Sildiarhiiv: Las Vegas

WSOP 2012 eelvaade

Tänavune WSOP on minu jaoks paberil eelnevatega väga sarnane, samas üsna erinev. Sarnane on reisi ülesehitus – kõigepealt kohanemis- ja sisseelamisaeg neoontuledes lõõmavas Downtownis, siis Rios tiitlite pärast võitlemine ja lõpetuseks väike road-trip Kaliforniasse. Aga mille poolest siis erinev? Peamiselt seetõttu, et plaanis on küllalt palju cashi mängida. Siiamaani olen ma kõikidel WSOP reisidel kokku rahalauas mänginud ülivähe tunde, võib-olla umbes ühe ööpäeva jagu. Lihtsalt ei viitsi pärast turniiri enam maha istuda, palju mõnusam on voodis vedeleda ja pesapalli vaadata. Nüüd seevastu ootan suure huviga Rio Big-O laudu, tegevus pidi väga vilgas olema. Big-O on omaha hi-lo laiendatud versioon, kus mängijale jagatakse kätte viis taskukaarti! Kõlab väga lahe, eh? Igatahes kavatsen lühikeseks jäänud turniiriõhtutel kindlasti vahvat viiekaardimängu grindima minna.

Kui oled spetsialiseerunud omaha hi-lo peale, siis on WSOP-st ikka väga raske mööda vaadata. Praktiliselt ainuke aeg aastas, kui on võimalik lives huilotada. Järgmise kümne päeva jooksul toimub peaaegu iga päev kuskil kasiinos PLO8 turniir, uskumatu värk. Peab meeldima! Pärast WSOP-d tuleb järgmine live-huilo ilmselt alles 2013. aasta Eesti meistrivõistlustel!

Üks eesmärk on seekord veel, nimelt üritan teha uurimusretke live-tellide maailmasse. Mulle tundub, et lives on see väga alahinnatud tähtsusega valdkond. No krt, Hellmuth ei tundu fundamentaalsel tasemel väga tugev mängija, ometi võitis ta tänavu kaheteistkümnenda võru. Kuhugi peab olema koer maetud ja natuke hakkab tunduma, et ta suudab mängijaid lihtsalt ülihästi lugeda. No vot, krabasingi riiulist Joe Navarro „Read`em and reap!“ raamatu kaasa ja lihvin nüüd inimlugemisoskust. Vegasest paremat kohta selleks pole, kõige rohkem telegrafeerivad oma kätt ikkagi algajad mängijad ning turistidest teadupoolest siin puudust ei ole.

Sedapsi siis. Paar turniiri oleme juba mänginud, Golden Nuggeti “The Grand” festivalil. Horsel kukkusin kohe pärast lõunapausi ja stud huilos sain rahalähedase kogemuse. Natuke paneb kukalt kratsima, et mis mõlgub inimese peas, kui pärast üheksatunnist mängu otsustab ta pool stäkist kolmpanustatud pangas X-X-5 ja X-X-8 vastu 2-T-2 käega sisse ajada. Aga sumistas kenasti kaks paari kokku, wtg.

Täna Golden Nuggetis limit omaha huilo, homme Wynnis plo8. Esimene võrujaht plaanis teisipäeval, $1500 plo8. Olen sellel turniiril juba kaks korda rahadesse tulnud, 2006 jõudsin finaallauale päris lähedale (20. koht). Äkki seekord tuleb ära!

Golden Nugget H.O.R.S.E.

Võtsin sellel turniiril endale ülesandeks tegeleda inimeste jälgimisega, kuid tuleb tunnistada, et ei saanud sellega kuigi hästi hakkama.

Vabandused:

1)istusin kohal nr. 8 ehk diileri kõrval ja nägin hästi ainult nelja inimest;

2) keegi mängijatest pole limit-turniiri algfaasis kuigi närvis, kõik tegelevad kas suhtlemise või muusikakuulamisega ning suuri otsuseid teha veel ei tule;

3) lauakaaslastest oluliset rohkem emotsioone pakkus Ronaldo, kes saali nurgas otse minu vastas oleval teleriekraanil mitmeid kordi tšehhide väravat tabada üritas ja lõpuks sellega ka hakkama sai;

4) mu turniir lõppes nii vara, et jälgimisväärseid käike jõuti tõesti teha vaid üksikutel kordadel.

