Ilus oled, Isamaa!

Oleme perega viimasel ajal natuke väljasõite teinud.

Kõigepealt külstasime Valge Daami ajal Haapsalu ja nüüd olime kaks päeva Tartus. Need linnad ise on ilusad ja sõit läbi maalilise Eestimaa ajal, mil loodus on veel roheline, taevas sinine ja pilved valged, on ka lihtsalt mööda maanteed kulgedes lausa imeline.

Peale looduse ja linnadega tutvumise, oli kindel plaan Haapsalus külastada Imre sõpra ja kunagist pinginaabrit Margust ning Tartus minu väga head sõpra ja ülikooliaegset korterikaaslast Katrinit. See sai tehtud ja jääb isiklikus emotsionaalses plaanis parimaks, mis neilt reisidelt nopitud. Samas ei saa sugugi mainimata jätta teisi asju, mis kogu meie perele väga meeldisid.

Ahhaa, vot kui hea kuulmine

Ahhaa keskus Tartus väärib tõesti külastamist! Meie pere ühisarvamuse kohaselt olid hittideks tibupoja koorumine meie silme all ja keemiateatri Laura. Lisaks tõestasime ära, et mina olen helikõrguste tabamises täielik tumba, samas kui Imre ja poisid võiksid vabalt pillihäälestajatena tööd leida.

Loomulikult kogusime muuhulgas ilma otsese sellise plaanita tõendusmaterjali asjaolu kohta, et see va Eestimaa on väike! Eriti Tartu! Haapsalus võis tegelikult isegi terve tund sedasi mööduda, et ühtki tuttavat Rootsituru kohvikusse, kus pikalt aega veetsime, ei lisandunud. Aga arvestades, et meil Imrega on seal linnas kokku ehk vaid kümmekond tuttavat nägu üldse, siis võib julgelt välja, et pooled Haapsalu tuttavad nägime mõne tunniga ära!

Tiina pojaga
Lapsed tudengitega

 

Tartus oli tuttavate nägude tihedus aga veelgi tummisem, seal piisas uue tuttava nägemiseks järgmisele tänavanurgale jõudmisest ja korra ka lihtsalt pilgu tõstmisest.

Hilislõunatavaid pokkerimängijaid jäi kohe mitu tükki silma ning täditürega Rüütli tänaval kokkujooksmine oli nagu miski erilise tähendusega märk, sest olin tema pere peale sellel hommikul juba mitu korda mõelnud (stiilis, et äkki helistaks ja hüppaks kiiruga läbi, et vaataks esmakordselt ehk tema kolmanda lapsegi üle). Telepaatia ilmselt, sest üle poole nende perekonnast õnnestuski ära näha ja sealhulgas ka just see värskeim ilmakodanik.

 

Ja lõpetuseks üks lõbus looke.

Hermannuse majas Haapsalus hilist hommikusööki nautides ehmatasime vist teenindaja veidi ära. Nimelt tekkis Oliveril ja Imrel arutelu, et mis näoga oleks küll ettekandja juhul, kui nad paluksid jäätisekokteili … tomatimahlaga. Ja kui selline arutelu kord juba käima läks, siis ei jäänud muud üle, kui järele kontrollida. Täpsem kihlvedu seisnes selles, et Oliver küsib ühe tomatimahlaga jäätisekokteili ning kui ettekandja noogutab ning rahumeeli jooki valmistama sammub, siis joob Imre selle ära, kui ettekandja reageerib üllatunult või üle küsib, siis asendame tomati ploomiga ning Oliver saab joogi endale.

Mõne hetke pärast ongi ettekandja meie uures ja kui muud jutud räägitud, siis lisab Imre: “… üks jäätisekokteil ka veel!”

Ettekandja: “Ploomimahlaga?”

Oliver (selge häälega ja asjalikult): “Ei, tomati.”

Tütarlapse nägu oli kirjeldamatu, täissegaduses vaatas ta abipaluvalt mõlemale lapsevanemale, kes ju ometi kuulsid (!), otsa. Vaikus kestis, kuni mina enam naeru pidada ei suutnud, vabandasime ning lasime ploomijoogi variandi käiku.

Vaade Haapsalust
Tartust Tallinna poole tagasi

Vikerkaarevärviline armastus

Otsisin täna internetist pulmaalbumi rikastamise eesmärgil tsitaate armastuse ja abielu kohta.

