Nüüd on nii, et kvaliteetsema ja tervema elu nimel on aeg teha oma mugavas elustiilis mõned muudatused! Nagu me teame, tuleb seada suured eesmärgid ning hakata siis väikeste reaalsete sammukestega nende suunas liikuma. Mina tahan elada pikalt ja seda muidugi tervena.
Nagu eelmise aasta lõpus lubatud sai, siis plaanin sel aastal kindlasti rohkem magada, aga samas leida uus hobi sobiva treeningu näol. Niisiis on mul plaanis kõigepealt üht-teist proovida ja seejärel sobivaim välja valida.
Esimese sammuna otsustasin kaasata oma plaanidesse inimese, kes aitaks mul mu eesmärkide suunas liikuda. Olen kaks korda varem eratreeneri (mõlemal korral oli siis treeneriks Monica Lauri) abi kasutanud ja see andis häid tulemusi. Mul ikka on vaja kedagi, kes oleks mu edusammudest huvitatud ja innustaks ning nõuaks nende vajalike sammude tegemist! Iseennast on kuidagi kergem alt vedada kui teisi. Loomulikult on mul olemas Imre ja ka tema on enam kui kaasatud, aga sellest allpool. Eelmisel sügisel oli ühel sünnipäeval juttu, et üks meie sõber plaanib eratreenerina alustada. Tegemist on väga targa ja tegusa, suurepärases füüsilises vormis noore naisega, kellega olen päris mitu korda maailma asju sügavuti lahanud ning seega tundus seda trenniasja koos temaga tegema hakata igati mõistlik.
Sel nädalal on meil toimunud üks konsultatsioon-proovitrenn ja täna tegin iseseisvalt oma treeningkava järgi esimese trenni. Motivatsioon on laes ja ootan põnevusega, mis kõik juhtuma hakkab!
Lisaks:
Nädala alguses käisin Toila Spas, kus muuhulgas ujusin järjest 20 basseinipikkust, ja kolm tundi möödus erinevaid saunu nautides imekiirelt!
Kolmapäeval alustasime Imrega toitumist FitLapi toitumiskava järgi. Minule on see megalihtne: Imre teeb söögid, mõõdab kalorid ja kaalub portsjonid, mina lihtsalt söön ainult seda, mida ette antakse ja toidukordade vahel köögis ei käi.
Täna öösel magasin 10 tundi!
Üleeile sain e-mailiga kutse rinnavähi sõeluuringule, see käik tuleb ette võtta pärast Eesti Laulu poolfinaali.
Võib vist öelda, et parema tervise nimel on küll pea kõik rattad käima lükatud!
Jõulud olid rikkalikud ja kosutavad, aga nii vahvalt palju on mind pildil viimast korda elus!
Täna on siis see kauaoodatud kolmas võimalus kahekümnest.
Ma olen väga valmis mängima! Laske mind juba lauda! 11-dollarilistest piletitest kulutasin eile öösel kaks tükki ära.
Piletite seis väljakutses hetkel: 1 sateliidi pilet tänasele turniirile mängus, 1 Sunday Millionile registreerimisel (mäng algab 19.30), 17 Sunday Millioni oma jääb kontole alles ja satelliidi pileteid järel veel 13.
Panen enam-vähem live-blogina täna asjad kirja ka ning väga loodan, et saan seda blogipostitust hommegi veel edasi teha.
Esimesel levelil sain korra AA, korra AK ja korra JJ, kõige suurema poti sain seejuures soldatitega.
Teisel levelil sain ka korra poisid, aga ainult blindide võiduga see piirdus. Ühe üsna ilmselge blufi püüdsin K-high käega kinni, sellega olen rahul!
Kuna täna osalesin ka Pokkerimängijal külas liiga turniiridel, siis ei jäänud kirjutamiseks ikkagi aega. Kukkusin turniirilt korra välja AQ v KJ, misjärel panin veel ühe pileti mängu. Blufipüük J-kõrge mastiga sattus A-kõrge masti otsa ja seejärel oli mul ainult 3 blindi alles.
Võitlen siis sellega ;)!
AI A7 ja mul on taas 9xBB.
AI lükkasin ka kahe järjestikuse käega KJ ja AT – keegi ei callinud = 11xBB.
