesti Laulu nädal üle elada.
Toitumise osas olen kodus olles püsinud ilusti Fitlapi ree peal ja ka väljas süües pole patud olnud kuigi suured, eile jõin WinTV üritusel ühe klaasi džinn-toonikut ja üllatavalt polnudki rohkemaks isu. Nii kerge on loobuda asjadest, mida ei tahagi!
Unega on viimastel nädalatel pigem hästi olnud, sest ma pole pidanud kuhugi hommikul liiga vara minema. Viimasel nädalal magasin keskmiselt ööpäevas 7h 9min ja kahel varasemal 7h 10min ning 7h 56min. Väga ei usu, et nii ilusti läheks algaval nädalal, aga ei hakka ette loobuma, püüan nädalakese pokkeriturniiridega tagasi hoida.
Lühidalt olen juba nädal aega haige (sellest kirjutan tervise postituses mingi päev pikemalt)ja ei jaksanud blogida, eriti ei jaksanud mängidagi, aga mõned ebaõnnestunud katsed vahepal siiski tegin. Tänaseks oli väljakutse piletitest alles 11 satelliidi ja 14+2 Sunday Millioni piletit. Vahepeal mängisin ühe 109-dollarise piletiga hoopis NYS Afterparty 200k gar Progressive KO turniiri (kuna seda sai ootamatult selle piletiga ka mängida). Päris valus laks oli tappa saada AA-ga napilt enne rahasid: 663/2389
Täna panin Carnival Series Sunday Millioni eriturniiri satelliitidel mängu 3×11-dollarilist pileti, kuid lõpuks ostsin ikka otse sisse Sunday Million 109$ piletiga. Samas sain juba turniiri ajal õhe 11 pileti eest ka uue 109 Sunday Millioni pileti! Abiks ikka.
Otseülekanne:
Teiseks pausiks pole juhtunud midagi dramaatilist. Olen vaikselt kulgenud, mõned väiksed potid ausalt võitnud, suurema osa blindisest ära andnud ning korra veidi suuremas poti blufi kinni püüdnud ning korra suht rumalalt kolmikule pisikese paariga riveril väärtuspanuse kinni maksnud. Ühtki sellist potti, milles oleks bounty-lõhna õhus olnud, pole isegi mänginud veel. Meie lauas kõigil bounty hind 25$ peal.
Kolmandaks pausiks olen väga palju nööpe kaotanud, korra küll käis ässapaar, millega võitsin pimepanused, aga rohkem eliitkäsi pole olnud, tõmbed pole kohale jõudnud. Nüüd on kätte jõudnud all-in ületõstete aeg!
Kõrvale olen võtnud veel Women’s Sunday ning ühe 5,5$ Carnival Series turna.
Lihtsalt istusin ja foldisin, aga 700/1400 blindidega lükkasin ilmselt liiga optimistlikult viimased 10BB-d sisse QTo ja TT vastu kukkusingi turniirilt välja. Kuna tunnen end siiski piisavalt võitlushimulisena, siis panin täna mängu teisegi pileti ja ostsin enda tagasi mängu 35BB-ga. Loodame, et teine katse läheb paremini!
AQ call suurelt blindil ja veel lootusega teenida pearaha osutus kahjuks suureks pettumuseks. Järgmise käega sain küll jälle 10BB peale, aga see on raske aeg praegu!
Kukkusin taas pisikeseks ja siis duubel:
Natukeseks tekkis õhin ja siis tuli surmakäsi:
Seega sain täna väljakutses küll ühe 109 pileti juurde, aga kuna kulutasin 2 piletit ning sentigi võiduraha ei saanud, siis seis endiselt üsna vilets: +144,56$
Mängimiseks alles:
8 x 11$ satelliidi piletit
12 x Sunday Million originaalpiletit
3 x Sunday Million satelliitidelt võidetud Sunday Million piletit
Väike lohutusauhind siiski tänasesse pokkeriõhtusse tuli ja õnneks oli paar rasvasemat pearaha mu mystery-bounty kohvrikestes!