Üldiselt pean turniiri kohta ütlema, et ma ei jäänud enda mänguga rahule, aga kaardijooks oli mu nõrgast mängust veelgi hullem ning veidi agressiivsema mänguga oleksin tõenäoliselt turniiri lihtsalt veidi varem lõpetanud. Žetoonide kuhi sulas ja sulas ja sulas, võitsin vist terve oma 7-levelise turniiri jooksul ca 5 potti, kusjuures vaid üks neist oli märkimisväärselt suur.

Tegin küll päris mitu head foldi, nt. kui 7-cardis mastiga kahe avatud paariga mägija vastu ära tabasin, et vähemalt üks neist sai kuuenda kaardiga maja (hiljem selgus, et teisel oli lausa nelik) ja loobusin, samuti tuli paar suuremat potti ära anda razzis, kui hästi alanud käsi lihtsalt ära tapeti, aga ise ei saanud jõu ega kavalusega ühtegi žetooni. Seega suht hambutu mäng ja kehv kaardijooks lõppesid paratamautuga ning juba enne õhtusööki sain turniirilt vabaks.

Sellelt turniirilt on edaspidiseks eluks kaasa võtta vaid üks teravmeelne tähelepanek meie tsiviliseeritud ühiskonna ja inimeste kohta. Nimelt istus mu kõrval mees, kes laua arutluse teemal, miks mõned mängijad lauas tigedad ja õelad on, võttis kokku umbes nii: “Ca 90% meie ühiskonna inimestest on lihtsalt liiga lollid, et olla õnnelikud, suurem osa tahabki olla õnnetu ja frustreeritud. Nad ei saa aru, et samal ajal kui maailmas on suur hulk inimesi, kes nälgivad või on mingil muul põhjusel tõsises hädas, mängime meie siin laua taga kaarte ja see on kõigest mäng! ”

 

Tallinn – Helsingi – Chicago – Las Vegas

Kui palju aega kulub punktist A punkti B jõudmiseks. Aruanne:

Taksoga sadamasse – 30 minutit
Kiirlaevaga Soome  – 90 minutit
Imre õe ja õetütre sünnipäeva tähistamine  – 6 tundi
Ööbimine Imre ema juures – 8 tundi
Metroo + bussiga lennujaama – 1 tund
Helsingi – Chicago lend – 9 tundi
Hängimine Chicago lennujaamas (muuhulgas väike rongisõit ühest terminaalist teise) – 6 tundi
Chicago – Las Vegas lend – 4 tundi
Ja juba jõudsimegi WSOP linna kohale!

Aga kas te ka teate, mitmendat korda me WSOP-l oleme?

SEITSMENDAT (kui kuskil viga sisse ei teinud arvutustes)!
Aga miks üldse, miks see nii oluline on?
Lühidalt on need maailmameistrivõistlused!
Lugesin lennukis Ian Taylor’i ja Matthew Hilger’i „Pokkeripsühholoogiat“ ning nende soovitusel (eestikeelne versioon lk. 223) mõtisklesin selle üle, miks ma üldse pokkerit mängin.
Lisaks rahateenimisele toovad nemad võimalike põhjustena välja:
a)    Meelelahutus
b)    Hasart
c)    Suhtlemine
d)    Enese proovilepanek
Nende sõnul pole teistel eesmärkidel mängimine küll ei keelatud ega vale, kuid oluline on seda ise teada: „Kui mängid pokkerit mingil muul kui raha teenimise eesmärgil, ole enda vastu aus ja tunnista seda endale.“
Olen enda, kui pokkerimängija, juba mõnda aega liigitanud harrastajaks, kuid päris nii otsest küsimust, et miks ma üldse mängin, polnudki vist esitanud.

Samas pole mul viimasel ajal olnud kuigi palju aega ja tahtmist pokkerit mängida ja see paus täitsa meeldib mulle tegelikult.

Nüüd siis mõtlesin ja olin aus: live-pokkerit pole ma kunagi suutnud raha teenimise eesmärgil mängida – minu jaoks on see suhtlemine ning meelelahutus,  kus muuhulgas on tore võita ja kaotamine võib teinekord kurvaks või tigedaks teha, kuid asi pole ikkagi raha kaotamises, vaid löögis mu egole.
Iga-aastase WSOP eesmärk on aga veel hoopis omamoodi teema – see, et eesmärk pole raha teenime,  muidugi kohe on selge ja bankroll management’i järgi ei tohiks ma WSOP-st veel mitte isegi unistada, ka suhtlemine on nendel turniiridel väheoluline (ainus koht, kus mängin prillid peas, klapid kõrvas ning räägin ainult siis, kui midagi otse küsitakse), meelelahutuseks on panused  liiga suured (mitte raha ise, aga rahadesse/auhinnalisele kohale jõudmine ja WSOP bracelet!!!!)

