Pärnu ja 2 PAARI käivad minu kui pokkerimängija jaoks kokku. Me ei ole käinud seal pokkerit mängimas sugugi iga kord, kui Pärnusse oleme sattunud, aga nii korra kahe aasta tagant vast ikka.
Hea on olnud teada, et selline pokkeriga vürtsitatud võimalus toredas seltskonnas aega veeta on suvepealinnas olemas! Nüüd siis saime näoraamatust teada, et sel nädalavahetusel toimuvad viimased turniirid ja baar paneb uksed kinni. Leidsime, et meie jaoks olulisele kohale tuleb austust avaldada vähemalt osalemisega ühel viimastest turniiridest ja reedene (mitte päris viimane, kus nad ilmselt kõik koos lihtsalt nutavad) tundus kõige sobivam ka meie oma plaanidesse.
Eelkõige Reginat ja Gerti, aga ka mitmeid teisi mängijaid (näiteks aastatetaguses embuses olevat Priitu ja teisel pildil kaamerasse naeratavat Olavit), kellega kohtusime juba oma esimesel 2 PAARI turniiril, või aastate jooksul mõnel muul, oli väga tore näha ja tundus, et neil meid ka. Veetsime mõnusa õhtu, kuigi ma ise kukkusin ühena esimestest turniiril välja. Samas andis see mulle võimaluse Regiga natuke rohkem lobiseda ja vahepeal hotellis puhkamas käia. Imre päästis perekonna pokkeri mõttes täielikku häbisse sattumisest ja võitles karmis konkurentsis välja 7. koha, mille eest sai auhinnaks pudeli mingit jooki ja mis mälestuseks veel olulisem: 2 PAARI viinapitsi.
Kuna ma praegu natuke hoidun pildistamisest, mistõttu ei võtnud kaamerat Pärnusse kaasagi ning telefonipilte eriti ei armasta teha, siis pärinebki postituse pildimaterjal hoopis aastast 2012 , mil 2 PAARI meid esmakordselt külalismängijateks kutsus.
Aitäh, et olite! Loodus tühja kohta ei salli, seega kindlasti kohtume veel!