SB-lt HJ tõste vastu läksin AI 10xBB, käes AT ja ta foldis! 14xBB
Ikaldus, kuivan aeglaselt, aga kindlalt. 9xBB.
BB-l saan walki, abiks ikka!
Buttonilt teen lükke T9o ja CO-lt 98s – saan blindid ning 14,5xBB lubab mõned käed ka foldida.
QQ ja JJ lükkan tõste peale all-in, calli ei saanud kumbki kord. 19xBB
Late regi lõppedes on mul 16xBB.
JJ – UTG+2 teen tõste 2,5BB, CO callib, BTN läheb kõigega sisse, callin. AA v JJ ja river J! 37xBB – Lucky me!
Seejärel oli üksjagu virelemist ja möödaläinud floppe, aga lõpuks selline minukasulik käsi:
Pausile 27xBB. Olen 2899-st positsioonil 1766 ja raha saab 2671.
Viimane käsi enne rahasid AJs läks keeruliseks, sest sain flopist parima masti tõmbe ning olin sunnitud kuni riverini callima. Mast ei tulnud, jätsin 12xBB alles.
Väljakutse esimene rahaline koht käes. 12xBB
Viimane käsi oli küll pettumus. Plaan oli fööniksina tõusta, aga sain kaks calli ning selle kohutava riveri!
Samas tuleb muidugi väljakutse esimese rahalise koha üle rõõmustada ja järgmisel nädalal lihtsalt paremini mängida!
Olen mänginud ka päris palju tasuta saadud 0,5$ piletitega ning 1,5$ ja 11$ satelliit-turniire, mille tulemusena on mul kontole kogunenud veel viis erinevat 109$ maksvat piletit (1092×109$ Sunday Million, 2×109$ Power Path Step 4 ja 1×109$ Power Path Bronze Pass piletid).
See oli üks eriti kiire ja erinevaid tegemisi täis aasta! Kõik oli väga tore, aga natuke väsisin ära, seega loodan, et alanud aastal on rohkem aega niisama istuda ja nautida!
Tööaasta
Töö ERR-i fotograafina on mulle väga südamelähedane. Tunnen, et olen jõudnud punkti, kus ma tööga seoses enam mitte midagi ega kedagi ei karda, aga samas üle jala ka (veel) midagi ei lase. Võib-olla enne “Hommik Anuga” saate salvestust ma tõesti enam otseselt ette ei mõtle, et missugseid pilte tegema peaks, aga kui lähen uuele platsile, siis ikka natuke plaane teen ja vahel tunnen isegi ärevust või elevust.
Suur muudatus seisnes 2023. aastal selles, et ERR-is leiti viimaks raha mulle uue “klõpsuvaba” kaamera Nikon Z8 ostmiseks! Mingis mõttes on see Z8 isegi parem, kui mu isiklik Z9, sest ta on väiksema aku tõttu veidi kergem. Akusid peab küll tihedamini vahetama, aga kuna sain ka 4 lisaakut, siis pole see veel kordagi probleemi tekitanud.
Uus kaamera tähendab mitmes mõttes uut kvaliteeti: esiteks fotod ise ja asjaolu, et vana kaamera iga kord fokusseerida enam ei suvatsenud, aga ERRi töö jaoks on kõige olulisem siiski võimalus pildistada vaikselt, salvestust segamata. Iga kord, kui mõtlen “Õnne 13”, “EnsV”, otsesaadete või intervjuude pildistamise ajal sellele, et veel 2022 pidin ootama salvestuses pausi, et “klõps teha”, tunnen end tänulikuna! Teiselt poolt teen ma nüüd veel rohkem pilte, sest otsin ikka seda kõige paremat emotsiooni ja selle käigus muudkui vajutan “igaks juhuks” – seetõttu on sageli pärast vaja liiga palju sorteerida ja viimistleda.
Tõepoolest, ma ei tahaks töötada fotograafina mitte kuskil mujal! ERR-i inimesed on er(r)ilised!
Alloleval pildil on turundusosakonna koosolek ERMis 29.03.2023
Kooliaasta
Minu 2023. aasta läbivaks teemaks, rõõmuks, avastuste sahvriks, korduvaks ahastuseks ja hullumeelseks gaasipedaaliks osutus aga hoopis uuesti koolipinki istumine.