Täna tegime Meritiga teise ühise trenni. Esialgu kohtume kord nädalas ning lisaks teen vahepeal kaks trenni iseseisvalt. Mulle tohutult meeldib kodus treenida, sest ära jäävad igasugused minekud, tulekud, broneerimised, aegade klapitamised ning seltskondlik ajaveetmine ühistes riietus- ja pesuruumides.
Erineva raskusega hantleid, kettaid, pingi ja kangi on meespere meie trennituppa juba kokku tassinud (jah, meil on tegelikult algusest peale majas selline varbseina ja laekonksuga ruum olemas olnud – ma pole seda lihtsalt eriti kasutanud), lähiajal hangin endale veel mõned kummilindid ja otsin üles hüppenööri, siis peaks mõneks ajaks abivahenditest ka täiesti piisama.
Esimese kava järgi tegin iseseisvat trenni reedel ja pühapäeval – kavas toodud 11 harjutuse läbimiseks kulus mul umbes 3o minutit.
Nüüd pani Merit mulle kokku vähe kopsakama kava ja täna tegime kõik koos läbi ka. See on juba hoopis tummisem andmine! Eks näis, kas homseks on lihased valusad.
Imre on mind ülikorralikult toitnud Fitlapi järgi ja töö juures olen keeldunud igast pakutavast tordi- ja kringlilõigust, kommist ja küpsisest. Motivatsioon on nii kõrge, et see keeldumine on olnud ülimalt lihtne! Ma peaaegu ise ka usun, et ma tegelikult ei tahagi neid maiustusi.
Unega on sedasi, et käesoleva aasta esimeste nädalatega olen maganud keskmiselt ca 6 tundi ja 30 minutit ööpäevas ning see on võrreldes eelmise aasta keskmisega – 5 tundi 53 minutit – ikka juba palju parem number!
Aga miks on pealkirjas hoopis “väike paus”? Sellepärast, et homme sõidan ma Tartusse ja lülitun viieks päevaks täielikult Eesti Laulu lainele. Kuna tööpäevad saavad seal olema tihedad ning Imre jääb laupäevani Tallinnasse, siis teen pausi nii trennidest kui Fitlapi toitumisest.
Lõpetan nädala eriti tiheda pühapäevaga, kuhu olen planeerinud Eesti Laulu viimaste piltide valmistegemise ja ärasaatmise, jalutuskäigu Tartus, sõidu Tallinnasse, selle nädala teise trenni (norm on 3x nädalas, aga seekord siis ainult 2x) ja õhtu lõpuks istun taas lauda Sunday Million turniiril!
Täna turniiri nimega Sunday Million PokerStarsi lobbyst ei leia, küll aga lubab süsteem mul Sunday Millioni piletiga registreeruda turniirile New Year Series 141-L: 109$ NLHE (8-max, Main Event), $1M Gtd – 3-Day Event.
Järelikult mängin väljakutse raames täna siis seda!
Lisaks mängin väljakutsest eraldi sama seeria Women’s Event ja tavapärast Women’s Sunday turniiri.
Oli paljulubav algus!
Sain häid kaarte ja võitsin nendega suuri potte:
Püüdsin riveril kinni päris hullult suure blufi:
Panin riveril maha käe, milles pole üldse kindel, et seda algusest peale hästi mängisin. Pre ta tõstis, ma tõstsin üle, ta callis, flopi actionit ei mäleta, turn check-check ja riveril selline panus…
Viimases käes polnud midagi erilist peale väljakukkumise. UTG tõstab 2BB, button callib, mina lähen BB-lt 27BB all-in ja saan kaks calli. Mul AK, UTG-l TT ja buttonil ka AK. Floppi KTxxx ja lootused läinud. Mängijaid oli kokku 12790, minu koht 3165. Raha saab 1575.
New Year Series Women’s Event turniiril jõudsin üsna rahulikult rahadesse – uskumatuid calle tehti (nt. maksis üks naine kõik tänavad, kuni oli lõpuks all-in lauaga 6845Q). Kahjuks, kohe rahadesse jõudmise järel, lendasin blindide sõjas ausalt all-in panusega välja KQs v AQo.
Nüüd on nii, et kvaliteetsema ja tervema elu nimel on aeg teha oma mugavas elustiilis mõned muudatused! Nagu me teame, tuleb seada suured eesmärgid ning hakata siis väikeste reaalsete sammukestega nende suunas liikuma. Mina tahan elada pikalt ja seda muidugi tervena.
