imre | Elu on lill

Head aega Stars, tere Triobet!

Jaanuari alguses kandsin PokerStarsi arve tühjaks ja hakkasin mängima Triobetis. Muudatuse peamised põhjused on reigistruktuur, boonussüsteem ja lihtne inimlik solvumine. Proovin need põhjused allpool põhjalikumalt lahti seletada.

*Rake. Microgaming langetas oktoobrikuus reiki. Praegune reik PLO50 tasemel (kus kavatsen jaanuaris mängida) on 5% võrreldes PokerStarsi 4,5%, kuid võetava reigi ülempiir on märgatavalt madalam: 5+ mängijaga 1,5€ (Stars 2,5), 3-4 mängijaga 1€ (1,5), 2 mängijaga 0,5€ (0,5).

*Boonused. „Fisherman“ taseme ja 30% rakebacki saamine on PLO50 tasemel väga lihtne, selleks tuleb maksta 300-dollari eest reiki. Sellele lisanduvad muud boonused, nagu igakuine 100-eurone reload boonus, 25-eurone tasuta spordiennustusboonus, tasuta slotispinnid, rakerace edetabelid, cashdrop rahasajud jms. PLO50 tasemel on keskmise volüümiga ilmselt võimalik saavutada 50%+ rakebacki.
Starsis omakorda kukkus rakeback 200k punkti eest 15k pealt 11k-le + Supernova freerollid võeti ka maha (1k väärtusega). Päris tummine kukkumine.

*Kergemad mängud. Hehee, igivana müüt, et mujal on mängud alati paremad. Ma liiga palju ei julge loota, aga testin need ära ja annan teile oma hinnangu.

*PokerStarsi imago ja VIP-klubi muudatused. Mõistagi võib äriline ettevõte teha ärimudelis enda äranägemise järgi muudatusi ja klient peab sellega kohanema…või siis lahkuma. Aga minu meelest tegi Stars muudatused liiga järsult ja mis kõige halvem, eelnevaid lubadusi rikkudes. Ei viitsi sellel pikemalt peatuda, foorumites on teemat lahatud väga palju. Professionaalse mängijana oleks minu poolt läbimõtlematu öelda, et nüüd löön Starsi ukse jalaga igaveseks kinni, aga teatavaks protestimärgiks ja oma seisukoha väljendamiseks kandsin rahad välja ja aasta alguses jäävad sealsed lauad minu poolt puutumata. Ma arvan, et praegu on väga hea hetk alternatiivtubade katsetamiseks ning protest ja boikott tulevad lihtsalt lisaboonusena kaasa.

*“Doomswitchist“ väsimine. 2015. aastal jooksin PokerStarsis päris halvasti, ca 100 sisseostu alla EV. Pikapeale muutus see päris rusuvaks ja psüühiline tugevus pandi korralikult proovile. Loomulikult ei mõtle ma, et PokerStars on rigged ja mõistagi võib Triobetis jooks olla samasugune, aga pea klaarimise seisukohalt võib uus keskkond ja vaheldus kindlasti head teha.

Kõrgemate limiitide kohta on raske öelda, aga eelnevale tuginedes võib kuni PLO50 tasemel bankrolli kasvatamiseks Triobet/MicroGaming olla hetkel eestlastele mängimiseks parim koht.

—

Ühtlasi otsustasin taaselustada enda blogi. Hakkasin mõtlema, et pärast Hotcocacola Twitterisse siirdumist ei ole Eesti pokkeril vist enam ühtegi blogi (vbl eksin, ärge pahandage ja andke teada, kes ja kus kirjutab). Ja tegelikult on sellest kahju. Kunagi sai esimese Eesti pokkeriblogijana alustatud, et hakkame nüüd siis uuesti pihta.

Niipalju veel, et jõudsin Triobetiga kokkuleppele mõningase koostöö osas ning sellest tulenevalt saab blogi olema sisult punavalge. Mis on ka üsna loomulik, sest mängin ju aasta alguses (vbl mõned turniirid välja arvatud) ainult Trios. Lisaks on plaan väisata ka live-üritusi, nii Tallinnas kui mujal ning esmakordselt saate mind näha punase kleepekaga rinnataskul istumas juba järgmise nädala reedel Triobet Livel Pärnus.

Ja nüüd grindima!