Kui 2022. aasta lõpus “Ringvaates” BFM ja ERR ühistöös sündinud Toimetaja-saatejuht televisioonis ja raadios mikrokraadi programmi tutvustati, helistas mulle kohe peale saadet mu ema ja ütles, et jäta see aianduskool nüüd kus seda ja teist, mine hoopis saatejuhiks õppima! Olin programmist juba töö juures natuke kuulnud ja tegelikult ka ise elevile läinud, aga tegutsenud veel mitte. Seejärel sai nõu peetud Imrega, kes suhtus uude õhinasse algul kergelt skeptiliselt, sest just sügisel ma olin ju hakanud Olustveres aiakujunduse kursusel käima ning juba see võttis päris palju vaba aega vähemaks. Avaldus sai lõpuks kirjutatud enam-vähem viimasel minutil, misjärel avastasin end juba sisseastumiseks korraldatud vestluselt. Õppima ma ühena 25 inimesest ka pääsesin ja jaanuaris algas parajalt hullumeelne trall.
Kuigi alguses anti lootust, et see on vaid paar korda kuus nädalavahetustel toimuv õpe, mida töö kõrvalt mugavalt teha jõuab, siis tegelikkus osutust veidi teistsuguseks. Isegi kui tunnid toimusidki tõesti vaid paaril-kolmel nädalavahetusel kuus, siis iseseisvaid ja grupitöid jagati igas aines mõnuga, lisaks tuli teha ära praktikapäevad ja -nädalad. Olustvere aianduskooli jätsin märtsis pooleli, sest kahe kooli õppepäevad lihtsalt sattusid mitu korda samale päevale ja kuna eelistasin alati toimetajaõpet, siis lõpuks ma enam ei osanud ega jõudnud kõiki aiakujunduse töid järele teha ning lõin käega.
Kui mul poleks olnud megatublisid praktikante Gead aasta esimeses ja Georgi aasta teises pooles, oleks mul ilmselt tulnud ka toimetajakursus ühel hetkel pooleli jätta, aga nad olid olemas ja seetõttu on mul suur lootus selle aasta alguses oma mikrokraad tõesti kätte saada.
Saatejuhi ambitsiooni polnud mul õppima minneski, aga see, et kas ma tahaksin pärast lõpetamist hakata tööle toimetajana, on juba keerulisem küsimus. Ma pigem tahaks proovida, aga samas ma reaalselt kardan seda ametit. Ei, mitte tööd, mida tegema peaks, vaid iseenda töösse ärakaotamist, sest olles nüüd näinud seda toimetaja töö mahtu ja erinevaid tahke lähemalt, saan aru, et ületöötamine ja läbipõlemine oleks minu iseloomu juures liiga tõenäolised. Võib-olla 20 aastat tagasi oleksin jaksanud, aga praegu, aastal, mil mul täitub 50 eluaastat, tahaks ellu juba veidi rahulikumat kulgemist. Mingit üksikut saadet või projekti oleks muidugi äge proovida, aga igapäevast saadet või pikemat saatesarja kindlasti ei jaksaks (isegi mitte “abitoimetada”!).
Samas olen väga õnnelik, et mul oli/on võimalus sellel kursusel osaleda, sest kokkupuuted õppejõudude ja kursakaaslastega on olnud valgustuslikud (ilmselt on olemas veel mingi parem omadussõna või omadussõnade kogum, aga kasutan hetkel seda), lisaks olen veel rohkem hakanud hindama iga meeskonnaliikme tööd saate valmimisel. Televisioon on meeskonnatöö! See pole mingi niisama lause, mida auhindade saamisel suusoojaks öeldakse, see on päriselt ka igast otsast nii! Seega, kui mõni saade teile väga meeldib, siis lugege kõik lõputiitrites olevad nimed läbi! Pildil minu kursus. Pange tähele, et mitmega neist võite lähiaasatel teles ja raadios kohtuda!