Nagu eelmise aasta lõpus lubatud sai, siis plaanin sel aastal kindlasti rohkem magada, aga samas leida uus hobi sobiva treeningu näol. Niisiis on mul plaanis kõigepealt üht-teist proovida ja seejärel sobivaim välja valida.
Esimese sammuna otsustasin kaasata oma plaanidesse inimese, kes aitaks mul mu eesmärkide suunas liikuda. Olen kaks korda varem eratreeneri (mõlemal korral oli siis treeneriks Monica Lauri) abi kasutanud ja see andis häid tulemusi. Mul ikka on vaja kedagi, kes oleks mu edusammudest huvitatud ja innustaks ning nõuaks nende vajalike sammude tegemist! Iseennast on kuidagi kergem alt vedada kui teisi. Loomulikult on mul olemas Imre ja ka tema on enam kui kaasatud, aga sellest allpool. Eelmisel sügisel oli ühel sünnipäeval juttu, et üks meie sõber plaanib eratreenerina alustada. Tegemist on väga targa ja tegusa, suurepärases füüsilises vormis noore naisega, kellega olen päris mitu korda maailma asju sügavuti lahanud ning seega tundus seda trenniasja koos temaga tegema hakata igati mõistlik.
Sel nädalal on meil toimunud üks konsultatsioon-proovitrenn ja täna tegin iseseisvalt oma treeningkava järgi esimese trenni. Motivatsioon on laes ja ootan põnevusega, mis kõik juhtuma hakkab!
Lisaks:
Nädala alguses käisin Toila Spas, kus muuhulgas ujusin järjest 20 basseinipikkust, ja kolm tundi möödus erinevaid saunu nautides imekiirelt!
Kolmapäeval alustasime Imrega toitumist FitLapi toitumiskava järgi. Minule on see megalihtne: Imre teeb söögid, mõõdab kalorid ja kaalub portsjonid, mina lihtsalt söön ainult seda, mida ette antakse ja toidukordade vahel köögis ei käi.
Täna öösel magasin 10 tundi!
Üleeile sain e-mailiga kutse rinnavähi sõeluuringule, see käik tuleb ette võtta pärast Eesti Laulu poolfinaali.
Võib vist öelda, et parema tervise nimel on küll pea kõik rattad käima lükatud!
Jõulud olid rikkalikud ja kosutavad, aga nii vahvalt palju on mind pildil viimast korda elus!
Täna on siis see kauaoodatud kolmas võimalus kahekümnest.
Ma olen väga valmis mängima! Laske mind juba lauda! 11-dollarilistest piletitest kulutasin eile öösel kaks tükki ära.
Piletite seis väljakutses hetkel: 1 sateliidi pilet tänasele turniirile mängus, 1 Sunday Millionile registreerimisel (mäng algab 19.30), 17 Sunday Millioni oma jääb kontole alles ja satelliidi pileteid järel veel 13.
Panen enam-vähem live-blogina täna asjad kirja ka ning väga loodan, et saan seda blogipostitust hommegi veel edasi teha.
Esimesel levelil sain korra AA, korra AK ja korra JJ, kõige suurema poti sain seejuures soldatitega.
Teisel levelil sain ka korra poisid, aga ainult blindide võiduga see piirdus. Ühe üsna ilmselge blufi püüdsin K-high käega kinni, sellega olen rahul!
Kuna täna osalesin ka Pokkerimängijal külas liiga turniiridel, siis ei jäänud kirjutamiseks ikkagi aega. Kukkusin turniirilt korra välja AQ v KJ, misjärel panin veel ühe pileti mängu. Blufipüük J-kõrge mastiga sattus A-kõrge masti otsa ja seejärel oli mul ainult 3 blindi alles.
Võitlen siis sellega ;)!
AI A7 ja mul on taas 9xBB.
AI lükkasin ka kahe järjestikuse käega KJ ja AT – keegi ei callinud = 11xBB.
SB-lt HJ tõste vastu läksin AI 10xBB, käes AT ja ta foldis! 14xBB
Ikaldus, kuivan aeglaselt, aga kindlalt. 9xBB.
