Kui ma augusti 
viimasel päeval koolis käima hakkasin, siis oli mul suur plaan, et iga nädala lõpus korrastan ära nädala jooksul tehtud fotod ja teen blogipostituse selle kohta, mida ma vahepeal õppinud olen, et siis on hiljem ka endal huvitav vaadata, et kuidas arenesin.
Elu teeb oma korrektuurid ja no kui umbes korra nädalas postituse veel ehk tegingi, siis kõikide nädalapiltide korrastamine ning nädala jooksul õpitu ülevaatamine osutus hiljemalt 4. nädalal liiga raskeks ülesaandeks.
Laupäeval finaaliga lõppenud naisteliiga neelas ka hunniku aega ning lisaks olen vahepeal üksjagu pildistanud, aga nendest räägin ehk lähemalt mõnes tulevases postituses.
Niisiis polnud mul poolaasta lõputöödeks sugugi kõik tehtud ning Elina ainete kokkuvõtte koostamiseks kulus nüüd viimasel nädalal julgelt kaks ööd ning tunnikesi siit-sealt peale ka. Ei ole tipptasemel ja nii super, kui ma oleks tahtnud, aga arvestuse saan eeldatavalt ikka kätte ja loodetavasti mitte ainult ilusate silmade eest!
Pärast seda suurt töövõitu, lubasin endale puhkuse ning käisime Imrega Solarise Apollo kinos minu naisteliiga eelvoorus võidetud kinokaarti kasutamas: vaatasime malefilmi “Etturi ohverdus”. Imre, kes oli Fischerist näinud dokumentaalfilmi, ei saanud liiga suurt elamust, aga mulle, kes ma teadsin umbes täpselt seda, et kunagi oli USAs sellise nimega kuulus maletaja, meeldis see film väga. Vaimse tervise probleemid ning selle habras tasakaal on mind alati huvitanud/hirmutanud ning selle üle mõtisklemiseks annab film alust küllaga. Kahjuks ma ei tea, kui palju oli tegemist tõsieluga ja kui palju oli kunstilist liialdust, ning ilmselt ei viitsi seda ka detailideni uurima hakata, kuid jutustamist oli Imrega pärast piisavalt. Tegelkult lugesin just nüüd tunnikese male ajalugu 😀
Nüüd lähen laen Elina kausta veel oma viimased pildid üles ja homme pärast kooli tegelen Tiruli ainete fotokaustaga, mis peab valmis olema neljapäevaks. Poolaasta lõpp kihutab siiapoole!