Kursuse lõputööna, kus osalesin toimetaja, fotograafi ja mingil määral ka produtsendi ametis, valmis minu arvates täitsa tore ja südamlik integratsiooni- ja köögisaade “Piiritult maitsvad pühad”. Siinkohal on mul eriti hea meel, et meie saate režissööriks oli toetav ja ülirahulik Maarja Pärsim, keda olin varem tööl vaid vilksamisi näinud, aga kes nüüd meelidb mulle hullupööra!
Pokkeriaasta
Mängisin aasta esimeses pooles tõesti ülivähe ning veidike rohkem hakkasin netilaudadesse jõudma alles oktoobrist, mil algas Eesti naiste pokkeriliiga 15. hooaeg.
Live pokkeris lasin 2022. aasta Eesti naiste pokkeriliigast võidetud Kings of Talllinn Queens turniiri pileti hoogsalt tuulde: naistega oli tore aega veeta, aga mingit tulemust ei sündinud. Väikse rahalise auhinna sain samal festivalil hoopis 8-game turniiri 8. koha eest.
Eesti meistrivõistlused läksid minust justkui lennates mööda. Kuigi elasime Imrega sel ajal Hiltonis ja tema mängis kaasa pea kõik turniirid, siis minul polnud töö ja kooli kõrvalt kuigi palju võimalik mängida ja need neli turniiri, millest osa võtsin, läksid ka halvasti. Lohutuseks oli, et Imre sai kolmel turniiril rahadesse ning seega oli meil kahe peale kokku ikkagi kasumlik üritus.
Aprillis võitsin Win TV Live (auhinnaraha 2000€). Seega aasta jooksul ikka ühe karika sain!
Aga ma ei jäänud loorberitele pikutama! Naisteliiga sai ka sel aastal peetud ja 15. korrale vääriliselt! Sellist kajastust ja tähelepanu ja auhinnalauda pole meil varem olnud! Unibet Ergoga eesotsas kõike korraldamas ja rahastamas, WinTV pea kogu tiimiga telelauda tegemas, Lenka fotograafiks, Jokkerist Hannes ja Herli blogimas, Waim oma meeskonnaga turniiri läbi viimas, meie Kristi ja Liisiga auhindu tassimas, loosimas, jagamas, osalejad abistamas, natimas, suhtlemas, “secret santa” kingipaki vahetuses osalemas, kõik oma panust andmas! MEGAÜRITUS!
Kaks pokkerireisi mahutasime sellesse aastasse. Käisime koos Siboldite ja paljude teiste eestlastega Franke ja Karevi poolt veetaval The Festival Maltal, kus Naiste 125-eurose turniiri kolmanda koha eest sain auhinnaks 1050 eurot. Oktoobri suurte tormide aegu oli aga miskipärast vaja ka Paf Marine Cupile minna ja kuigi jõudsime seal Ergo Marustega paaristurniiri mängides lausa rahadesse, jääb peamiseks mälestuseks siiski meeletu südamepahadus ja oksendamine. Samas oli jalustukäik Rootsis väga tore ning seal nägime poole päeva jooksul ära nii sooja kesksuve, kui vihmase ja tormise hilissügise.
Oktoobris-novembris, kui ma parasjagu kohutava koroonaga kodus istusin – kuulutati välja ainult naistele mõeldud pokkerifestival Queens of Tallinn. Kuna mul aega järsku oli, siis mängisin netis sinna satelliite ning võitsin väga odavalt peaotäie pileteid, millega õnnestus detsembris kõik Queens of Tallinn turniirid kaasa mängida.
Osalesime sellel festivalil tugeva tiimiga – mina, Giedre Valgemäe ja Teele Viira – kuid ootustele mittevastavalt ei mahtunud me esikolmikusse. Imre kinkis mulle sünnipäevaks veel ka ööbimise Hiltonis kogu festivali ajaks (lihtsam koolis ja tööl käia). Isiklikus plaanis jäin selle seeriaga pisikesse plussi, sest Mystery Bounty turniirilt sain auhinnaks 100€ ja üllatuskingi, milleks osutus üks öö kahele Hiltonis (kavatsen selle ära kasutada Kings of Tallinna ajal, mille põhiturnirii pileti võitsin WinTV ja Olybeti viimase ühise liiga edetabeli liidrikoha eest). Lisaks oli kogu festivali kavas ka üks turniir, kuhu pääsesid mängima ka mehed, ning selle ainsa võitis ära Imre Leibold! Nii ta siis päästis taas meie pere pokkeriau ja võitis minule kandmiseks kaelakee!
