Imre klassivennad Andres, Margus ja Renno kinkisid Imrele 50. sünnipäevaks oma aega. Plaan oli, et Imre valib koha ning ühiselt minnakse koos peredega lühikesele reisile.
Superidee! Aeg ja ühised mälestused on imeline kingitus!
Kuna reis oli kõik nii chill ja mõnus, siis ma jätan siinkohal ka kõik planeermistegevuse kohta tehtud märkused meie pisikese grupi “saladuseks”.
Riigi nuputas Imps välja üsna kiirelt, sest kui peamine eesmärk on lihtsalt koos olla, siis pole põhjust minna kuigi kaugele ja koht pigem ei pea olema üleliia tundmatu või eriline. Niisiis panime kiirelt paika, et põhimõtteliselt piisab Eesti piiri (sõbralikus suunas) ületamisest.
Märgates, et Vilniuses esineb sel suvel Nick Cave, otsustas Imps lisada tordile kirsi, mille tegelikkuses kalendrite sobimatuse tõttu lõpuks kahekesi nahka panime. Ütlengi kohe, et see oli meie jaoks üks ütlemata magus kirss, sest Nick Cave lihtsalt on see Õige Live Artist
Vilnius on imeilus jõekäärde täis linn, mis kostitas meie iga päev jupikaupa suurenevat seltskonda meeldiva ja päikeselise, kuid õnneks mitte liiga palava suveilmaga. Külastasime Užupise vabariiki, MO moodsa kunsti muuseumi, ronisime Gediminase mäe otsa, jalutasime jõe ääres ja kulgesime lõunauinakute toel pubist pubisse.
Kui kiiremat elu elavad inimesed lendasid Vilniusesse lennukiga, mida tegelikult soovitangi teha, kui ainult Vilniust külastada soovite, siis meie Imrega läksime autoga ja tegime paariöise peatuse minnes Jurmalas ja pärast üheöise Riias. Ka väga ilusad kohad! Nii palju lillepeenraid ja -ampleid on igal pool!
Jurmala ähvardas meid tegelikult mingil hetkel korraliku vihmaga, aga jõudsime ülitäpselt enne suurt sadu restorani peitu!
Riiast lahkumise järel hakkas seal päriselt uputama, isegi uudistes räägiti! Aga meie jõudsime enne seda kenasti linna peal jalutada ja itaalia toidu restoranis Casa Della Pasta kõhu mõnusalt täis pugida.
Pilte tegime seekord telefonidega, sest ma puhkasin! Ei tea küll millest, eksole?!
Peagi aga pühin kaameralt tolmu, sest 1. septembril alustame reisi, milleks kogusin raha juba oma 50. sünnipäeval. Püsige lainel, sest seal kavatsen korralikult pildistada ja ka siin blogima hakata, äkki saan isegi Imre nõusse mõnikord ise postitama!
Lõpetuseks olgu see tore mahavaatamise pilt. Niimoodi oleks meid siis näinud tort või part (seda oskavad selgitada vaid Renno ja Kaire). Mina ise pakuks, et selline vaade avaneb aeg-ajalt beebidele.