BB-l saan walki, abiks ikka!
Buttonilt teen lükke T9o ja CO-lt 98s – saan blindid ning 14,5xBB lubab mõned käed ka foldida.
QQ ja JJ lükkan tõste peale all-in, calli ei saanud kumbki kord. 19xBB
Late regi lõppedes on mul 16xBB.
JJ – UTG+2 teen tõste 2,5BB, CO callib, BTN läheb kõigega sisse, callin. AA v JJ ja river J! 37xBB – Lucky me!
Seejärel oli üksjagu virelemist ja möödaläinud floppe, aga lõpuks selline minukasulik käsi:
Pausile 27xBB. Olen 2899-st positsioonil 1766 ja raha saab 2671.
Viimane käsi enne rahasid AJs läks keeruliseks, sest sain flopist parima masti tõmbe ning olin sunnitud kuni riverini callima. Mast ei tulnud, jätsin 12xBB alles.
Väljakutse esimene rahaline koht käes. 12xBB
Viimane käsi oli küll pettumus. Plaan oli fööniksina tõusta, aga sain kaks calli ning selle kohutava riveri!
Samas tuleb muidugi väljakutse esimese rahalise koha üle rõõmustada ja järgmisel nädalal lihtsalt paremini mängida!
Olen mänginud ka päris palju tasuta saadud 0,5$ piletitega ning 1,5$ ja 11$ satelliit-turniire, mille tulemusena on mul kontole kogunenud veel viis erinevat 109$ maksvat piletit (1092×109$ Sunday Million, 2×109$ Power Path Step 4 ja 1×109$ Power Path Bronze Pass piletid).
See oli üks eriti kiire ja erinevaid tegemisi täis aasta! Kõik oli väga tore, aga natuke väsisin ära, seega loodan, et alanud aastal on rohkem aega niisama istuda ja nautida!
Tööaasta
Töö ERR-i fotograafina on mulle väga südamelähedane. Tunnen, et olen jõudnud punkti, kus ma tööga seoses enam mitte midagi ega kedagi ei karda, aga samas üle jala ka (veel) midagi ei lase. Võib-olla enne “Hommik Anuga” saate salvestust ma tõesti enam otseselt ette ei mõtle, et missugseid pilte tegema peaks, aga kui lähen uuele platsile, siis ikka natuke plaane teen ja vahel tunnen isegi ärevust või elevust.
Suur muudatus seisnes 2023. aastal selles, et ERR-is leiti viimaks raha mulle uue “klõpsuvaba” kaamera Nikon Z8 ostmiseks! Mingis mõttes on see Z8 isegi parem, kui mu isiklik Z9, sest ta on väiksema aku tõttu veidi kergem. Akusid peab küll tihedamini vahetama, aga kuna sain ka 4 lisaakut, siis pole see veel kordagi probleemi tekitanud.
Uus kaamera tähendab mitmes mõttes uut kvaliteeti: esiteks fotod ise ja asjaolu, et vana kaamera iga kord fokusseerida enam ei suvatsenud, aga ERRi töö jaoks on kõige olulisem siiski võimalus pildistada vaikselt, salvestust segamata. Iga kord, kui mõtlen “Õnne 13”, “EnsV”, otsesaadete või intervjuude pildistamise ajal sellele, et veel 2022 pidin ootama salvestuses pausi, et “klõps teha”, tunnen end tänulikuna! Teiselt poolt teen ma nüüd veel rohkem pilte, sest otsin ikka seda kõige paremat emotsiooni ja selle käigus muudkui vajutan “igaks juhuks” – seetõttu on sageli pärast vaja liiga palju sorteerida ja viimistleda.
Tõepoolest, ma ei tahaks töötada fotograafina mitte kuskil mujal! ERR-i inimesed on er(r)ilised!
Alloleval pildil on turundusosakonna koosolek ERMis 29.03.2023
Kooliaasta
Minu 2023. aasta läbivaks teemaks, rõõmuks, avastuste sahvriks, korduvaks ahastuseks ja hullumeelseks gaasipedaaliks osutus aga hoopis uuesti koolipinki istumine.
