Hommikul käis Imre emaga poes, mina pakkisin sel ajal ära kingitused ning küpsetasin piparkooke, siis tegime muid ettevalmistusi ja üsna täpselt kell kuus algas jõuluõhtu tähistamine.
Imeline aeg laiendatud perega – meie ja mu õe 5-liikmelised pered täies koosseisus, Imre ema ja minu ema oma Velloga – seekord Kaidi juures. Algselt pidi jõulupidu toimuma tegelikult meil, aga käisin mõned päevad tagasi oma “depressioonikaardi” välja ja Kaidi pere oli nõus sel aastal lauakatmise ja koristamise enda peale võtma.
Elame ühes majas, seega polnud vaja kaugele minna. Toidutegemise olime ära jaganud nagu ikka: ema pidi tegema kõige suuremad ja tähtsamad toidud ehk jõuluprae, liha ja kapsad, Kaidi tegi neli erinevat supermaitsvat salatit ja jõulukeeksi, tema tütar küpsetas megahead saia, meie pere hoolitses kartulite, porgandite, teiste köögiviljade ja piparkookide eest . Lühidalt sai palju maitsvat sööki söödud ja üsna vähe joodud. Siis tuli jõuluvana, kuigi Oliver oli selleks ajaks kuhugi ära kadunud, aga sai temagi oma pakid hiljem kätte. Jõuluvana oli lahke ja kõik said mitu korda tema ees laulmas ja luuletusi lugemas käia.
Minu mäluga on vist midagi lahti, sest tavaliselt on mul kolm kindlat jõululuuletust, mida kasutan juba lapsest saati, ja ma ei pea neid enne taadi tulekut üle kordama. Seekord lugesin “Piparkoogipiiga” viperusteta ette, aga teises luuletuses ajasin viimase salmi sassi ja kolmandast luuletusest ei tulnud meelde isegi mitte algus! Õnneks on kõik ülejäänud pereliikmed minust oluliselt paremad lauljad ja nii sain viimase paki kätte dirigeerimise eest, mis lauljaid loodetavasti liiga palju ei seganud.
Pärast seda, kui olime Imre ema teisele üritusele ära viinud, veetsime veel natuke aega Kaidi juures ning kell üksteist läksime laiali. Imrel oli veel rohkesti samme puudu ja kuna pärast nii suurt söömist on nagunii kasulik kõndida, siis läksime kahekesi jalutama. Oli täitsa ilus mahe sügisilm ja minul tuli 13000 sammu ööpäevaga jälle ilusti täis.
Täiesti ootamatult, kuna pole viimastel päevadel enne kuut hommikul kordagi magama jäänud, olin kella ühe paiku reaalselt unine ja vedasin end poole kaheks voodisse. Äpp näitab, et 1.40 juba magasin! Ülemõtlemise ning vähkremisega hakkasin tegelema alles kell kaheksa hommikul ärgates. Pool üheks otsustasin, et ma nagunii enam magama ei jää, pole mõtet neid silmi kinni sundida, 6 tundi ja 14 minutit und pole minu puhul üldse vähe tegelikult.
Täna on mul täiesti vaba päev! Mingis teises dimensioonis peaks aga olema täis tööpäev “Jõulutunnelis”… Ma reaalselt hoidun praegu tööle mõtlemisest ja ei vaata isegi telekast midagi peale jõulufilmide. Imre läheb oma emaga surnuaedadesse, lapsed läksid magama alles üsna hommikul ja ilmselt ärkavad alles siis, kui Imre juba tagasi. Koristada on üsna vähe, ainult potid-pannid vaja ära pesta.
Jube palju on sorteerimata ja viimistlemata pilte oma isiklikus arvutis ja ma lihtsalt pean midagi sealt ära tegema, sest arvuti hakkab reaalselt täis saama, aga see tundub nii sarnane tööga ja kahjuks praegu veel väga vastumeelne.
Häid pühi!