Taylori ja Hilgeri määratluse järgi saame seega põhjuseks enese proovilepaneku.

Olgu see siis pealegi põhjuseks ning võru tagajärjeks, soovige mulle edu!

Täna aga lähen suhtlema ja plaanis on harjutada inimeste jälgimist. Võtame Imrega soojenduseks ette $200 HORSE turniiri Golden Nugget’is.

 

WSOP 2011 – $1500 PLO hi-lo ja $1000 nlh

Vaja vana võlg kustutada ja WSOP turnadest väike järelvaade teha. Natuke ju ikka pokkeriblog ka.

$1500 PLO8

Nagu arvata võis, oli huilo üsna hea väärtusega turniir. Mängutase kõikus seinast seina, nagu napsunina Tallink Expressi koridoris tormisel merel. Keskmine mängija oli siiski suhteliselt soliidne, aga sekka nägi ka väga kummalisi käike. Näituseks istub kuuekümnendates sogega papi teise taseme keskel lauda maha, äsab väikselt blindilt tummise kolmpanuse ning avab riveril 2-4-8-J, mis loomulikult on vastase preemiumi vastu välja imenud. Ok, huilos jooksevad käed enne floppi väga väikeste erinevustega, seesinane 2-4-8-J on A-2-6-K vastu ainult 40-60, aga kehva mängitavuse tõttu on positsioonita ikkagi suitsidaalne hakata sellise koordineerimata käega lihtsalt lahmima. Mõni aeg hiljem tegi sama tegelane avatõste 250 ning foldis, jättes taha 325 chippi…

Keskmiselt mängiti siiski enam-vähem, samas jooksis aeg-ajalt ka pealtnäha adekvaatne mängija päris kokku. Üks noor ja alati erkvärvilise lipsuga asiaadist nooruk, kes hiljem ka minu välja lõi, maksis sügavas faasis teise suure stäki vastu A-4-5-K lauaga kinni 4-bet all-ini. Vastane avas mõistagi 2-3 “ratta” ja küsis: “Do you have any redraws?”, mille peale nooruk keeras lahti A-3-6-X. What? Riveri 2 tõmbas rattamehele koti pähe ja asiaat võttis hiigelsuurest pangast kolm neljandikku. On your bike…

Minu turniir algas väga hästi, natuke skillisin, natuke lakkisin ja sain stäki kiirelt üles. Siis progress pidurdus ning teise päeva jõudsin alla keskmise stäkiga, nagu ikka. Istusin ilusti rahadesse ja pärast sain vist 3 korda freeroliida stäki duubeldamise peale, aga alati vastane sumistas miski hädaabi-low vms. kokku. Siis tegin riveril nutsi vastu suht suure blufi ning kängusin kokku. Tulemuseks siis 75. koht ja $3167.

Igatahes turniir oli väga põnev, tundsin ennast tubli ja tugevana. PLO huilo köidabki hetkel kõigist mängudest kõige rohkem ning ilmselt hakkangi just seda netis mängima. Vähemasti WSOP statistikale tuginedes võib huilol isegi perspektiivi olla – $1500 plo8 oli pikalt kõige populaarsem formaat pärast no-limit holdemit ning ka cashilaudades käis plo8-s ja big-Os (5-kaardiga huilo) vilgas tegevus. Põnev mäng, proovin selles õpipoisist meistriks saada.