Kui 2022. aasta lõpus “Ringvaates” BFM ja ERR ühistöös sündinud Toimetaja-saatejuht televisioonis ja raadios mikrokraadi programmi tutvustati, helistas mulle kohe peale saadet mu ema ja ütles, et jäta see aianduskool nüüd kus seda ja teist, mine hoopis saatejuhiks õppima! Olin programmist juba töö juures natuke kuulnud ja tegelikult ka ise elevile läinud, aga tegutsenud veel mitte. Seejärel sai nõu peetud Imrega, kes suhtus uude õhinasse algul kergelt skeptiliselt, sest just sügisel ma olin ju hakanud Olustveres aiakujunduse kursusel käima ning juba see võttis päris palju vaba aega vähemaks. Avaldus sai lõpuks kirjutatud enam-vähem viimasel minutil, misjärel avastasin end juba sisseastumiseks korraldatud vestluselt. Õppima ma ühena 25 inimesest ka pääsesin ja jaanuaris algas parajalt hullumeelne trall.
Kuigi alguses anti lootust, et see on vaid paar korda kuus nädalavahetustel toimuv õpe, mida töö kõrvalt mugavalt teha jõuab, siis tegelikkus osutust veidi teistsuguseks. Isegi kui tunnid toimusidki tõesti vaid paaril-kolmel nädalavahetusel kuus, siis iseseisvaid ja grupitöid jagati igas aines mõnuga, lisaks tuli teha ära praktikapäevad ja -nädalad. Olustvere aianduskooli jätsin märtsis pooleli, sest kahe kooli õppepäevad lihtsalt sattusid mitu korda samale päevale ja kuna eelistasin alati toimetajaõpet, siis lõpuks ma enam ei osanud ega jõudnud kõiki aiakujunduse töid järele teha ning lõin käega.
Kui mul poleks olnud megatublisid praktikante Gead aasta esimeses ja Georgi aasta teises pooles, oleks mul ilmselt tulnud ka toimetajakursus ühel hetkel pooleli jätta, aga nad olid olemas ja seetõttu on mul suur lootus selle aasta alguses oma mikrokraad tõesti kätte saada.
Saatejuhi ambitsiooni polnud mul õppima minneski, aga see, et kas ma tahaksin pärast lõpetamist hakata tööle toimetajana, on juba keerulisem küsimus. Ma pigem tahaks proovida, aga samas ma reaalselt kardan seda ametit. Ei, mitte tööd, mida tegema peaks, vaid iseenda töösse ärakaotamist, sest olles nüüd näinud seda toimetaja töö mahtu ja erinevaid tahke lähemalt, saan aru, et ületöötamine ja läbipõlemine oleks minu iseloomu juures liiga tõenäolised. Võib-olla 20 aastat tagasi oleksin jaksanud, aga praegu, aastal, mil mul täitub 50 eluaastat, tahaks ellu juba veidi rahulikumat kulgemist. Mingit üksikut saadet või projekti oleks muidugi äge proovida, aga igapäevast saadet või pikemat saatesarja kindlasti ei jaksaks (isegi mitte “abitoimetada”!).
Samas olen väga õnnelik, et mul oli/on võimalus sellel kursusel osaleda, sest kokkupuuted õppejõudude ja kursakaaslastega on olnud valgustuslikud (ilmselt on olemas veel mingi parem omadussõna või omadussõnade kogum, aga kasutan hetkel seda), lisaks olen veel rohkem hakanud hindama iga meeskonnaliikme tööd saate valmimisel. Televisioon on meeskonnatöö! See pole mingi niisama lause, mida auhindade saamisel suusoojaks öeldakse, see on päriselt ka igast otsast nii! Seega, kui mõni saade teile väga meeldib, siis lugege kõik lõputiitrites olevad nimed läbi! Pildil minu kursus. Pange tähele, et mitmega neist võite lähiaasatel teles ja raadios kohtuda!
Kursuse lõputööna, kus osalesin toimetaja, fotograafi ja mingil määral ka produtsendi ametis, valmis minu arvates täitsa tore ja südamlik integratsiooni- ja köögisaade “Piiritult maitsvad pühad”. Siinkohal on mul eriti hea meel, et meie saate režissööriks oli toetav ja ülirahulik Maarja Pärsim, keda olin varem tööl vaid vilksamisi näinud, aga kes nüüd meelidb mulle hullupööra!