WSOP 2013 reisiplaanid

WSOP koputab uksele ja mina olen valmis. Pass on vahetatud, lennupiletid ostetud, hotellid reserveeritud. Eile panin viimase asjana kinni rendiauto ja nüüd on vaja lihtsalt kolm nädalat kõvasti juua, et “tappa aega, millel on nii visa hing ja tagant kihutada elu, mis jookseb nii aeglaselt” (Baudelaire). Olgu, tegelikult on see nali, püüdlen hoopis teises suunas ja proovin harjuda elama hetkes. Viimase paari kuu jooksul olen vähe mänginud ja palju mõelnud inimeseks olemise, maailma ja elu eesmärkide üle. Tõuke selleks andis ootamatu kingitusena sülle kukkunud ansambel “Manki maind” cd “Väga rets plaat”. Ansambli liider, maailmarändur ja trubaduur Tom Valsberg oskab lihtsate sõnade abil mõnusas popmuusika kastmes anda kuulajale edasi väärt vaimukraami. See plaat mõjus nagu sõbralik õlast raputamine, et “ärka üles, sõber, võta aeg maha ja mõtle järele, mis sa päriselt tahad ja vajad”. Soovitan siiralt ja soojalt, nagu ka Valsbergi raamatut “Kuidas rännata ilma hirmuta”. Et mis neis nii head on, küsite? Kas sa Leibold nüüd tead, mida tahad ja kuhu püüdled? Eip, ei tea päris täpselt, aga vähemasti olen hakanud selle üle rohkem mõtlema ja tasapisi ka tegutsema, astudes esimesi samme meditatsiooni ning teiste keskendumis- ja mõtlusharjutuste teel.

Aga tagasi tulles aja tapmise juurde, siis selle suurepärase vastandina jääb plaadilt kummitama laulusõna “Ma väga tahaks loota, et päevakoer ei oota, millal ta lennata saaks liblikana”. Vot nii ka mina, kuigi mõtted kisuvad vägisi Vegase tripi suunas, siis proovin järgmised kolm nädalat siiski ka kodumaal sisukalt mööda saata ja end tasapisi pokkerilainele häälestada. Mängualaselt toimub ju mõndagi – SCOOP, heads-up ja meeskondlik EMV, iganädalased eksootiliste mängude ja meelelahutusturnad Grand Prix`s. Samuti on vaja teha tõsist tööd simulaatorite-kalkulaatorite kallal ning 5 kaardi PLO huilo eripärades tuhnida, sest enamus huilo cashi toimub Vegases just sellessinases “Big O” formaadis.

Enne puhkus, siis töö

WSOP reis on seekord üles ehitatud sedapsi, et enne puhkus, siis töö. Saabume 6. juunil, võtame kohe lennujaamast auto ning 7.-12. juuni kihutame kõrbetripile. Kes teab, kas on ka hea mõte, sest teades Vegase tapvat kuumust tundub kõrbe suundumine hullumeelne. Samas söödab uurimustöö sünoptikalehekülgedel ette täiesti talutavaid numbreid, Bryce kanjoni kõrgeimad kraadid juuni alguses on näiteks 21-26 Celsiust. Pigem kisub külmaks. Eks näis, ilmaennustused on sageli üllatusi täis, tuleb oma silmaga üle vaadata.
6-päevane kõrbetripp on planeeritud marsruudil Las Vegas – Valley of Fire State Park – Zion rahvuspark – Bryce kanjon – Antiloobi kanjon ja Lake Powell – Suur kanjon – Las Vegas. Kokku 905 miili ehk 1450 kilomeetrit.

Tegelikult tahaks veel Monumentide orgu põigata, aga see teeb üle 100 miili juurde ning graafik kisub nagunii väga kiireks. Turismitsemises kehtib sageli “vähem on rohkem” printsiip, kui liiga palju üritad ette võtta, siis ei jõua tegelikult midagi nautida. Kavatseme jooksvalt vaadata, mida jõuab ja mida mitte. Hotelle ei hakka kõrbetripiks kinni panema, siis saab plaane probleemivabalt muuta.

Antiloobi kanjon (Pilt navajopeople.org)

12. juunil naaseme Vegasesse ja maandume viieks päevaks Downtowni. Seal on hea GoldenNugget ja Binions turniirisarjadel live pot limit omaha high-low`d harjutada, iga päev toimub üks $200-$240 PLO8 turniir. 17. juunil kolime nädalaks GoldCoasti, samal päeval mängin ka WSOP $1500 PLO8 turniiri. Edasised mänguplaanid pole kivisse raiutud, võtmesõnaks on küll high-low mängud. Päris palju rõhku kavatsen panna Rio huilo cashile, loodetavasti on mängud head. Viimase osa reisist ööbimegi Rios, siis pole vaja kaugele käia ja suurte võidurahadega öösel liikudes pole turvalisus samuti probleemiks. NB! Kui sul on Total Rewards kaart olemas, siis tasub Vegasesse minnes kindlasti teha endale ka online-arve ja uurida sealseid hotellihindu. Me saime Riosse 10 päeva hinnaks $644, booking.com kaudu oleks sama broneering olnud peaaegu 2x kallim. Sisuliselt on nädala sees toad tasuta (küll tuleb tasuda $18 “resort fee”) ning maksma peab ainult nädalavahetuste eest.

Tagasi tuleme rikaste, rõõmsate ja rahulolevatena 3. juulil.