Novembri lõpus juhtus aga selline lugu, et võitsin üsna tühja koha pealt järsku 20 Sunday Millions turniiri piletit (ühe väärtus 109$) ja 25 Sunday Millions turniiri satelliidi piletit (ühe väärtus 11$). Lähemalt loe 27.11 blogipostitusest.
Kaks piletit olen kahjuks edutult ära kasutanud ja rohkem pole mängida saanud, sest turniirid on “puhkusel” ja järgmine Sunday Million turniir toimub alles 7. jaanuaril. Nende piletite päris rahaks ümbermängimine on seega juba uue, alanud aasta teema!
Reisiaasta
Pokkerireis Maltale sisaldas reisimist suhteliselt vähe, kuid sellele järgnes kojusõidul paar ööd linnakseses Treviso, mille kohta kirjutasin FB-s sedamoodi:
“Maltal oli tore pokkerit mängida, kuid hingekosutavaks puhkuseks on Itaalia väikelinn Treviso, kuhu tagasiteel poolkogemata sattusime, hoopis rohkem minu koht. Päiksepaisteline, vaikne, lilleline ja puhas!”
Ööbimiskoht oli ka erilisem kui tavaliselt, kunstiinimeste butiikhotell Locanda San Tomaso – täiega stiilne!
Päevake jalutamist Rootsis Paf Marine Cup raames. Ühe majaka saime ka pildile (Blockhusuddens).
Poola – esimene autoreis meie rohelise Kiaga. Mulle väga meeldib koos Imrega teel olla ja väikestes hotellides peatuda ja majakaid “jahtida”. Poola reisi avastusteks olidki majakad, rannad ja promenaadid, miniatuuride pargid ning pelmeenid.
Teater-kontsert-film
Nigel aasta nendes valdkondades, aga mitte nii hull, kui kartsin kokkuvõtet alustades:
Viljandis ”39 astet”
Von Krahli Teater “Melanhoolia” – tohutult meeldis, lausa lummas
Salme Teater “Näitleja”
Cirque du Soleil “OVO” Unibet Arenal – tuntud headuses, midagi vähemat ei oodanudki
Film Aki Kaurismäki “Langenud Lehed” – lihtsalt väga hea kulgemine
Kõike ei jõua keegi, eksole? Kõige eeltooduga seoses iseloomustavad möödnud aastat ka mõned negatiivsemad ilmingud.
Vähese lugemise aasta: Kui uskuda gooreadsi lehte, siis lugesin sel aastal läbi vaid 6 raamatut ja viit tärni ei teeninud miski, isegi Marii Karelli “Urmas Ott Teletähe lugu”. Võib-olla ma lugesin midagi veel, kindlasti vähemalt sirvisin ja lugesin osaliselt (korduvaid ja poolikud ma kirja ei pane), aga väga mannetu aasta ikkagi!
Käsitöövaene aasta:
Päkapikkude iive oli katastroofiliselt madal, umbes 15 päkapikku sündis ja leids sel aastal endale uue kodu mõne mulle olulise inimese juures. Midagi muud ma vist isegi ei teinud, kui mitte pidada käsitööks 31. detsembril valmistatud pelmeene, millest üks sort tõesti näputöö nimetuse ära teenis.
Vähe magamise aasta: Üritasin mitmetel õhtutel, nädalatel ja isegi kuul oma uneharjumusi parandada, aga paraku tuleb tõdeda, et aasta lõpuks oli seis ikkagi pigem halb kui hea. Aasta keskmiseks unetundide arvuks ööpäevas kujunes mu targa telefoni andmetel 5h 54min ehk kuigi 2022. aastaga võrreldes magasin keskmiselt 3 minutit rohkem, on seda siiski selgelt liiga vähe. Mõningi kord, kui pean hommikul enne 11 ärkama, tunnen end tegelikult üsna väsinult ega taha kuhugi minna/midagi teha. Sama vana laul, ma tean! Samas usun siiralt, et algaval aastal (kui mul pole plaanis mitte mingeid õpinguid pikemalt jätkata ega uusi alustada) on mul magamiseks reaalselt rohkem aega.
