Täna oli TPT-s põhikooli baasil õppijate esimesel ja teisel kursusel spordipäev. Meie, keskkooli baasil õppivad fotoõpilased, käisime neid pildistamas.
Lugesin eile veidi spordi pildistamise kohta netist ja mingid eriti üldised rusikareeglid anti hommikul ka koolist. Väga oluline on eeltöö ja oma fotovarustuse tundmine.
Ütleme nii, et minu ettekujutus ja tegelikkus ei läinud kuigivõrd kokku. Kõigepealt muidugi eeldasin veel paar päeva tagasi, et hakatakse jooksma, hüppama ning jalgpalli mängima ning fotograafil on vaja staadionil erinevaid võistlusolukordi, võimsaid kurbuse ja rõõmujoovastuse hetki püüda. Eile hilisõhtul lugesin e-kirju ja sain teada, et tegemist on orienteerumise vormis spordipäevaga ja täna selgus lisaks veel tõsiasi, et seda sporti tehakse meie koolis üsna emotsioonitult.
Lühidalt oli vastutusekoormata harjutamiseks hea päev (ilm ilus ja”sportlased” loiud ning aeglased), aga nendest peamiselt rada läbijalutavatest koolikaaslastest mingeid emotsionaalseid ülesvõtteid küll teha ei õnnestunud. Lisaks selgus, et mu 35mm objektiiv on otsustanud fokusseerimislepingu lõplikult üles öelda ja lähivõtted rajale “tormanud” orianteerujatest (üksikuid selliseid siiski leidus – eriti alguses) ei tulnud üldse välja. Üritasin siis pärastpoole 18-200 mm-ga harjutada jooksjate “õhkujäätamist” ning nende “kaasavedamist”, aga kuna enamus lihtsalt kõndis või tegi äärmiselt nappe jooksusamme, siis ka selles osas ma tegelikult kuigi palju praktikat ei saanud. Finišisirgel ergutasime võistlejaid kõvahäälselt ja mõned võtsid ka vedu ning tegid lõpuspurte, kuid mingi imelikul põhjusel ei saanud ma neid siis kas fookusesse või “lõikasin” kellelgi kogemata mingid jäsemed otsast. Lühidalt tegin üritusest kokku umbes 140 pilti ning neist meeldis mulle endale vast 3 tükki.
Aga ilm oli ilus ja metsaalune hurmav:
Pärast lõunat (klassikaaslastega Hesburgeris) koolis vaatasime pilte ja videosid, et kuidas profid sporti pildistavad ja mida sellest arvavad.
Siis aga tuli juba valguse teema ja vastavad harjutused. Katsetasime projektorite abil erinevaid varje ning mustreid ning stuudios valguse suunamist erinevate nurkade alt. See oli jälle nii põnev. Samas polnud ma pärast pühapäevast Christeli laste pildistamist kaamera akut laadinud ning seega pidin nende klõpsudega veidi koonerdama.
Nii olin vähemalt kahes harjutuses hoopis ise modelliks ja te vaid vaadake, milline vahva pildi Markus (ja teisedki) minu abil sai:
Projektori ees vahetasime kohti Jörgeniga ning stuudios oli meie grupi modelliks peamiselt Paul:
Mängisme stuudios selle valgusega üsna kaua ning koju jõudsin alles kell 17:00. Teoorias oleksin pidanud siis sööma ja riided vahetama ning Reaalkooli lastevanemate koosolekule kihutama, kuid andku nemad seal koolis mulle nüüd andeks – ma lihtsalt ei jaksanud pärast sööki enam mitte kui midagi teha! Istusin arvutisse ja põhimõtteliselt olen siin nüüd 2 tundi vahelduva eduga suhelnud ja logelenud.