Elu on lill

Seoses asjaoluga, et täna tähistame keskmise lapse sünnipäeva, mõtlesin vahelduseks laupäeval mängida ja seda kohe päris tõsiselt.

Pole ammu korralikku pikka turniiriõhtut teinud, aga sain tohutu mängutõuke Superweekendilt, kus mängisin väga hästi. Võib-olla polnud kõik mu pokkerikäigud superhead, kuid olen tohutult rahul oma keskendumise ja jälgimisvõimega.

AA-ga TT vastu väljakukkumine (suutsin nelja jagatud ässapaariga sel turniiril võita vaid ühe poti) on variatsioon, mille vastu ei saa, ja mis tekitab vaid võimaluse kellelegi oma halba jooksu kurta. Muidugi on kahju kukkuda enda jaoks tähtsalt turniirilt, kui oled juba kenasti teise päeva jõudnud ja sealgi hädavajaliku duubli kätte saanud ning siis pead unistusest üle keskmise stäkiga päriselt mängima hakata loobuma, kuid kurbuse asemel tundsin pigem hoopis tohutut soovi taas veidi asjalikumaid turniire mängida.

Mõneti tundub, et väide nagu rikuks kodumängud professionaali ära, võib isegi õige olla, sest tavaliselt tegelen ma Eestis mängides peamiselt sotsiaalse suhtlemisega ja unustan mängijate jälgimise ja nende käikude analüüsimise täitsa ära. PokerNews Live sisseost suurus ja seltskond ning veelgi väiksemad turniirid Pärnus või Viljandis ei pane paraku tulemuse nimel korralikult pingutama, vaid on mõeldud ikkagi meelelahutuseks!

Superweekendi esimeses lauas oli mul täpselt üks Eesti mängija (ja tema nime ei suuda ma paraku oma mälust üles leida, kuigi tegemist on väga kena noore poisiga, keda ma isegi mitmeid kordi ülekannete tarvis pildistanud olen) ja tema oli ka väga vaikne, seega oli minu jaoks tegemist superolukorraga, kus sain vait olla ja tõesti mänguga tegeleda.

Nojah, pärast väljakukkumist oli niisiis hammas verel ja õhtul pärast *kino võtsin kohe pihutäie turniire lahti (minu jaoks jube palju, sest vahepeal oli korraga ekraanil 7-8 turniiri ja see on minu jaoks juba üsna keeruline hallata, kuna mulle meeldib kogu aeg tervet lauda vaadata, ehk siis 4 lauda on parim, 6 on enam-vähem ja üle selle läheb jamaks).

Kokku mängisin õhtu jooksul 13 turniiri, sest jõudsin suuremal osal suhteliselt sügavale.

Siuksed turniirid ja tulemused noppisin:

Seega lühidalt olen rahul, aga mitte päris, sest ma nii väga tahtsin seda $11+R NL Holdemit ära võita ja see tundus korduvalt nii võimalik. Paraku liidriseisust andisn pisikestele vist vähemalt 5 duublit ja lükkamise faasis mängis rolli juba ainult see, et õnne ei jagunud rohkemaks kui 5. kohaks. Üldiselt olen ka oma mänguga rahul, kuigi viimasel turniiril olid 4.-5. tund väga rasked: uni tikkus peale, teised turniirid olid lõppenud ning tuli end vägisi hoida “S***a kah!” tüüpi callidest või all-in lüketest. Enamasti suutsin end ka kontrollida, aga ükskord vajasin A5-ga pärast tobedat ületõstet suht tight mängija vastu kõvast abi AK vastu sattudes – õnneks läkski pott pooleks. See pääsemine ehmatas mõneks ajaks “kaineks” ning kui finaallauda jõudisme, oli väsimus ka kadunud.

________________

*kino – “Jaht” Artises = Väga hea film!