No see nali ei ole enam naljakas, et kui käin nädalavahetusel puhkamas ja korra väljas söömas, lubades endale patustamiseks vaid ühe kokteili ja crème brûlée, siis võtan üle kilo juurde, aga kui olen 5 päeva järjest ülitubli: teen trenni ja söön ainult seda, mida mu isiklik toitumisspetsialist Imre mulle annab, siis võtan päevas alla 100 grammi.
Lühikokkuvõte kaalulangetuse väljakutses: olen vaid veidi (pool kilo) kergem kui septembri alguses. Ausalt, sellest olen ma veidi häiritud, ma olen teinud päris tubli tööd varsti pea aasta aega, aga tulemused pole päris need, mis ma lootsin!
Eelnevale faktile vaatmata olen ma väga rahul nii oma söömise kui liikumisega. Nädalas kaks jõutreeningut on küll miinimum, mis kujunes septembris ka maksimumiks, aga lisaks olen palju kõndinud.
21 nädalat (ja tegelikult kauemgi) tegin igal nädalal vähemalt ühe pikema järjest kõndmise (4-6 km korraga). Stamina.ee sellesisuline väljakutse, milles ERR turundusosakonna liikmetega osalesime, lõppes nüüd ära. Olen uhke, et vaatamata tülikale fikseerimise protsessile, mis eriti reisimiste ajal oli omajagu tüütu, suutsin ära teha ja ka sisse kanda kõik etapid! Rohkem ma sellises asjas osaleda ei plaani, aga olles aus tuleb tunnistada, et vähemalt 3 korda oleks ilma sellise võistluseta nädala pikim kõndimine olnud lühem. Seega, mingil määral see asi minu liiikumist suurendas küll.
Septembris osalesin tööandja üleskutsel veel ühes sammukogumise võistluses. Kirjutasin sellest ka eelmises postituses. Kuigi ma ei võtnud seda hullumeelse võistlusena ega ajanud taga päeva maksimaalselt lubatud 50 000 sammu, vaid jätkasin oma 10 000 nõude igapäevast täitmist, siis tegelikult tegin iga päev mõnuga ka üksjagu lisasamme.
Tulemus oli täitsa kobe – pääsesin oma grupis lausa poodiumile! Medalit pole veel saadetud, aga ise tean ja uhkustan siin kah!
Vinge sammulisa andis see, et ühe nädalavahetuse võtsime kätte ja puhkasime Imrega Saaremaal, kus lisaks teatrile (Kuressaare teatris Üllar Saaremäe lavastatud “Üksildane lääs”) ja spaahotellis mõnulemise läbisime Harilaiu matkaraja, et külastada Kiipsaare viltust tuletorni. Samme tuli selle ringiga ligi 20 000 ja selle päevaga kokku 25 111. Torn ise oli ilusti viltu ja teda olid samal ajal külastamas linnud lausa parvedena, kaugelt paistis läbi udu ka Vilsandi. Oli ilus!
Terve kuu tegin kaks korda nädalas trenni Merit Vaabeli kava järgi. Kuu lõpus tegime ühe trenni koos ehk rassisin tema valvsa pilgu all ja ta vist jäi üldjoontes rahule minuga. Igatahes võttis ta kätte ja tegi mulle järgmiseks kuuks raskema kava. Selle järgi tegin siis täna esimese trenni ja olen nüüd väga väsinud.
Juba sel laupäeval algab Eesti naiste pokkeriliiga 2024, seega oleks tagumine aeg teha siia ka pokkeripostitus, milleni loodetavasti jõuan reedel.