Pokkeriaasta
Mängisin aasta esimeses pooles tõesti ülivähe ning veidike rohkem hakkasin netilaudadesse jõudma alles oktoobrist, mil algas Eesti naiste pokkeriliiga 15. hooaeg.
Live pokkeris lasin 2022. aasta Eesti naiste pokkeriliigast võidetud Kings of Talllinn Queens turniiri pileti hoogsalt tuulde: naistega oli tore aega veeta, aga mingit tulemust ei sündinud. Väikse rahalise auhinna sain samal festivalil hoopis 8-game turniiri 8. koha eest.
Eesti meistrivõistlused läksid minust justkui lennates mööda. Kuigi elasime Imrega sel ajal Hiltonis ja tema mängis kaasa pea kõik turniirid, siis minul polnud töö ja kooli kõrvalt kuigi palju võimalik mängida ja need neli turniiri, millest osa võtsin, läksid ka halvasti. Lohutuseks oli, et Imre sai kolmel turniiril rahadesse ning seega oli meil kahe peale kokku ikkagi kasumlik üritus.
Aprillis võitsin Win TV Live (auhinnaraha 2000€). Seega aasta jooksul ikka ühe karika sain!
Aga ma ei jäänud loorberitele pikutama! Naisteliiga sai ka sel aastal peetud ja 15. korrale vääriliselt! Sellist kajastust ja tähelepanu ja auhinnalauda pole meil varem olnud! Unibet Ergoga eesotsas kõike korraldamas ja rahastamas, WinTV pea kogu tiimiga telelauda tegemas, Lenka fotograafiks, Jokkerist Hannes ja Herli blogimas, Waim oma meeskonnaga turniiri läbi viimas, meie Kristi ja Liisiga auhindu tassimas, loosimas, jagamas, osalejad abistamas, natimas, suhtlemas, “secret santa” kingipaki vahetuses osalemas, kõik oma panust andmas! MEGAÜRITUS!
Kaks pokkerireisi mahutasime sellesse aastasse. Käisime koos Siboldite ja paljude teiste eestlastega Franke ja Karevi poolt veetaval The Festival Maltal, kus Naiste 125-eurose turniiri kolmanda koha eest sain auhinnaks 1050 eurot. Oktoobri suurte tormide aegu oli aga miskipärast vaja ka Paf Marine Cupile minna ja kuigi jõudsime seal Ergo Marustega paaristurniiri mängides lausa rahadesse, jääb peamiseks mälestuseks siiski meeletu südamepahadus ja oksendamine. Samas oli jalustukäik Rootsis väga tore ning seal nägime poole päeva jooksul ära nii sooja kesksuve, kui vihmase ja tormise hilissügise.
Oktoobris-novembris, kui ma parasjagu kohutava koroonaga kodus istusin – kuulutati välja ainult naistele mõeldud pokkerifestival Queens of Tallinn. Kuna mul aega järsku oli, siis mängisin netis sinna satelliite ning võitsin väga odavalt peaotäie pileteid, millega õnnestus detsembris kõik Queens of Tallinn turniirid kaasa mängida.
Osalesime sellel festivalil tugeva tiimiga – mina, Giedre Valgemäe ja Teele Viira – kuid ootustele mittevastavalt ei mahtunud me esikolmikusse. Imre kinkis mulle sünnipäevaks veel ka ööbimise Hiltonis kogu festivali ajaks (lihtsam koolis ja tööl käia). Isiklikus plaanis jäin selle seeriaga pisikesse plussi, sest Mystery Bounty turniirilt sain auhinnaks 100€ ja üllatuskingi, milleks osutus üks öö kahele Hiltonis (kavatsen selle ära kasutada Kings of Tallinna ajal, mille põhiturnirii pileti võitsin WinTV ja Olybeti viimase ühise liiga edetabeli liidrikoha eest). Lisaks oli kogu festivali kavas ka üks turniir, kuhu pääsesid mängima ka mehed, ning selle ainsa võitis ära Imre Leibold! Nii ta siis päästis taas meie pere pokkeriau ja võitis minule kandmiseks kaelakee!