Fahrenheit 451

Mõned mõtteterad Ray Bradbury novellist:

*Inimesed elavad, nagu kihutaksid autoga kiirteel. Peatumiseks pole aega ega õigupoolest tahtmistki, sest naudingut saadakse kiirusest. Igale meetrile akna taga jagub ainult põgus pilk, kihutades detaile märgata ei jõua ja need pole ka tähtsad. Ning autodes sõitjad ei tea, mis on rohi või lilled, sest nad ei näe neid kunagi teisiti, kui kihutades. Näidake sõitjale rohelist laiku, ja ta ütleb: “Oojaa, see on rohi!” Roosa laik? See on roosiaed! Valged laigud on majad ja pruunid laigud lehmad.

*Te naeratate, kuigi ma pole öelnud midagi naljakat, ja vastate liiga ruttu. Te ei võta kunagi vaevaks mõelda selle üle, mis ma teie käest küsin.

*Korraldage inimestele võistlusi: kes mäletab kõige rohkem lööklaulude sõnu või osariikide pealinnu. Tuupige neile pähe mittesüttivat materjali, söötke neile sisse palju fakte, et nad tunneksid end kõrini täis, kuid väga hästi informeerituna. Ja nad on õnnelikud, sest sedasorti faktid on muutumatud. Ärge andke neile faktide seostamiseks midagi kahtlast nagu filosoofia või sotsioloogia, ärge ahvatlege neid mõtlema. See tee viib vältimatult melanhooliani.

Läti kontrastid

Rohelise laine puudumise tõttu tänavaliikluses armastavad paljud riialased tööle sõita Daugava jõge mööda

Läti liiklus on kergelt kummaline. Kõigepealt panid mind imestama maanteel ülisõbralikud autojuhid, kes tõmbasid kaherealisel ja –suunalisel teel vaguralt paremasse serva, kui kiirem auto seljataha jõudis. Ja seda ei teinud üksikud hiigelsuured põllutöömasinad, vaid antud käitumine oli täiesti standard. Eestis levinud „katmismentaliteediga” harjununa – „kui oled nii kõva mees, et minust kiiremini tahad sõita, siis anna endast parim, lihtne see olema ei saa – tee on kitsas ja mina meie küla parim katja!” – oli kohe imelik olla.

Kontrastiks vahvatele liiklejatele maanteel on Riia valgusfoorid väga tobedalt seadistatud. „Rohelise laine” termin on täiesti tundmatu. Hotellist kasiinosse sõites olime sunnitud seisma iga foori taga ning neid oli pooleteistkilomeetrise lõigu peal 7-8 tükki! Kolmanda käiguni praktiliselt ei jõudnudki! Ning täiesti arusaamatu on 5 sekundiline „igas suunas punane tuli” režiim, minu kastisisene mõtlemine selle vajadusest aru saada ei suuda.

—

Royal Casino, kus Eureka Poker Tour toimub, paistis samuti silma kontrastidega. Väljast on tegemist täiesti tuhmi hoonega, millest esimese hooga lihtsalt mööda kõndisime. Ei mingeid neoontulukesi ega erksaid värve, alles lähedalt uudistades näeb uksesildilt lugeda „Royal Casino”. Seevastu siseruumide interjöör on äärmiselt luksuslik ja suursugune, Henri väitel pidid esimese korruse tualettruumi ukselingid olema Swarovski kristallist ning suurima sviidi katusele saab soovi korral laskuda helikopteriga. Vot sedamoodi.

Aga selle toreduse keskel tegutsevad torisevporisevad võõrustajad. Allkorruse mustanahaline uksehoidja oli väga sümpaatne, registratuuri näitsikud ka, aga kui juba sees olid, siis võttis teenindav sfäär nõukaaegse sööklatädi taseme. Kõik kolm kontakti, mis olin sunnitud võtma uurimaks turniiridele sisseostmise võimalusi, varieerusid äärmise pahurlikkuse ja halvasti varjatud viha vahel. No äkki tulin liiga vara või eirasin T-särgiga nende riietumisetiketitundlikku hinge ja õhtul on kõik juba teisiti.

Naljanurk

Pokkerilauas istudes kuuleb päris vahvaid lugusid, panin selle nädala parimad palad teilegi nautlemiseks kirja.

Ameerika veidraimad nimed
Mustanahaline perekond oli teinud väikese tähelepanuapsaka, kui pani lapsele nimeks Shithead (loe: shithiid, rõhk teisel silbil). Kaks mängijat vandusid käsi südamel, et tegemist on tõsilooga, mõlemad jäid hiljem küll blufiga vahele, et mine võta kinni.

Eskimo ja Grizzle. Anekdootlik ja ilmselt fiktiivne lugu kahest minevikus sulitempudega vahelejäänud mängumehest.