$1000 nlh

Nagu foorumiski kirjutasin, mängisin turniiri alguses enda jaoks ebatüüpilist lahtist mängu. Selline Mini-Janar, askeldasin kõige ja kõigiga. Tšuikad olid hästi paigas, tundsin ja tunnetasin sigahästi, mis vastased teevad ning mis käiku minult ootavad ja mõistagi toimisin vastupidiselt. Näide:

25/50, efektiivne stäkk ca 3000; tõstan keskelt 63s 125 ja saan ühe calli. Flop A-4-4. Panustan 200, vastane tõstab 600, mina maksan. Turn J, check-check. River 7, betin 650, vastane instafoldib. Ilma positsioonita “hõljumine” on üldjuhul raha peale vihaste mängurite teema, aga antud käes tundus olevat õigustatud. Ma ei näe vastase kätevalimis kombinatsiooni, millega ta flopist väärtustõstet teha saaks. Valdav enamus mängijatest callib sellise lauaga nii nelja, kui ässaga. Kas AT pöörab siin ennast blufiks, proovides väikse ületõstega selgeks saada, kus ta on? Pigem mitte. Tal on positsioon ja võimalus vaadata, mis ma turnil teen.
OK, kui ma olen nii kindel, et vastane on bluffimas, siis miks ma ei tõsta kohe flopist üle? Peamiselt sellepärast, et callida on odavam, heh. Minu call näitab nii palju tugevust, et vastasel on ülimalt keeruline turnil teist kuuli tulistada. Ma olen nõus kuiva lauaga, ilma positsioonita, callides panema mängu 20% efektiivsest stäkist. Väga tugev liin. Nüüd kui vastane turnil checkib, on see sulaselge roheline tuli riveril pank väikse panusega maha võtta. Tähtis on ka see, et vastasel on väga keeruline minust “mööda” tõmmata. Kui K-J saab turnil pihta, siis on tal riveril ikkagi ülimalt raske minu panus kinni maksta. Peamiselt riskin keskmisele paarile kaheaudise andmisega, mis on väga ebatõenäoline tulema. Paneme veelkord pusle kokku:

1) Vastase flopitõste on ebaloogiline.
2) Minu call näitab suurt tugevust.
3) Kuna mina olen näiliselt väga tugev ja blufiga jätkamine paneks löögi alla üle poole vastase stäkist, on teise kuuli tulistamine väga ebatõenäoline.
4) Kui vastane ikkagi panustab, siis ilmselt on tal tugev käsi (AK, AQ, 45s) ning ma võin suhteliselt rahuliku südamega foldida ning ei kaota rohkem mängumärke. Pane tähele, kohe flopist ületõstmisega kaotan tugeva käe vastu palju rohkem raha.
5) Kui vastane turnil checkib, siis on ta tõenäoliselt teinud flopis “õhuga” rünnaku pangale, turnil blufist loobunud ning pank on riveril minu.

Struktuurist lähtuvalt otsustasin esimesel tasemel ka vähemalt 3-4 kolmpanust teha. Haa, üldjuhul ei tee ma keskmise turniiri jooksul nii palju ületõsteid kokku 🙂 Loogika seisneb selles, et esimesel tasemel mängime me 120bb-d sügavalt, teisel 60bb-d, kolmandal 30bb-d. Kui ma suudan esimese kahe tasemega, kus avatõstmine ja kolmpanustamine stäkiga võrreldes “odav”, luua reipa mängija imago, siis kolmandal tasemel ainult kvaliteetkätega 3-bettides on hea võimalus saada kogu stäki peale actionit. Ei midagi uut siin päikse all, imago loomine ja hilisem ärakasutamine on pokkeri aabitsatõde, lihtsalt mina mängin üldiselt rohkem passiivset smallballi ja üritan hoida pangad enne floppi väiksena. Aga $1000 WSOP nlh turna struktuur sobib uskumatult hästi imagokujundate mänguplaaniga. Soovitan ka solid liini hoidjatele.

Esimese päeva lõpus tegin natuke rumala käigu, kui 3-bet sidusin ennast varajaselt positsioonilt tõstnud naismängija vastu kuute paariga ära. Ta oli paar korda varemgi väikse stäkiga raise/foldinud ning nägin mõningast fold equitit, aga sellegipoolest polnud seal vaja torkima minna. Näitas TT, mis pidas vastu ning olingi pool stäkki tuulde lasknud.
Alustasin teist päeva mikrostäkiga. Aga see-eest tulikuuma hiiteriga. Päeva kolmandas jaotuses piilun utg+1 esimest kaarti, mis on äss ning mõistagi äsan oma 7bb-d. sisse. Kohe järgmine vend ütleb: “Call!”. Ülejärgmine niheleb natuke ja kostab samuti: “I call.” Hmmm, seal ässa kõrval võiks midagi head olla… Flop tuleb 8-8-K, esimene mees checkib, teine lükkab all-in, esimene foldib. Pööran siis lehed lahti ja oppaaa – aces it is! Vastane on AQga peaaegu drawing dead. Esimene callija viskas ka väidetavalt AQ maha. No ja siis põrutasin raketina üles, kas olin ees või taga, ikka lükati riveril kuhi minu ette.