Trennivaba aasta: Eks inimene jätab ajanappuse olukorras eelkõige ikka ära asjad, mis talle nii väga ei meeldigi. Ma pole tegelikult kunagi selle kehakultuuriga eriline sõber olnud, aga olen end juba lapsest saati ikka seda mingilgi määral tegema sundinud, kuid sel aastal piirdusin tõesti minimaalse eluks vajalikuga.
Mu päevarutiinis on kaks liikumist: hommikuvõimlemine ja 10 000 sammu. Need tegin ikka korralikult ja kohusetundlikult ära. Hommikuvõimlemine jäi ära paar korda sissemagamise tõttu ja oli samal põhjusel mõnikord ülilühike ning alla 10000 sammu tegin 7 päeva koroonat põdedes. See haigus külastas mind selle aasta oktoobris esmakordselt ja oli väga rõve!
Uue aasta lubadus on hiljemalt märtsiks mingi trenni rutiin saavutada ja seda siis aasta lõpuni ka teha!
Ei ole kahjuks kirjutada veel ühestki eduasammust. Täna kasutasin ära oma teise Sunday Millioni pileti ja enne kui kahepäevane mäng õieti alatagi jõudis, juhtus selline käsi:
Flopis UTG tõstab 2,1xBB ja mina tõstan järgmisena üle 9,2xBB. Kõik vahepealsed foldivad ja algne tõstja callib. Flopist lükkab ta mu 30BB all-in, mille callin. Olen ees, hitin turnis ja ta rehitib riveri. Olen tige! Kuigi re-entry periood kestab ja saaksin end 50BB peale tagasi sisse osta, siis arvan, et meeleolu selleks on liiga nadi. Eks proovin järgmisel nädalal uuesti.
Kokku väljakutses mängimiseks alles 20xSM ja ja 18xSMsat piletit.
Täna mängisin väljakutse raames ühe 11-dollerilise satelliidi.
Mõned toredad käed turna alguspoolest. Keskmine pilt räägib käest, kus vastane tegi väikse tõste ja mina läksin preflopis all-in – huvitav call satelliidil ma ütleks! Viimases käes oli lihtsalt minu push ja vastase call.
Minu suur eeskuju ja mentor pokkeris ehk mu abikaasa andis mulle satelliitide mängimiseks rusikareegli, et kui asud positsioonil, mis on viimasest auhinnakohast rohkem astmeid kõrgemal, kui peaks auhinna saamiseni mängijaid välja kukkuma, siis jõuad tõenäoliselt foldides “rahadeni” ning peaksid seetõttu mängima eriti “tight mängu” (ainult ülihäid käsi või häid käsi ainult üliväikeste stäkkidega mängijate vastu).
Hämmastaval kombel jõudsin ma sellesse olukorda üsna kiiresti.
Kui meid oli alles 68, siis olin mina 11. kohal, 50 said pileti. 50-11=39 ja 68-50=18 ehk 39>18 ja üsna oluliselt. Seega “stallisin” (viivitasin mänguotsuste tegemisega) selleks, et teistele suuremaid pimepanuseid tekitada ja vähem käsi mängiada ning foldisin kaarte nagu jaksasin. Paraku läks lõpuks ikkagi närviliseks, sest kui meid oli 54, siis olin mina positsioonil 47 ehk 50-47=3 ja 54-50=4, kõik saavad aru, et “3” ei ole enam sugugi suurem kui “4”! Samas olid aga asjalood sellised, et minul oli oma 4xBB stäkiga blindideni aega pea terve ring, aga teised pisikesed olid peaaegu sunnitud all-in situatsioonides enne ning vaid paari käe pärast hüppas ette aknake, mis ütles, et olen taas ühe Sunday Million pileti võrra rikkam.
Väljakutse väliselt mängisin ära ka ühe uue 109-dollarilise Power Path pileti, kuid kahjuks lendasin suhteliselt varakult preflop all-in olukorras AK v AQ turniirilt välja, sest emand lihtsalt otsustas riverisse potsatada.
Kokku väljakutses mängimiseks alles 21xSM ja ja 18xSMsat piletit.