Paul „Eskimo“ Clark ja Sam Grizzle kohtuvad turniiripausi ajal pissuaari ees.
Eskimo: „Sam!“
Grizzle: „Hei Eskimo!“
Eskimo: „Mis sa arvad, vahetame tänasel turniiril 25%?“
Grizzle: „Miks mitte, Eskimo, teeme ära.“
Mehed löövad käed ja Eskimo lahkub ruumist. Jutuajamist juhuslikult kõrvalt kuulnud mängija ütleb Samile: „Sam, mulle ei meeldi nina teiste asjadesse toppida, aga ebaeetiline tundub seda sulle mitte öelda. Olin Eskimoga samas lauas ning ta kukkus just enne pausi turniirilt välja!“
Sam vastab ohates: „Aitäh teavitamast, aga pole hullu. Ma isegi ei mänginud täna…“

Frank „Player of the year“ Kassela stiilinäide studist

Allen „Chainsaw“ Kessler rääkis $50 000 segamängutuniiril mängitud studikäest 2010 WSOP „Aasta mängija“ tiitli võitnud Frank Kassela vastu:
„Frank avab ässaga, minul on väljas 8 ja taskus soldatite paar. Maksan, neljas kaart tuleb temale 4 ja mulle 5, tema panustab ja mina jälle maksan. Viies tänav annab mulle soldati ja Frankile 4. Tema paneb edasi ning kuigi olen 99% ees, siis otsustan lasta tal edasi tulistada ja lihtsalt maksan. Kuues tänav on temal järjekordne 4 ja minul 9. Lauad siis järgmised:
Chainsaw: (J-J)-8-5-J-9
Kassela: (X-X)-A-4-4-4
Frank paneb ja mina maksan. Viimase kaardiga saan maja. Frank panustab jälle ja mina tõstan. Frank kratsib kukalt ja ütleb foldides: „Nojah, neljade kolmik ei ole vist hea, eh?“ Terve laua ilmed on nagu Jennifer Tilly lauakaaslastel lustakas Poker After Dark videos.

Suurepärane seitsmenda tänava panus, härra „Aasta mängija“!!!“

WSOP 2012 – esimene nädal

„Esimene võrujaht plaanis teisipäeval, $1500 plo8. Olen sellel turniiril juba kaks korda rahadesse jõudnud, 2006 jõudsin finaallauale päris lähedale (20. koht). Äkki seekord tuleb ära!“
Ei tulnud veel ära. Jäin hoopis 15 mängija kaugusele rahakohast. Aga jätkame ikka järjekorras.

$240 Golden Nugget Grand Series fixed limit omaha high low
Õnnestus esimene tulemus kirja saada, 5. koht ja $1364. Kolmas limit-turniir järjest ja tõtt öelda hakkas juba natuke ajudele. Esimesed paar tundi võiks tegelikult lihtsalt sisse magada ja mäng on umbes sama huvitav, kui jälgida värvi kuivamist. Hiljem mängitakse juba sisuliselt pot limitit, sest iga mängitud käsi paneb löögi alla suure osa stäkist ja siis on juba põnev. Võib-olla isegi lahedam, kui pot limit, sest floppe nägi peaaegu iga käsi. Oma pimepanust kaitsti hilises staadiumis absoluutselt liiga palju, kohati tundus, et ühe panuse peale mahaviskamist karistatakse lauast eemaldamise vms. Finaallaua tase oli viisakalt öeldes tagasihoidlik, ehedaima käena meenub 5bb-ga mängija limp varajasest positsioonist Q-J-3-3, hehee. Antud käsi kvalifitseerub tõenäoliselt halvima 5% hulka huilo kätest ja holdemis oleks analoogne käik eri mastist 9-3ga limpimine. Aga kolm oli flopis ja duubel tuli, paki lugemine oli härral igatahes kuldselt paigas.

$340 Wynn Classic pot limit omaha high low (re-entry)
Taaskord tuli tõdeda, et Wynn on tõenäoliselt maailma kõige ilusam hotell. Täiesti fantastiline ning pokkeritoa ülimugavad toolid ainult rõhutasid seda tõdemust. Mäng kulges raskele lauale vaatamata kenasti, kohe alguses sain 600bb-d kolme mängijaga pangas kõrgeima kolmiku + nutmasti tõmbega turnil väga hästi sisse, aga üks vastastest tõmbas madala kokku ja pidin leppima poole pangaga. Viimases käes läksime flopist madalaim kolmik vs top 2 sisse ja vastane tõmbas neliouteri välja. Oh well.
Olles esimese nelja päeva jooksul 41 tundi turniiripokkerit mänginud otsustasin Binionsi $200 plo8 vahele jätta. Et loobun live plo8 turna mängimisest tundus Eestis turniirikava koostades täiesti mõeldamatu, aga siin oli kumm tühi. Arvan, et tegin õigesti. Samal päeval kolisime Downtownist Rio kõrvale „koduhotelli“ Gold Coast, tegime tunnikese trenni, käisime Chinatownis Tai kööki nautlemas ja Aasia supermarketis „ostuekskursioonil“, siiamaani näksin krevetikrõpse, hõõguvtuliseid pähkleid, tom yum maitselist kuivatatud mererohtu, kalmaariribasid ja meekastaneid. Mõned maitsevad head, mõned mitte eriti. Aga sigahuvitav söögipood oli.

