Tänane päev algas nagu viimased ikka on alanud – külmavärinate ja nohuga. Olin kuni kella kaheksani õhtul kindel, et täna mina trenni ei tee.
Imre oli aga kindel täpselt vastupidises, et vaatamata veidi väsinud olekule, läheb tema kohe koju jõudes jooksma ja siis teeb pärast kindlasti jõutreeningu ka ära.
Koju jõudsime pärast Grand Prix kasiino algajate rahalaua lühiajalist külastamist (kuni Ott klassiga teatris käis) veidi enne kella üheksat ning kell üheksa olime mõlemad oma intervallitreeningus kaelapidi sees.
Lugedes tänase treeningu kava, tundus meile, et seal peab kuskil mingi viga olema, sest nõutud oli 3 minutit jooksu (pulss 153) /1 minut kõndi (pulss alla 125) – kokku 12 minutit (6 intervalli). Otsustasime ebakõla minutites tõlgendada enda kasuks ja tegime 1 minut / 1 minut, kuigi tegelikult ei õnnestunud vähemalt minul mitte kordagi kõndimise minuti jooksul pulssi alla 140 saada.
Ja kogu takistustreeningu ja kõhulihaste harjutused tegime ka ära!
Söömisega olime ka tublid!
* Hommikul oli puder.
* Lõunaks sõime eilseks õhtuks mõeldud Muskaatkõrvitsa-kikerhernekuskussi, mis oli omapärane ning maitsev.
* Õhtusöögi lasime valmistada Cafe Reval kokkadel ning valisime Imrele Sooja pardisalati ja mulle Kitsejuustusalati. Minu salat oli eriti maitsev ning ilmselgelt ei ületanud kalorite mõttes tänaseid raamatutoite.
Kogu rõõmu eksperimendist häirib veidike siiski see, et kilogrammides ja sentimeetrites pole mina isiklikult kaotanud ei grammi ega millimeetrit! Imre seevastu on näinud õnneks ka kaalul juba vägagi ilusaid numbreid ja tundub, et saab sellest edasipingutamiseks kõvasti lisamotivatsiooni.