Kuigi sõime papptaldrikutelt ja plastkahvlitega ning kõik pärast sööki lauale kogunenud söögiriistad ja topsid maandusid prügikasti, siis hommikusöök AmericInn by Wyndham Menominee’s oli täitsa korralik: munapuder, kukkel ja gravy, bagelid, kohv päris piimaga, jogurtid, moosid, saiakesed, õunad, apelsinid. Värsket köögivilja polnud küll mingisugust, aga USA motelli kohta oli see siiski väga rikkalik valik. Ja hommikusöögiala oli ilus, eriti meeldis mulle näiteks kell.
Kõigepealt sõitsime natuke maad hotellist tagasi juba eile loojangul külastatud Menominee tuletorni juurde. Väga tore jalutuskäik.
Esimene peatus edaspidi teel oli Escanaba Ludington Park, kus asub Sand Point Lighthouse. Imeilus promenaad, puhkekohad, toolid, purskkaev ja lehtla, kollane liblikas, mida tükk aega niisama jälgisin (isegi ei pildistanud).
Escanaba Gram’s Pasties putkast ostsime oma esimesed pastie’d, mis olevat Michigani tunnusroog ning mis on põhimõtteliselt taignasse pakitud täismahus toidukord, ühes oli ühepajatoit ja teises kana-brokkolihautis.
Panime need nahka järgmises peatuses Gladstone’is Van Cleve’i pargis, erilist elamust esmamulje pastiega ei jätnud, natuke tuunimist soola-pipraga oleks võinud olukorda kindlasti paremaks muuta. Ehk anname neile veel võimaluse, kui kuskil kätte satuvad. Söögikeskkond seevastu oli taas imeilus rannaäärne promenaad, mille pärliks Gladstone Lighthouse.
Kuigi olime kaardile veel paar peatust märkinud, otsustasime seejärel oma uude hotelli ära sõita ja viskasime paar peatust plaanidest välja.
Manistique East Breakwater Lighthouse – järjekordne punane majakas pika muuli otsas. Käisime enne hotelli regamist juba sealt läbi, aga pikemalt jalutasime rannas ja muulil päikeseloojangul.
Võtsime Clyde’s Drive-In’ist burgerid kaasa, et need loojangul rannas nahka panna, aga paraku jäime natuke hilja peale ja loojang kulus pildistamisele, burksid sõime ära alles hiljem hotellis. Imre meelest oli tegemist ühe parima juustuburgeriga, mis ta kunagi söönud on ja minu seene-juustulisandiga burger maitses samuti suurepäraselt.
Ahjaa, burgerite tellimisprotsess oli meie jaoks samuti esmakordne – pargid auto restorani ette parkimisalale, siis tuleb teenindaja sinu juurde ja võtab tellimuse ja hiljem toob söögid autosse.
Tuletorni lähedal askeldas paar eriskummalist masinat, pole õrna aimugi, mida nad seal pumpasid või puhastasid vett või mis oli selle loojanguidülli lõhkumise eesmärk. Järgmises lahesopis pritsis veel üks suur kollane toru tumedamat sorti vett või tööstusreostust paari meetri kõrgusele õhku, oli selline inetupoolne purskkaevumoodustis.
Aga muidu oli ikka tore ka, vesi sillerdas, taevas olid pilvetupsud ja erinevad loojanguvärvid ning muulil lisaks meile veel paar romantikut (koeraga).
Ööbimine puhtas ja hubasust lisavate sügiskaunistustega Quality Inn “väikeses räpases motellis”.