Peeter Pill, Arne Maasik “Saladuslikud Eesti väikesaared”, 384 lk, Kirjastus GO Reisiraamat, Tallinn 2017
“Igatsus “õige” maastiku järele kuulub kahtlusteta eesti kultuuri kõige võluvamate nähtuste hulka,” kirjutab raamatu eessõnas Valdur Mikita arutledes metsa- ja mere-eestlaste teemal.
Tegemist on (nagu pealkirigi väga konkreetselt vihjab) Eesti väikesaari tutvustava raamatuga, kus juttudel ja fotodel on minu jaoks üsna ühesugune kaal.
No ja see raamat hakkaski mulle meeldima juba kaanefotost alates ning meeldis kohe viimase leheküljeni välja. Seega kuulutan selle väljakutse raames seni loetud raamatutest kahtlusteta parimaks!
Kui eesmärk on leida midagi majakatest, siis selle raamatuga alt minna polnud muidugi võimalikki, sest loomulikult on pea kõigi väkesaarte uhkuseks ja ajaloo oluliseks tähiseks just sinna ehitatud tuletornid (muidugi seal, kus üldse on tuletorn, kõigil saartel seda ju pole). Mitmel saarel oli olnud aegu, kus majakavahid (ja nende pered) olidki saare ainsateks püsielanikeks.
Viimasel ajal olen hakanud üldse varasema aja igapäeva elu-olu vastu suuremat huvi tundma ja just seda selle raamatu tekstid sageli kirjeldavadki, lisaks on illustratsioonideks hindamatud vanad fotod!
Raamat on erinevate saarte kirjeldamisel üsna erinevatele asjadele fokuseeritud. Küllap see tuleneb sellest, milliseid algallikaid õnnetsus leida ning mida ja kui palju need siis pakkusid. Samas mulle väga meeldib, et iga saare või saarte kogumi kohta on toodud välja erinevaid asju ning ka see, et tekstid on pigem lühikesed, konkreetsed ning pikemaid heietusi ja iga saare kohta samade asjade väljaselgitamist pole eesmärgiks võetud.
Näiteks? Kuigi Prangli murdest oli huvitav lugeda, siis ma poleks tahtnudki, et kõigi saarte tutvustuses oleks samasugune sõnastik olnud. Samamoodi olid toodud ainult üksikud legendid saarte tekkimise kohta, kuigi neid ilmselt leiaks pea kõigi saarekeste kohta.
Omaette hasart tekkis muidugi tuletornide kohta infot otsides, nende kohta kohati natuke googeldasin ikka juurde ka. Päris reisijuhi mõõtu see raamat välja ei anna, kuid mõnede matkaradade ja vaatamisväärsuste kohta sai väärtuslikku infot ka.
Lisaks on raamatu lõpus kasutataud kirjanduse loetelu, mille plaanin uuesti põhjalikumalt läbi töötada, et oma väljakutse nimekirja veelgi täiendada selliste populaarteaduslikemate või isegi konkreetsete ajalooraamatutega.
Hinne 9/10