7 ühe hoobiga

Ühendatud sünnipäev ja tuletornireis – see tähendab põhimõtteliselt paradiisi!

Kõige esimesed kingitused sünnipäeval sain ma keskööl Imrelt!

Hommikusöögiks võtsime baariletilt võileivamaterjali ning praetud munad ja kui lauda valima hakkasime, siis ütles perenaine: “Kui te külma ei pelga, siis ma katsin teile laua sinna,” viidates talveaiale, kus meid ootas tõesti kenasti kaetud laud! Pleedi sees oli istuda oivaline! Pudelit me küll ei avanud, sest Imre pidi roolis olema ja mina poleks hommikusöögi kõrvale ilmselt nagunii üle poole pokaali tahtnud, aga meeleolu oli taevalik! Mul olid uued ehted ka, aga pilti ma hommikusest endast siiski teha ei lasknud.

Kuigi olime algselt plaaninud kohe pärast hommikusööki Emmaste tuletornide suunas startida, siis tegelikkuses lorutasime toas veel umbes tunnikese, mille jooksul suutsin erinevate kanalite kaudu vastu võtta umbes 100 õnnitlust!

No ja siis läks sõiduks!

Kõigepealt kuus(!) torni ja viimaks loojangul minu lemmik: Tahkuna tuletorn.

Kõik ühe päevaga ja üldse mitte kiirustades, samas ka mitte ülemäära jokutades, lihtsalt mõnusalt kulgedes. Autosõidu ajal võtsin aga pidevalt vastu õnnitlusi Facebookis ja telefonitsi.

Emmaste alumine tuletorn
Emmaste ülemine tulepaak
Süru ülemine tuletorn
Sõru alumine tuletorn
Ristna tuletorn
Kõpu tuletorn

Aga siis mingil hetkel Tahkuna juures sai järsku tänaseks küll! Natuke hakkas külm, pimedus ja taevatähed ei saabunud piisavalt kiiresti ja siis otsustasime, et on aeg minna hoopis õhtusöögile ning püüda kuu ja tähistaevaga tuletorni mõni teine kord.

Tahkuna tuletorn

Õhtusöögikohaks sai valitud meile Facebookis soovitatud Šampanjabaar ja resto Kork. Jäime väga rahule! Algul olime kahekesi ja hiljem lisanuds veel üks paarike, seega saime piisavalt tähelepanu! Imre oli roolis ja mina siis ka ei hakanud alkoholiga liialdama, piirdusin ühe džinn-toonikuga, kuhu puistasin taskust ka päeval Sõru tornide juurest nopitud kadakamarjad. Toidu ootamise ajal võtsin muidugi jälle õnnitlusi vastu!

Enne magustoitu pidin nina puuderdama ning kui tagasi tulin, siis oli Imre süüdanud koogil ka kodust kaasavõetud sünnipäevaküünla. Naljakas ja üliarmas!

Nüüd on sünnipäev läbi ja homme olen mõistagi hoopis parem ja tublim inimene – noh, ikka need tavalised lubadused uue eluaasta kohta…

Pildistamata tuletorne on mul Hiiumaal veel ainult üks ja see Hiiessaare saab homme kinni püütud, seda ma teile tõesti luban lausa avalikult, aga ülejäänud lubadused ja soovid las jäävad väiksema ringi teada!

Sünnipäevalaps Kairit Tahkuna torni juures