Novembri lõpus juhtus aga selline lugu, et võitsin üsna tühja koha pealt järsku 20 Sunday Millions turniiri piletit (ühe väärtus 109$) ja 25 Sunday Millions turniiri satelliidi piletit (ühe väärtus 11$). Lähemalt loe 27.11 blogipostitusest.
Kaks piletit olen kahjuks edutult ära kasutanud ja rohkem pole mängida saanud, sest turniirid on “puhkusel” ja järgmine Sunday Million turniir toimub alles 7. jaanuaril. Nende piletite päris rahaks ümbermängimine on seega juba uue, alanud aasta teema!
Reisiaasta
Pokkerireis Maltale sisaldas reisimist suhteliselt vähe, kuid sellele järgnes kojusõidul paar ööd linnakseses Treviso, mille kohta kirjutasin FB-s sedamoodi:
“Maltal oli tore pokkerit mängida, kuid hingekosutavaks puhkuseks on Itaalia väikelinn Treviso, kuhu tagasiteel poolkogemata sattusime, hoopis rohkem minu koht. Päiksepaisteline, vaikne, lilleline ja puhas!”
Ööbimiskoht oli ka erilisem kui tavaliselt, kunstiinimeste butiikhotell Locanda San Tomaso – täiega stiilne!
Päevake jalutamist Rootsis Paf Marine Cup raames. Ühe majaka saime ka pildile (Blockhusuddens).
Poola – esimene autoreis meie rohelise Kiaga. Mulle väga meeldib koos Imrega teel olla ja väikestes hotellides peatuda ja majakaid “jahtida”. Poola reisi avastusteks olidki majakad, rannad ja promenaadid, miniatuuride pargid ning pelmeenid.
Teater-kontsert-film
Nigel aasta nendes valdkondades, aga mitte nii hull, kui kartsin kokkuvõtet alustades:
Viljandis ”39 astet”
Von Krahli Teater “Melanhoolia” – tohutult meeldis, lausa lummas
Salme Teater “Näitleja”
Cirque du Soleil “OVO” Unibet Arenal – tuntud headuses, midagi vähemat ei oodanudki
Film Aki Kaurismäki “Langenud Lehed” – lihtsalt väga hea kulgemine
Kõike ei jõua keegi, eksole? Kõige eeltooduga seoses iseloomustavad möödnud aastat ka mõned negatiivsemad ilmingud.
Vähese lugemise aasta: Kui uskuda gooreadsi lehte, siis lugesin sel aastal läbi vaid 6 raamatut ja viit tärni ei teeninud miski, isegi Marii Karelli “Urmas Ott Teletähe lugu”. Võib-olla ma lugesin midagi veel, kindlasti vähemalt sirvisin ja lugesin osaliselt (korduvaid ja poolikud ma kirja ei pane), aga väga mannetu aasta ikkagi!
Käsitöövaene aasta:
Päkapikkude iive oli katastroofiliselt madal, umbes 15 päkapikku sündis ja leids sel aastal endale uue kodu mõne mulle olulise inimese juures. Midagi muud ma vist isegi ei teinud, kui mitte pidada käsitööks 31. detsembril valmistatud pelmeene, millest üks sort tõesti näputöö nimetuse ära teenis.
Vähe magamise aasta: Üritasin mitmetel õhtutel, nädalatel ja isegi kuul oma uneharjumusi parandada, aga paraku tuleb tõdeda, et aasta lõpuks oli seis ikkagi pigem halb kui hea. Aasta keskmiseks unetundide arvuks ööpäevas kujunes mu targa telefoni andmetel 5h 54min ehk kuigi 2022. aastaga võrreldes magasin keskmiselt 3 minutit rohkem, on seda siiski selgelt liiga vähe. Mõningi kord, kui pean hommikul enne 11 ärkama, tunnen end tegelikult üsna väsinult ega taha kuhugi minna/midagi teha. Sama vana laul, ma tean! Samas usun siiralt, et algaval aastal (kui mul pole plaanis mitte mingeid õpinguid pikemalt jätkata ega uusi alustada) on mul magamiseks reaalselt rohkem aega.