$1500 WSOP pot limit omaha high low
Jällegi väga hea algus, kasvatasin stäkki rahulikult tõusvas joones, pärast söögipausi tormasin komeedina otsejoones üles ja sain stäki 30k peale, mis oli antud hetkel umbes 2,5x keskmine. Töö käigus elimineerisin mängust Scott Clementsi, kelle huilo õppevideosid olen PokerXFactor lehel huviga jälginud. Vot sellist siugu on ta oma rinna peal soojendanud.

Paraku siis algas allamägi, mida ei saanudki pidama. Kõigepealt kaotasin ässadega enne floppi all-in vastasseisu, kus olin 2:1 ees. Siis „neljandikustati“ mind vist neli korda riveriga ära, jube frustreeriv. Mitte, et ma iga kord suure soosikuna sisse oleksin saanud, üsna flippadi-floppadi nagu selles mängus ikka, aga enne riverit olin kogu aeg vastasele kotti pähe tõmbamas, kuid pärast viimast kaarti leidsin paraku alati enda kotist. Teise päeva sain mikrostäkiga, seal üritasin buttonilt veelgi pisemat 1,5bb mikrostäkki isoleerida T-T-5-3, muidugi ülimalt marginaalne käsi, aga lootsin blindid välja lüüa ja kolmandiku stäki peale lisarahaga pangas flipata. No umbes sama, nagu holdemis äsada JTs-ga. Paraku väike blind maksis A-Q-7-3, mikrostäkil oli A-K-8-4 ja laud tuli K-9-2-9-Q…ehhh seda riverit.

$240 Caesars Mega Stack Series pot limit omaha high low (re-entry)
Pärast tundetasandil ülitähtsat WSOP turniirilt langemist tegin algajaliku vea ja läksin ängistuse leevendamiseks kõrtsi asemel suhteliselt vähetähtsat turniiri mängima. Oi krt, kui halvasti ma mängisin, nagu vana oinas. Sees oli täpselt kaks tunnet, rahutus ja kärsitus, tahtsin mängida iga kätt, aga seljaüdisse kodeeritud professionaalsuse tõttu mängisin ainult kahte kolmandikku…Kukkusin kiiresti, aga halb rahutus on siiamaani sees. Nüüd tegelen mängulusti ja meelerahu taasleidmisega, sellises olekus mängimine on täiesti otsene rahapõletus.

Rahalauad ja inimlugemine
Suurtele plaanidele vaatamata pole kordagi rahalauda jõudnud. Mängutunde on turniiridel nii palju kogunenud,et raske on ennast selles süüdistada. Tahtmist ka eriti pole, dämit küll. Vaatan täna jalgpalli ära, loen natuke „Mindsetti“ ja pärast õhtusööki loodetavasti saan lainele.
Inimlugemine läheb ka väga vaevaliselt, sisuliselt pole ühtegi suurt „telli“ tuvastada suutnud, heh. Aga jätkan otsinguid ja vähemasti olen mängu jälginud tavapärasest palju tähelepanelikumalt.
Homme üritan ennast Downtowni vedada, badugit mängima. Ei suuda vist sellist kuidagi mängimata jätta. Edasised WSOP plaanid olenevad tujust, vist teeme Kassiga paarismängu, mille eest võru küll ei anta, aga uhke tunne oleks võita ikkagi. 1-2 kilost holdemi vbl ka ja $3000 plo huilo. Eks vaatab jooksvalt.

WSOP 2012 eelvaade

Tänavune WSOP on minu jaoks paberil eelnevatega väga sarnane, samas üsna erinev. Sarnane on reisi ülesehitus – kõigepealt kohanemis- ja sisseelamisaeg neoontuledes lõõmavas Downtownis, siis Rios tiitlite pärast võitlemine ja lõpetuseks väike road-trip Kaliforniasse. Aga mille poolest siis erinev? Peamiselt seetõttu, et plaanis on küllalt palju cashi mängida. Siiamaani olen ma kõikidel WSOP reisidel kokku rahalauas mänginud ülivähe tunde, võib-olla umbes ühe ööpäeva jagu. Lihtsalt ei viitsi pärast turniiri enam maha istuda, palju mõnusam on voodis vedeleda ja pesapalli vaadata. Nüüd seevastu ootan suure huviga Rio Big-O laudu, tegevus pidi väga vilgas olema. Big-O on omaha hi-lo laiendatud versioon, kus mängijale jagatakse kätte viis taskukaarti! Kõlab väga lahe, eh? Igatahes kavatsen lühikeseks jäänud turniiriõhtutel kindlasti vahvat viiekaardimängu grindima minna.

