Pärast pikemaid reise võtab koduse eluga harjumine natuke aega. Nii ka seekord. Mitte, et midagi oleks pahasti, pigem vastupidi. Pärast Las Vegase kõrbevärve on Eestimaa ja oma rohtukasvanud aia rohelisus lausa imeliselt rahustav ja õnnestav. Lisaks tahaks hästi palju asju ära teha, aga justkui ei oska kuskilt alustada.
Oleme siiski juba paar nädalat kodus olnud ja mingi rutiin hakkab kujunema.
Oma laste ja kassidega ajaveetmine on pärast pikemat lahusolekut eriti mõnus ja vanemate ning õega sai ka pikemalt istutud/lobisetud.
Korraks hüppasime ka Soome Imre sugulaste juurde ja käisime seal ühel omapärasel festivalil, kus pidid esinema The Libertines ja Maustetytöt, aga kuna peaesineja The Libertines Soome kohale ei jõudnudki, siis nägime vaid “suitsiidipoppi” viljelevaid kohalikke tüdrukuid ja see oli üle mere sõitmist tegelikult täitsa väärt!
Isegi mõned natuke kaugemad sugulased oleme ära näinud. Lisavenna ja -õe sünnipäeva ning mitme muu tähistamist vääriva sündmuse puhul korraldati nimelt kohe meie Eestisse naasmisele järgneval päeval noorte Ternide suvilas mõnus suvine koosviibimine.
Aga nüüd siis sellest rutiinist.
Olen juba üle nädala ärganud enda kohta varakult: 10 ja 11 vahel. Pärast hommikusööki teen Phenom pokeris esimese pokkerisessiooni, sest seal on hommikuti paar sobiva sisseostuga turniiri. Kõige sagadamini mängin 10$ Badeucy turnat, sest see mäng lihtsalt võlus mu ära USAs.
Seejärel toimetan tunnike või paar aias, sageli liitub ka Imre. Nii oleme suuremast osast maltsast ja kõrgest heinast, mis meid koju jõudes tervitas, juba lahti saanud, aga mõned põõsaalused ja nurgakesed veel ootavad mu teravat silma ja karmi kätt. Paljudesse kohtadesse tuleks nüüd muidugi midagi juurde või asemele istutada.
Seejärel sööme, käime poes või kõndimas, molutame niisama ning kell 18 algab päeva teine pokkerisessioon, kus mängin taas üht Badeucy turniiri ning vastavalt sellele, kuidas seal läheb, lisan muid segamängude turniire Phenom pokeris või PokerStarsi kell kaheksa algava igapäevase 8-game PKO. Rikkaks nende madala sisseostuga turniiridega muidugi ei saa, aga õppimiseks ja niisama mängimiseks asuvad suurepäraselt mugavusstoonis.
Aias on praegu kõige mõnusam! Eriti terrassil, mille trepi just ükspäev ära parandama pidime, sest lapsel oli mingi korralikum pidu toimunud. Nali!
Mustikad ja roosid said sel talvel külma ja väga palju kuivanud oksi tuli eemaldada. Mustikaid tulebki nüüd väga vähe ja meie seni uhke roosipõõsas ilmselt kasvab tagasi alles järgmiseks aastaks. Seni katsume moonidega leppida. Samas saavad kohe valmis erinevat värvi sõstrad, mida on sel aastal rõõmustavalt palju.
Tegelikult eriti ei kipukski kodust kuhugi, aga teatav igatsus on tekkinud ka sõprade järele ja Sibolditele lähme Saaremaale külla juba homme ning järgmisesse nädalasse on plaanitud palju teisi kokkusaamisi! Seega, vaevalt jõudis rutiin tekkima hakata, kui lõhume selle jälle täielikult ära.