Avastasin selle käigus tõe või pigem leiutasin jalgratta, kuna arvatavasti siiski on keegi tark mees või naine seda mingil ilukirjanduslikumal viisil kuskil juba öelnud, aga jah, kokkuvõtvalt tundub, et tsitaate sinna albumisse ei tule, sest häid ja ilusaid ütlemisi selle tunde ja kooseluvormi kohta on lihtsalt häbematult vähe! Pigem leidsin targutusi ning irooniat, mida ma tõepoolest ei otsinud!

Lühidalt:

Mõtteterad armastuse olemusest on üldjuhul masendavalt mannetud ja mulle tundub, et see pole tegelikult isegi mitte kergema vastupanu tee, vaid pigem tarkus, kui me ei üritagi seda hõlmamatut nähtust ja tunnet sõnastada.

Vikerkaar 9.08.2011

 

Armastuse aastapäevast veel natuke

Elu on kiire ja praegu käib EPT Tallinn 2011, siiski tahan mõned pildid meie ilusast aastapäeva tähistamisest nüüd kohe üles panna. Meil on omamoodi traditsiooniks kujunenud, et igal aastapäeval läheme kuhugi Eesti linna, uurime seda natuke, käime mingil kontserdil või etendusel ning ööbime mõnes sealses kenas kohas.

Kuna 31.08. oli meil plaanis mängida EPT satelliitturniiri ja pidime seega kella 12.00-ks Tallinnas olema, otsustasimegi seekord tutvuda Tallinnaga. Esialgne plaan oli enne käia ära Vääna Jõesuus, et kuulata Sõpruse puiesteed, kuid kuna vihma tõttu jäi üritus ära, läksime hoopis Artisesse kinno. Vaatasime Pariis II lühifilmide buketti, mida ei oska otseselt kellelegi soovitada, sest kuigi meile 3 filmi täitsa meeldisid polnud seal ühtki sellist pärli, mille pärast kõik 8 ära peaks vaatama.

No igatahes oli see eelnev sissejuhatuseks peamisele, et eelmisel päeval leidsime hotelliveebist Baltic Hotel Imperiali romantikapaketi ning jäime ülimalt rahule. Vastuvõtt tordi, šampuse ning roosidega, toakaunistused, õhtusöök, äärmiselt rikkalik hommikusöök voodisse, tuba ise (suur voodi, televiisor, diivan, kirjutuslaud ja lauake, 5 akent ja kööginurk) ja asukoht vanalinnas. Wow, ma ütlen!

 

Kaalust ja toitumisest (üks retsept kah!)

Poeg luges mulle hiljuti kuskilt netist ette, et Eestis on 1/3 elanikkonnast ülekaalulised. Kuulume Imrega kahjuks selle kolmandiku hulka juba pikemat aega ja üritame aastaid end 2/3 hulka võidelda, kuid kahjuks pole see veel õnnestunud.

Kuigi oleme igal kevadel-suvel suutnud mitu kilo kaotada, on reeglina järgmiseks kevadeks asjalood ikka sealmaal, et tuleb enam-vähem nullist alustada.

Igasugused imedieedid käivad meie kainele mõistusele vastu. Kui alla võtta, siis ikka sellepärast, et olla tervemad ja tugevamad, mitte organismist mingiks ajaks viimast võtta ja siis rikutud seedimisega ikka valusalt kõik uuesti juurde võtta.

Kaalujälgijate liikumisega olen nooremana mitu korda, iga lapse järel, enda kaalu normi saanud, kuid viimastel aastatel tundub nendega liitumine ajaraiskamine ses mõttes, et ma ju tean põhimõtteid juba niigi ning kui end kätte võtan, siis saan hakkama ka rühmas käimata. Sel aastal tuli kaalulangetamise tuhin peale juba märtsi alguses ning hoogustus, kui Laur oma “Paksude marsi”  käima lükkas.

Oleme tõesti tublid olnud ja seda isegi Ameerikas, kus ausalt öeldes on pidevalt nokk-kinni-saba-lahti-saba-lahti-nokk-kinni selle söömisega, sest pead leppima taldrikutäiega, mis tuuakse (sageli ei ole seal juures näiteks midagi värsket või toit on lihtsalt rasvane), või siis oled buffet’s ning seal ajab valikute rohkus ikka ja jälle ülesöömise vildakale teele.