Kui oled spetsialiseerunud omaha hi-lo peale, siis on WSOP-st ikka väga raske mööda vaadata. Praktiliselt ainuke aeg aastas, kui on võimalik lives huilotada. Järgmise kümne päeva jooksul toimub peaaegu iga päev kuskil kasiinos PLO8 turniir, uskumatu värk. Peab meeldima! Pärast WSOP-d tuleb järgmine live-huilo ilmselt alles 2013. aasta Eesti meistrivõistlustel!

Üks eesmärk on seekord veel, nimelt üritan teha uurimusretke live-tellide maailmasse. Mulle tundub, et lives on see väga alahinnatud tähtsusega valdkond. No krt, Hellmuth ei tundu fundamentaalsel tasemel väga tugev mängija, ometi võitis ta tänavu kaheteistkümnenda võru. Kuhugi peab olema koer maetud ja natuke hakkab tunduma, et ta suudab mängijaid lihtsalt ülihästi lugeda. No vot, krabasingi riiulist Joe Navarro „Read`em and reap!“ raamatu kaasa ja lihvin nüüd inimlugemisoskust. Vegasest paremat kohta selleks pole, kõige rohkem telegrafeerivad oma kätt ikkagi algajad mängijad ning turistidest teadupoolest siin puudust ei ole.

Sedapsi siis. Paar turniiri oleme juba mänginud, Golden Nuggeti “The Grand” festivalil. Horsel kukkusin kohe pärast lõunapausi ja stud huilos sain rahalähedase kogemuse. Natuke paneb kukalt kratsima, et mis mõlgub inimese peas, kui pärast üheksatunnist mängu otsustab ta pool stäkist kolmpanustatud pangas X-X-5 ja X-X-8 vastu 2-T-2 käega sisse ajada. Aga sumistas kenasti kaks paari kokku, wtg.

Täna Golden Nuggetis limit omaha huilo, homme Wynnis plo8. Esimene võrujaht plaanis teisipäeval, $1500 plo8. Olen sellel turniiril juba kaks korda rahadesse tulnud, 2006 jõudsin finaallauale päris lähedale (20. koht). Äkki seekord tuleb ära!

Himos 2

Kullake on suusareisist kena kokkuvõtte ära teinud, lisan vaid mõned isiklikud tähelepanekud.

1. Mägedes kulub arusaamatult palju õlut. Rohkem kui kuumal suvepäeval aiatöid tehes. Ärasõidueelsel päeval alkoholiletis tiirutades kaalusin 24×0,33 ja 24×0,5 kasti vahel. Otsustasin mõistagi viimase kasuks, sest väikse õllega ei jõua suur janune mees diivanile mahagi istuda, kui tuleb juba uue järele minna. Ja no ülejäägid saab ju koju tuua, onju? Kena mõte küll, aga veel enne, kui päike teisel päeval Himose nõlvade taha jõudis vajuda, oli selgeks saanud, et homme tuleb uus kast tuua! Samas polnud kordagi tekkinud isegi kerget svipsisoleku tunnet, jahedas õhus askeldamine ja permanentselt kuum saun tegid oma töö.

2. Hirmu alistamine on võimas tunne. Üks pilt räägib rohkem, kui tuhat sõna, siin on teile nautlemiseks inspireeriv video suurest eneseületusest:

EMV 2012 järelvaade

Mänguliselt oli EMV2012 mulle muidugi täiesti ebaõnnestunud sari, mitte kordagi ei pääsenud isegi rahade lähedale. Või noh, tiimiturnal tegelikult ju cashisin, aga seda puhtalt tänu võistkonnakaaslaste tublile sooritusele – kõik ülejäänud jõudsid viie parima hulka, mina lõpetasin enda “jooksus” väidetavalt 14-ndana. Õnneks olen ma piisavalt paksu nahaga ja kaheksa lörriläinud turniiri meeleheitele ei aja. Muidugi on kahju, sest tundetasandil oleks väga soovinud õnnestuda, aga elu on õpetanud, et alati ei saa kõike, mida tahad. Neela alla või sülita välja ja mine edasi.

Minu isiklikust tragöödiast palju tähtsam on see, et meistrivõistlused osutusid üle ootuste populaarseks. Peaaegu kõik turniirid olid välja müüdud, osalemisaktiivsuse kasv 25%-100%, tõesti uhke lugu! Ainus langeva graafikuga turniir oli highroller, seda peamiselt sponsoreeritud mängijate väljajäämisele -eelmine aasta lõi turniiril kaasa päris palju Olümpiku mustsärklasi, kellest seekord mängis – kui mu mälu mind ei peta – ainult Raigo Aasmaa. Päris huvitav fenomen, et netipokkeri närbumisajastul on live-pokker imekaunilt õitsele puhkenud. Ilmselt on inimesed hakanud pokkerist otsima rohkem meelelahutuslikku väljundit ning enamusele meeldib ikkagi mängida pokkerit vastasele otse silma vaadates. Aga olgu põhjus milles tahes, EMV2012 oli üliedukas ettevõtmine ja mul on selle üle väga hää meel.