Bruce Willis Pulp Fiction

Click here to getImages &
Bruce Willis Pulp Fiction PicturesPictures

“I`ll tell you, how does it feel to kill a man. Not bad, not bad at all.” 

Uskumatu fiiling on mängida, kui mehi langeb su käe all kui kärbseid, soosikud peavad, flipid tulevad koju ja tagaajajad jõuavad hiljemalt riveriks ette. Õhtu hämardudes hoog kahjuks rauges ning kolmandat päeva alustasin 23bb stäkiga.

Viimane käsi oli üsna cooler. 5k/10k, avan 22k AcJc ja suur blind callib. Flop Qs Js 5h, check-check. Turn Ah, checkib, panen 26k, tema tõstab 67k peale. Callin. Tegelikult on see selge viga. Ma tean, et ei saa siit käest enam minema, laud on tõmbeid täis ning seljataga 60% panga suurune panus. Get it in. River 2h ja vastane paneb sisse. No ei saa enam foldida ju dämit. Jube loll seis. Ma olen kindel, et ta ei blufi, aga foldida ka ei saa, sest tal võib olla QJ, aeg-ajalt mõni mööda läinud tõmme, A5s…oeh. 55,AQs-AJs,A5s,QJs,AQo-AJo,QJo valimi vastu olen 45/55. Tulemuseks siis 40. koht (alustas müstilised 4576 mängijat!) ning $13 137 raha, millest siis onu Sam võttis 30% endale. Tuleb küll tunnistada, et ajad on läinud paremaks, sest maksu võeti ainult kasumi ehk $12 137 pealt, osalemistasu lahutati maha. 2007. aastal tuli maksta kogu krempli pealt.

Selleks korraks siis WSOP läbi. Suurtel turnadel 2 cashi neljast katsest ja nlh-s ikka sigasügav jooks, polegi ju paha. Aga nagu me teame, siis turniiripokkeris on vaja minna päris tippu välja, et korralikku kasumit näidata. Kuuekohaline võidudumma jäi sellelgi tripil rikkumata, aga krt, küll ma selle müüri peagi kildudeks löön. Kuvalda on kuum ja biitseps punnis. Tallinnas näeme, rsk!

Las Vegas Venetian Hotel

On hotellitubasid ja on Hotellitubasid!

Kolisime Gold Coastist Venetiani plaaniga mängida siin suurem osa ajast pokkerit. Ootamatult oli juba hommikul enne sisseregistreerumise aega meile vaba tuba st. sviit täitsa olemas. Olin kuulnud küll, et Venetianis on ilusad toad, aga see on midagi enamat!

Tulime tuppa ja jäime siia tundideks, kui kõhutühjus poleks vahepeal sööma ajanud, oleksime ilmselt Imre järgmise turniirini siin olnud. Lühidalt pole ma esimest korda korralikus majutusasutuses, Unibet hellitas meid 4-5 tärniliste hotellidega ja vahel õnnestus ka mõni ekstraklassi tuba saada, Hispaanias olime perega uhkes korteris, Rios on kõik toad sviidid jne, aga Venetiani tuba on midagi rohkemat.

Üks pilt räägib rohkem kui 100 sõna (allpool pildid) aga rõhutan, et meil on nii vann kui dušinurk, meil on 2 kraanikaussi (et saaksime hommikul üheskoos hambaid pesta), meil on 3 televiisorit, üks neist vannitoas, üks voodiga toaosas ja teine nurgadiivaniga toaosas, meil on DVD-mängija ning voodi kõrval CD-mängijaga äratuskell, meil on toas fax ja printer, netiühendus on nii kaabli kui ka wifiga, vaade 33. korruselt golfiväljakule ning poolele linnale pole ka paha! Toasolevast telekast saab muide jälgida, millised pokkerilauad parasjagu pokkeritoas olemas ning millised loomisel. Ahjaa, meil on isegi kaks trepiastet, et magamistoa osast alla suurde tuppa astuda ning raudaed, mis toaosasid lahutab.

Igatahes: kõik see kaheks ööks 400$ eest Ameerika kõige suurema püha ajal, kui neil siin parasjagu iseseisvuspäeva pidustused, see on tõesti hea pakkumine!