Mängisin väljakutse esimese Sunday Millioni ära Hiltoni hotellitoas Queens of Tallinn viimasel päeval pärast valusat väljakukkumist Mystery Bounty turniirilt KK v AQ omaenda sõbranna ja turniiri hilisema võitja Kelly vastu.
Kahjuks jätkus lüüasaamine ka netipokkeris. Mingitest erilistest kätest rääkida polegi ja ka viimane neist läks lihtsalt nii nagu ta läks. Lükkasin TT-ga väikese tõste peale BB-lt all-in ja sattusin KK vastu.
Järgmine Sunday Million ilmselt pühapäeval, 11-euroseid satelliite aga mängin ilmselt juba homme.
Silver Passi piletitest on alles 19 Sunday Millioni ja 19 Sunday Millioni 11-dollarilise sateliidi piletit, aga ühe Sunday Millioni pileti olen satelliidilt juurde ka saanud, üsna vaikne algus, aga see ongi ju alles algus…
Kokku väljakutses mängimiseks alles 20xSM ja ja 19xSMsat piletit.
Täna kulutasin ühel turniiril kaks 11-dollarilist Sunday Million Sat piletit, kuid paraku nendega Sunday Million turniirile ei pääsenud.
Samas sain ma jälle kastist ka ühe tasuta 50-sendise pileti, millest tegin kolme mängijaga ühelauaturniiril 1,5-dollarilise pileti , mille seejärel multiturniiril 11-dollariliseks muutsin. Õhtu lõpuks sai sellest ka uus 109-dollariline Power Path 4. sammu pilet. Neid on mul siis nüüd kaks!
Seega on kolmanda päeva lõpuks kontol 23 Sunday Million/Power Path 4. taseme (109$) piletit 20 Sunday Million Sat (11$) piletit. Täitsa ootan juba pühapäeva, et selle väljakutse esimene Sunday Million ette võtta!
Unibetis mängisin täna ka. Seal kaotasin naisteliiga eelvooru viimasel turniiril mitte ainult 20 eurot, vaid ka võimaluse sel aastal naisteliiga finaalis mängida. Lohutuseks võitsin 5€+5€ eest 100€ WinTV Live pileti.
Imps võitis kuuldavasti ka ühe Sunday Million / Power Path 4. taseme (109$) pileti.
Tänane 11-eurone satelliitturniir läks esimese piletiga kõigepealt päris valesti: täpselt isegi ei mäleta, kuidas esimese pileti maha mängisin.
Teise piletiga end mängu tagasi ostes algas kõik kenasti, vahepeal olin lausa 14. positsioonil (50 said pileti ja meid oli umbes 150 alles). Tundub, et turniiri keskmises faasis callitakse natuke kergekäeliselt nii preflop tõsteid kui ka pärast riverit all-in lükkeid, aga ma võisin ka lihtsalt sellistesse laudadesse sattuda. Igatahes rünnati ja maksti pärast all-in lüket välja nii kolmik (keskmise paariga) kui ka maja (mastiga).
Kui eile hakkasin sarnases seisus liigagi vara “oma nahka hoidma” ja pärast tuli paar hullu riski võtta, siis seekord hakkasin suure stäkina hoopis ülbitsema ning mängisin ka ise kaasa mõned pooletoobised käed, millega paraku andsin paarile pisikestele duubli ning kui meid oli turniiril alles kuskil 90, siis kõikusin kuskil 60.-70. positsiooni kandis.
Lõpuks lükkasin lootuses, et button ja blindid foldivad, cutoffilt K8s nupud 10xBB , kuid paraku leidis BB, kes oli üsna suure stäkiga, kaardid AQ ja vajutas call – abi lauast mulle ei tulnud.
Nüüd siis seis selline, et olles kolm satelliidi piletit ära kasutatud, olen võitnud ühe Sunday Millioni pileti. Alles on 22 satelliitturniiri ja 21 Sunday Million turniiri piletit.
Temaatiline kõrvalpõige: oma Power Path mängudest rääkimisega olen elevile ajanud ka Imre Leiboldi – mängib teine nüüd neid satelliite teises toas!