No igatahes oleme tegelikult oma söömisharjumusi viimasel kahel aastal ning eriti viimasel neljal kuul kõvasti muutnud. Kohati muutnud sedavõrd, et naer tuleb peale. Igatahes kotletid, mis mina, kes ma üliharva köögis toimetan, viimati valmistasin, sisaldavad hoopis rohkem köögivilja kui liha.

Retsepti leidsin juulikuu  Kööginurgast. Täiendasin seda veidi ning jagan oma varianti teiega.

Köögiviljakotletid kalkunilihaga.

köögiviljakotletid

400 gr hakitud kalkuni rinnaliha

1/2 klaasi riivsaia, 1/2 klaasi nisukliisid

2 muna

1 sibul

2 küüslauguküünt

1 keskmine suvikõrvits

2-3 suurt porgandit

suur kimp peterselli, natuke tilli

pipart, roseepipart, soola

Riivi suvikõrvits ning porgandid peene riiviga, haki küüslauk, sibul, petersell, till ja sega kõik ained omavahel korralikult läbi. Mätsi tavapärased kotletikesed ja prae õliga kuldpruuniks. Kõrvale võtsime leiba ning värsket salatit.

*Lisaks panin täna elus esimest korda kurgid kiirhapnema, maitsmine toimub ilmselt homme, kuigi valmis peaks saama küll alles kolme päeva pärast. Nii mõnus, et sel aastal saab juba oma aiast sõstralehti ning tillipealseid noppida!

 

Väljakutsetest

Üldjuhul mind ülipositivism natuke hirmutab, aga antud mõte mõjus inspireerivalt. Mida suurem väljakutse, seda paremini saame hakkama, vot nii ja nii jah!

“Kui kusagil on ookean, siis ületame selle. Kui kusagil on haigus, siis ravime sellest terveks. Kui miski on valesti, siis parandame selle. Kui on rekord, siis purustame selle. Ja kui kusagil on mägi, siis ronime selle otsa.”

James Ullman, USA kirjanik ja mägironija

Algus uus

Tegime selle lehe, et kõiki meie tegemisi koos kajastada. Nagunii teeme pea kõiki asju koos ja nende asjadega, mida teeb ainult üks meist, on teine üldjuhul 100% kursis.

Ilmselt jääb asi siiski nii, et pokkeriblogid mujalt saavad selle lehega täielikult asendatud, kuid näiteks minu käsitöövärkide detailsem kirjeldus jääb Isetegija.net lehele ning ka perepilte näeb pigem vaid kitsam ring Facebookis.

Mida ma sellelt lehelt loodan?

Eelkõige seda, mida ka eelnevatelt lehtedelt: lisamotivatsiooni pokkeriga süsteemseks tegelemiseks. Loodan saada pokkeritagasisidet teistelt mängijatelt ja algatada ka hoopis teisi ning üldisemaid arutelusid laiematel maailmavaatelistel teemadel.

Hiljutised tegemised:

PokerNewsi kevadpäevad.

PokerNews.ee foorumi ajaloo esimesed kevadpäevad on nüüd peetud. Mõni võib siinkohal küsida, et kas paljuks ei lähe: kui varem olid ainult suvepäevad, siis nüüd sobib kokkutulekuks juba iga aastaaeg. Tunne on, et tegelikult ei lähegi paljuks. Muidugi peavad minu arvates olema  täidetud vähemalt 2 tingimust:

– tegemist on rohkema kui pokkeriõhtuga (seni on see nii olnud ja end õigustanud: suvel võistkondlikud sportmängud, talvel paintball ja nüüd kevadel vibulaskmine);

– korraldajad vahetuvad (tagab erinevad toimumiskohad ja kõrvaltegevused ning organisaatorid ei tüdine ka ise nii kergesti ära).

PokerNewsi kevadpäevad

 

Uute pokkerikontode avamine.

Lõpuks leidsin aega ja viitsimist avada kontod Pafi mõlemas pokkeritoas! Paf Spade Pokeris (Ongame) pole veel deposiiti teinud, sest olgem ausad see soft esmapilgul eriti ei meelita (kuigi 4-värviline kaardipakk oli suht kena ja suurte numbrite ning tähtedega kaardid kenasti eristatavad, polnud see siiski piisav).

Paf Diamond (Boss media võrgustik) Poker on aga nostalgiliselt kutsuv ning kenake. Ma isegi ei mäleta, mis Boss media toas ma mänginud olen (äkki oli Triljon vmt), aga mälestused on head ja esimene proovifreeroll jooksis kenasti, kiiresti ja tegi meeldivat häält.