See postitus on pühendatud eelkõige Christelile, kes andis mulle täna võimaluse koos tema ning kahe tema vastutuleliku ja särasilmse lapsega poolteist tundi Kadrioru pargis veeta ja fotograafi mängida.
Ja seda kõike pärast seda, kui …
Esiteks võtsime asja ette kaheldavas tervislikus seisundis (temal oli väike palavik ja minul mingi külmetushaiguselaadne olukord kurgus), sest olime seda juba kaua planeerinud ja kartsime, et vaba aega on vähe ning ilusat ilma enam kauaks ei pruugi jaguda.
Olime kokku leppinud, et saame kuskil Kadrioru pargi ääres kokku. Kes enne kohale jõuab, see pidi helistama. Jõudsin enam-vähem täpselt kohale ja avastasin, et mul pole telefoni kaasas! Palusin siis ühel möödajalutaval noorpaaril mulle mobiili laenata (Tänud neile!) ja helistasin enda numbril Imrele, et ta Christelile helistaks ja teavitaks, et ma ootan teda linna poolt esimese purskaevu ääres.
Kuna Imre andis mulle teada, et Christel oli just veidi aega enne seda helistanud ja öelnud, et ta jääb veidi aega hiljaks, siis mõtlesin, et vaatan mõned ilusad kohad valmis, teen mõned proovipildid, seadistan kaamerat jne. Esimest korda pildistamise nuppu vajutades ilmus aga kaamera ekraanile kiri: “No SD card inserted”. No minge pekki!
Olin paar tundi varem kaardilt kõik pildid arvutisse tõmmanud ja kaardi laadija juurde ootesse pannud, et kui hakkan akut aparaati panema, siis panen kaardi ka. Ha-ha-ha! No hea, et akut vähemalt ei unustanud! Christeliga saime kiiresti kaubale, et lähme ostame Sikupillist uue kaardi ja tal oli õnneks endal ühte teist asja ka vaja.
Kui tagasi Kadriorgu jõudsime, liikusime seal laste tempos ringi, tütar lasi tal hundirattaid ja poseeris meeleldi, ka poega tuli pildi tegemisel vaid mõned korrad julgustada. Roniti puude ja kivide peal, turniti mänguväljakul. See vabas vormis inimeste õues pildistamise osa fotograafi tööst mulle ikka väga meeldib! Natuke rohkem kogemust oleks ainult vaja, et teada, millised ideed ka fotol head välja näeks. Täna me erilist teatrit ei teinud, lasime lihtsalt lastel olla ja hullata, aga edaspidiseks tekkis mul juba mitu ideed. Lisaks tasub edaspidi arvestada, et vähemalt ilusal pühapäeval on Kardrioru park rahvast pungil!
Õhtul tegelesin paar tunnikest piltide vaatamise, valimise ja kohendamisega. Seejärel aga suutsin ootamatult Lightroomis kogu tänase kataloogi ära kustutada! Uskumatu lihtsalt! Seda pole minuga mitte kunagi varem juhtunud ja nüüd, kui esimene “päris töö” tegemisel, siis juhtus!
Õnneks olin enamuse tehtust vähemalt jpg-failidena salvestanud ja veelgi suuremaks õnneks polnud ma pilte mälukaardilt kustutada jõudnud. Nüüd tegin raw-varukoopiad ära. Uhhhh! Pääsesin vist ehmatusega!
Lastest ma teile jälle pilte ei näita (pole luba küsinud lihtsalt), kuid lõpetuseks tegin ühe pildi ka lihtsalt endale ja seda võite vaadata palju kulub, tundub selline rahustav.