Trennivaba aasta: Eks inimene jätab ajanappuse olukorras eelkõige ikka ära asjad, mis talle nii väga ei meeldigi. Ma pole tegelikult kunagi selle kehakultuuriga eriline sõber olnud, aga olen end juba lapsest saati ikka seda mingilgi määral tegema sundinud, kuid sel aastal piirdusin tõesti minimaalse eluks vajalikuga.
Mu päevarutiinis on kaks liikumist: hommikuvõimlemine ja 10 000 sammu. Need tegin ikka korralikult ja kohusetundlikult ära. Hommikuvõimlemine jäi ära paar korda sissemagamise tõttu ja oli samal põhjusel mõnikord ülilühike ning alla 10000 sammu tegin 7 päeva koroonat põdedes. See haigus külastas mind selle aasta oktoobris esmakordselt ja oli väga rõve!
Uue aasta lubadus on hiljemalt märtsiks mingi trenni rutiin saavutada ja seda siis aasta lõpuni ka teha!
Ei ole kahjuks kirjutada veel ühestki eduasammust. Täna kasutasin ära oma teise Sunday Millioni pileti ja enne kui kahepäevane mäng õieti alatagi jõudis, juhtus selline käsi:
Flopis UTG tõstab 2,1xBB ja mina tõstan järgmisena üle 9,2xBB. Kõik vahepealsed foldivad ja algne tõstja callib. Flopist lükkab ta mu 30BB all-in, mille callin. Olen ees, hitin turnis ja ta rehitib riveri. Olen tige! Kuigi re-entry periood kestab ja saaksin end 50BB peale tagasi sisse osta, siis arvan, et meeleolu selleks on liiga nadi. Eks proovin järgmisel nädalal uuesti.
Kokku väljakutses mängimiseks alles 20xSM ja ja 18xSMsat piletit.
Täna mängisin väljakutse raames ühe 11-dollerilise satelliidi.
Mõned toredad käed turna alguspoolest. Keskmine pilt räägib käest, kus vastane tegi väikse tõste ja mina läksin preflopis all-in – huvitav call satelliidil ma ütleks! Viimases käes oli lihtsalt minu push ja vastase call.
Minu suur eeskuju ja mentor pokkeris ehk mu abikaasa andis mulle satelliitide mängimiseks rusikareegli, et kui asud positsioonil, mis on viimasest auhinnakohast rohkem astmeid kõrgemal, kui peaks auhinna saamiseni mängijaid välja kukkuma, siis jõuad tõenäoliselt foldides “rahadeni” ning peaksid seetõttu mängima eriti “tight mängu” (ainult ülihäid käsi või häid käsi ainult üliväikeste stäkkidega mängijate vastu).
Hämmastaval kombel jõudsin ma sellesse olukorda üsna kiiresti.
Kui meid oli alles 68, siis olin mina 11. kohal, 50 said pileti. 50-11=39 ja 68-50=18 ehk 39>18 ja üsna oluliselt. Seega “stallisin” (viivitasin mänguotsuste tegemisega) selleks, et teistele suuremaid pimepanuseid tekitada ja vähem käsi mängiada ning foldisin kaarte nagu jaksasin. Paraku läks lõpuks ikkagi närviliseks, sest kui meid oli 54, siis olin mina positsioonil 47 ehk 50-47=3 ja 54-50=4, kõik saavad aru, et “3” ei ole enam sugugi suurem kui “4”! Samas olid aga asjalood sellised, et minul oli oma 4xBB stäkiga blindideni aega pea terve ring, aga teised pisikesed olid peaaegu sunnitud all-in situatsioonides enne ning vaid paari käe pärast hüppas ette aknake, mis ütles, et olen taas ühe Sunday Million pileti võrra rikkam.
Väljakutse väliselt mängisin ära ka ühe uue 109-dollarilise Power Path pileti, kuid kahjuks lendasin suhteliselt varakult preflop all-in olukorras AK v AQ turniirilt välja, sest emand lihtsalt otsustas riverisse potsatada.
Kokku väljakutses mängimiseks alles 21xSM ja ja 18xSMsat piletit.