Aga alati saab veel paremini, panin kirja mõned mõtted järgmise aasta meistrivõistlusi silmas pidades.

1. Vähem turniire

Sarjast võiks välja jätta freerolli, meistrite turniiri, meeskondliku turniiri.

-Freerolli finaali mängiti 10 mängija asemel 8 mängijaga, sest kaks mängijat ei viitsinud lihtsalt kohale ilmuda. Võib-olla natuke näitab see üldist suhtumist antud turniiri osas. Pealegi, rahvaturniiril osales 500 mängijat, freerollil 800…seega üsna sama nišiga turniirid, mõlemaid pole meistrivõistluste raames põhjust pidada. Kindlasti võiks Triobet traditsiooni jätkata ja selgitada edaspidigi välja Eesti parima freerollaja, aga pigem väljaspool ametlikku EMV kava.

-Meistrite turniir on iseenesest ilus tava tunnustada ja meeles pidada kõiki Eesti pokkerimeistreid, aga nii pika sarja raames tundub see natuke tüütu lisakohustusena. Loomulikult võib öelda, et pole ju vaja kohale ilmuda, kui ei viitsi. Aga inimloomus on juba selline, et kui kutsutakse, siis peab minema, auasi. Muidu teised torisevad, et “näe Leibold na upsakaks läinud, ei viitsi isegi kutsetega turniirile kohale ilmuda!” Võib-olla teha ka meistrite turniir eraldi ettevõtmisena. Au ja uhkuse peale mängimiseks on EMV-l highrollers. Mind ajas küll sinna upsakus, et kuidas MINA saan kõrvale jääda. Väärtust sinna ju otsima ei lähe, puhas egotripp, vähemasti minule.

-Meeskondlik turniir ja segapaarismäng. Segapaarismängu turniir meeldis mulle üliväga, mõnusalt seltskondlik ja suhtlusrohke formaat tõmbab sarja hoogsalt käima. Meeskondlik mäng seevastu vajab suuri muudatusi. Kindlasti tuleks mängu tuua individuaalne auhinnafond. See ei ole õige pokker, kui üks tiim mängib põhimõtteliselt mängurahaga ja teine tiitli peale.
Lasen juba nagu katkine grammofon, aga võib-olla võiks kaaluda meeskondlikku EMV-d samuti eraldi ettevõtmisena. Võrusid ei jagaks, aga ehk võiks meeskondlikus võistluses taaselustada parimate autasustamise medalitega?

2. Sügavama struktuuriga turniirid

EMV toimub korra aastas ja on kohalikus pokkerielus pikalt kõige prestiižikam võistlus. Samas on paljude turniiride struktuurid samased igakuise Triobet live jms analoogsete turniiridega. Aga EMV peaks olema eriline ja võimaldama natuke pikemalt sügava stäkiga pokkerit mängida.
Ühepäevase turniirina ei saa mängu sügavamaks muuta, PLO-d mängiti nagunii kella seitsmeni hommikul. Lahendus oleks turniiride muutmine kahepäevasteks. Eesmärk võiks olla esimese päeva jooksul selgitada välja finaallaud ning teisel päeval mängida võitjani. Sellisel juhul jätkaks teises päevas 10-15% mängijatest ning hilise registreerimise olemasolul jõuaks umbes pool finaallauast soovi korral ka järgmisele turnale peale. Erandiks on HORSE, kus hoogne väljalangemine algab alles teisel päeval.

3. Lõpugaala

Laupäeva õhtul, pärast uue meistri selgumist, võiks toimuda pidulik pralle, kus šampanja voolaks ojana, muusika mürtsuks ja värsked meistrid saaksid võrud käe ümber. Sedapsi saaks kahenädalasele pokkerimaratonile väärika punkti panna.

