Beibe elu on raske!
Läksin Pokkeri EMV eel tunnustatud Eesti pokkerikaunitaride võidurelvastumisega kaasa ning lasin Annikal endale meistrikate ajaks ägedad pokkeriküüned paigaldada.
Umbes poolteist tundi võttis aega minu küünte lihvimine, kunstmaterjali pealekandmine ja kõvaksvalgustamine ning maalingud. Väga ilusad said, aga paraku ka väga ebamugavad! Kuna mu enda küüs on habras ja kergesti lõhenev, tundusid uued küüned nagu oleks need plastmassist ning ülirasked. Annika lubas, et õhtuks harjun ära. No ega ikka ei harjunud küll!
Aususe huvides tunnistan, et 12 aatat tagasi olid mul kunstküüned päris pikka aega, kuid ma ei mäletanud, et see asi nii keeruline oleks olnud – äkki olin noorem ja kannatasin ilu nimel rohkemat.
Teiselt poolt olid ühetasased, läikivad, maalingutega ja pikad küüned ilusad vaadata. Pokkerilauas unustasin end vahel ise neid imetlema ning mängisin edevalt oma chippidega, et teised ikka ka märkaks!
Kodutöödel jäid need iludused aga pidevalt kuhugi ette või taha. Juba kolmandal päeval tuli esimene küüs lahti, paari päeva pärast ka teine. Annika tegi küll kiiresti jälle uued, aga hirm, et kohe läheb jälle kunstküüs oma küüne küljest minema, oli kogu aeg olemas. Istusin siis nagu printsess ja lasin end teenindada. Mõneti muidugi päris tore, aga tegelikult olen ikkagi isetegutseja ning selline abitus oli imelik taluda. Ja ega see lahtine kõõs polnud nõme mitte ainult visuaalselt, see oli lisaks veel valus ka!
Kuulsin hiljem asjatundjate käest, et nemad on juba harjunud sõrmekülgi (mitte -otsi) kasutama, aga minul oli raske isegi arvutis ja mobiilis sõnu trükkida, rääkimata mobiili toitejuhtme katte lahtitegemisest, fotoaparaadi objektiivi korgi eemaldamisest või kõige lihtsamast sügamisest (järgmine kord, kui kuskilt sügeleb, siis kasutage teelusikat – no ei toimi!). Lisaks tundus mulle viimastel päevadel, et mu küüned konkreetselt lämbuvad ära.
Küüsi ma ei näri, see on üks asi, mille vastu kunstküüned hästi aitavat. Mina krutin juukseid, ja tegin seda ikka ka nende uute küüntega edasi, aga saadud nauding oli mõneti väiksem, sest juuksed kippusud kuhugi küüne vahele kinni jääma, seega võib-olla oleks pikapeale sellest kombest ehk lahtigi saanud, aga andisn alla…
Täna teen kõigi kunstküünte kandjate ees lahkumiskummarduse ja niipea ise seda teed enam kõndida ei plaani.