Loomulikult pidin ma kohe esimesel päeval vähemalt ühe turniiri tegema! Kuna Sunday Million turniir ise toimub ainult pühapäeviti, siis seda ei saanud teha, aga ühe 11-dollarilise satelliidi pileti otsustasin küll kohe mängu panna. Sellel Sunday Million Mega satelliidil tekkis isegi ülemakse: 464 sisseostu puhul oleks auhinnafond olnud 464x(11-1)=4640, kuid garanteeritud 50 piletit tähendas, et auhinnafondi suurus oli 50×109=5450. Polegi paha!
Algul läks kõik väga kenasti ja kui mängijaid oli umbes 70 järel, siis tundus, et kuskil 25. positsioonil olles pääseb üsna kindlalt 50 piletisaajate hulka, mistõttu otsustasin edasi mängida ainult väga häid käsi. Paraku aga hakkas mäng venima ning see otsus sai ilmselt siiski tehtud liiga vara. Alla kümne koha enne pileteid sai erinevate tõstete peale ikka väga hulle folde tehtud (AK, AQ, 66), et mitte asjatult riskida, kuid kuus kohta enne pileti saamist jäin sel moel kõige väiksemaks ning tuli riskida. Õnneks buttonilt leitud KQ pidas mõlema “call” vajutanud blindi vastu ja tõusin jälle 50 hulka. Üks koht enne piletit olin ka alltoodud olukorras, aga tegin oma foldi ära.
Minu kannatlikkusest saab aimu graafiku punast joont uurides 😉
Lühidalt, mul on nüüd 1 Sunday Million turniiri pilet rohkem kui hommikul ehk avapauguga saab rahul olla!
Mul on oma nooruse viimase aasta tähistamiseks plaanis lähiajal alustada nii mõnegi projektiga ja üks ootamatu pokkeriväljakutse tuli eile minu õuele täitsa ise!
PokerStarsis mängimise eest antakse aeg-ajalt kingituseks laekaid, milles enamasti peitub 50-sendine Power Path turniiripiletikene. Selle piletiga saab võita järgmise pileti ja järgmise pileti ja siis viimasel sammul mängitakse Power Path Bronze, Silver või Gold passi peale. Olen neid esimese sammu turniire päris palju mänginud, aga enamasti hiljemalt 11-dollari juures kaotanud. Nüüd aga juhtus nii, et sain 11-dollariliselt turniirilt edasi 109-dollarilisele ja minu ehmatuseks visati mind kohe järgmise turniiri lauda. Seejuures oli tegemist hilise registreerimise perioodiga ning algul olin päris vihane, sest lauda istudes oli mul kaasas ainult 9 suurt pimepanust. Mingi ime läbi õnnestus mul aga üsna kiirelt tõusta kesmiste hulka ja paaril korral avastasin end isegi liidripositsioonilt.
1. ja 2. koht said auhinnaks kuldse passi, 3.-8. hõbedase ja 9.-37 pronkspassi. Kaheksa hulka jõudes olin liider, kuid kahjuks ei suutnud ma lõpuks enamat neljandast kohast, samas olen selle hõbepassi üle väga õnnelik. Graafikult saab minu kulgemist (punane) vaadata võrdluses liidri (helelilla) ja keskmise (sinine) stäkiga.
Hõbedase passi omanikuna sain valida nelja 2500-dollarilise paketi vahel.
Vaatasin kiirelt kuupäevad üle ning kuna mul ei õnnestu kooli ja töö tõttu minna turniirdele ei Prahasse ega Pariisi, siis otsustasin valida 2500 eest Sunday Millioni pileteid.
Täpsemalt on mul nüüd PokerStarsi kontol 20 Sunday Million (väärtus 109 dollarit) ja 25 Sunday Million satelliitturniiri (väärtus 11 dollarit) piletit ja 45 vaba turniiridollarit. (Noh, lisaks on mul tegelikult veel üks 109 dollarit maksev viimase sammu satelliitturniiri pilet, mida võin samuti kasutada Sunday Million turniiri sisseostuks, aga need esialgu väljakutsesse ei kuulu.
Väljakuste plaan on mängida peaaegu igal pühapäeval Sunday Million turniiri ja panna ka siia blogisse kirja, kuidas läks, mida õppisin või mille üle rõõmustasin või mille peale vihastasin. Väljakutse lõpus teen muidugi kokkuvõtte ka oma rikastumise kohta!