4. 2013 EMV kondikava

Esmaspäev 18:00 Heads-up Day 1

Teisipäev 17:00 Heads-up Day 2 (4 mängijat)
19:00 Segapaarismäng

Kolmapäev 18:00 PLO Day 1

Neljapäev 18:00 PLO Day 2
19:00 Põhiturniiri sat

Reede 18.00 Põhiturniir Day 1 A

Laupäev 12:00 Põhiturniir Day 1 B

Pühapäev 12:00 Põhiturniir Day 2

Esmaspäev 18:00 H.O.R.S.E. Day 1

Teisipäev 18.00 H.O.R.S.E. Day 2
Highroller sat

Kolmapäev 18.00 Naiste MV
18.00 6-max highroller

Neljapäev 18:00 PLO hi-lo Day 1

Reede 12.00 – 17.00 Rahvaturniiri Day 1 A
18:00 PLO hi-lo Day 2
19:00 – 24:00 Rahvaturniiri Day 1 B

Laupäev 12.00 – 17.00 Rahvaturniiri Day 1 C
14.00 Põhiturniir Day 3 – Finaal
20.00 – EMV lõpupidu ja auhinnagaala

Pühapäev 12.00 Rahvaturniiri Finaal

Grindhouse

Alustasin aastat tõsise grindimisplaaniga ning kaalusin lausa Starsis SuperNova Eliidiks mängimist. Paberil ei tundunud asi võimatu, 12-16 lauas multitablemisega sain tehniliselt hakkama, lihtsalt aasta jooksul oleks olnud vaja limiitides astme või kahe võrra kõrgemale tõusta. Plaan oli jaanuaris hoida ennast VPP-de osas löögidistantsil, et arengu toimudes oleks eesmärk saavutatav. Paraku sain kiirelt aru, et SNE mõtte võib kohe maha kanda. Esimese löögi andis Starsi VPP-de jagunemise süsteemi muutmine, millega minusugune nitt kaotas ca 30%+ punktidest. Teine löök oli veelgi mõrudam ehk siis isiklike võimete ülehindamine. Pikaajaliselt 12+ lauas mängimine pööras senini võidukalt kulgenud mängu miinustesse, vaim väsis ja parem silm muutus poolpimedaks. Tõsiselt, paari nädalaga oli reaalselt tunda nägemise halvenemist ja veebruaris ongi plaan optiku juurest läbi hüpata ja Woody Alleni raske raamiga prillid nina peale intelligentset välimust imiteerima sättida.

Kui olin PLO100-s multimegagrindiga poolsada sisseostu miinuses ja Adjusted EV joon näitas, et viisakas oleks veel pokkerijumalaid hea jooksu eest tänada, vajutasin lobbys Omaha asemel sisse Omaha Hi/Lo ning üllatuseks avastasin, et 50-200 limiitidel oli päris palju laudu. Hakkasin vaikselt askeldama ja pärast seda pole enam PLO poole vaadanud. Eks need lauad üsna reksised ole ja tugevate mängijate omavahelisest võistlusest väljub huilos ilmselt võitjana ainult pokkerituba, aga õnneks on halvad mängijad sageli pööraselt halvad ja aitavad reigi kinni maksta. Kahjuks tuleb küll laudu suhteliselt hoolikalt valida ja sageli saab mängida vähem kui sooviks, aga mis sa teed.

Praeguse seisuga paistab, et saan huiloga leiva lauale, mängida tuleb küll tüütult palju. Aastatega on mind ära hellitatud, regulaarsed live hitid ja sponsorlepingud/diilid hoidsid käed liinitööst puutumata. Paraku praegu live hitte pole tulnud, mis on ka üsna loogiline, sest pärast Tallinna EPT-d pole ju ühtegi mänginud 🙂 Väga lihtsal põhjusel, bankrolli selleks pole ja liferolli ei taha samuti longshottide püüdmiseks kulutada (välja arvatud mõningased obsessioonid nagu WSOP, aga selle liigitan rohkem kalli meelelahutuse alla). Tere tulemast lihtsurelike hulka, Imre! Õnneks väga ei kibele ka kuhugi, eks me olegi pereinimeste kohta võib-olla liigagi palju eemal olnud.

Ehk siis hetkel grindin, töötan mängu kallal ja üritan WSOP ajaks hirmsaks huilohaiks saada. Juuni teises pooles on WSOP-l kavas 2 pl-huilot, 1,5k ja 3k, sealt võib võru saada küll 😉

—

Tööväliselt olen praeguse liikumissuunaga üsna rahul. Nagu Kass kirjutas, olime jaanuaris enda kohta äraütlemata aktiivsed ja mulle tõesti tundub,et ütlus “Mida rohkem teed, seda rohkem jõuad” peabki paika. Ma pole mitu aastat nii palju mänginud, kuid samas jõudsin päris palju liikuda, lugeda, filme vaadata, mõtelda. Inimestega suhtlemine jäi natuke tahaplaanile, aga vähemasti mõned korrad sai väljas trallimas käidud, hea seegi. Ja lauludega pole jõudnud ka tegeleda ja õigupoolest hetkel ei teagi, kuhu suunda edasi minna. Mõneti võiks proovida need kohe korraliku kvaliteediga ära teha, aga see tundub suhteliselt keeruline, Pooletoobiste tegemisega ei jää hing ka päriselt rahule, et tahaks ikka paremini. Eks näis, äkki loksuvad asjad iseenesest pika.