Sildiarhiiv: WSOP

WSOP 2012 eelvaade

Tänavune WSOP on minu jaoks paberil eelnevatega väga sarnane, samas üsna erinev. Sarnane on reisi ülesehitus – kõigepealt kohanemis- ja sisseelamisaeg neoontuledes lõõmavas Downtownis, siis Rios tiitlite pärast võitlemine ja lõpetuseks väike road-trip Kaliforniasse. Aga mille poolest siis erinev? Peamiselt seetõttu, et plaanis on küllalt palju cashi mängida. Siiamaani olen ma kõikidel WSOP reisidel kokku rahalauas mänginud ülivähe tunde, võib-olla umbes ühe ööpäeva jagu. Lihtsalt ei viitsi pärast turniiri enam maha istuda, palju mõnusam on voodis vedeleda ja pesapalli vaadata. Nüüd seevastu ootan suure huviga Rio Big-O laudu, tegevus pidi väga vilgas olema. Big-O on omaha hi-lo laiendatud versioon, kus mängijale jagatakse kätte viis taskukaarti! Kõlab väga lahe, eh? Igatahes kavatsen lühikeseks jäänud turniiriõhtutel kindlasti vahvat viiekaardimängu grindima minna.

Kui oled spetsialiseerunud omaha hi-lo peale, siis on WSOP-st ikka väga raske mööda vaadata. Praktiliselt ainuke aeg aastas, kui on võimalik lives huilotada. Järgmise kümne päeva jooksul toimub peaaegu iga päev kuskil kasiinos PLO8 turniir, uskumatu värk. Peab meeldima! Pärast WSOP-d tuleb järgmine live-huilo ilmselt alles 2013. aasta Eesti meistrivõistlustel!

Üks eesmärk on seekord veel, nimelt üritan teha uurimusretke live-tellide maailmasse. Mulle tundub, et lives on see väga alahinnatud tähtsusega valdkond. No krt, Hellmuth ei tundu fundamentaalsel tasemel väga tugev mängija, ometi võitis ta tänavu kaheteistkümnenda võru. Kuhugi peab olema koer maetud ja natuke hakkab tunduma, et ta suudab mängijaid lihtsalt ülihästi lugeda. No vot, krabasingi riiulist Joe Navarro „Read`em and reap!“ raamatu kaasa ja lihvin nüüd inimlugemisoskust. Vegasest paremat kohta selleks pole, kõige rohkem telegrafeerivad oma kätt ikkagi algajad mängijad ning turistidest teadupoolest siin puudust ei ole.

Sedapsi siis. Paar turniiri oleme juba mänginud, Golden Nuggeti “The Grand” festivalil. Horsel kukkusin kohe pärast lõunapausi ja stud huilos sain rahalähedase kogemuse. Natuke paneb kukalt kratsima, et mis mõlgub inimese peas, kui pärast üheksatunnist mängu otsustab ta pool stäkist kolmpanustatud pangas X-X-5 ja X-X-8 vastu 2-T-2 käega sisse ajada. Aga sumistas kenasti kaks paari kokku, wtg.

Täna Golden Nuggetis limit omaha huilo, homme Wynnis plo8. Esimene võrujaht plaanis teisipäeval, $1500 plo8. Olen sellel turniiril juba kaks korda rahadesse tulnud, 2006 jõudsin finaallauale päris lähedale (20. koht). Äkki seekord tuleb ära!

Tallinn – Helsingi – Chicago – Las Vegas

Kui palju aega kulub punktist A punkti B jõudmiseks. Aruanne:

Taksoga sadamasse – 30 minutit
Kiirlaevaga Soome  – 90 minutit
Imre õe ja õetütre sünnipäeva tähistamine  – 6 tundi
Ööbimine Imre ema juures – 8 tundi
Metroo + bussiga lennujaama – 1 tund
Helsingi – Chicago lend – 9 tundi
Hängimine Chicago lennujaamas (muuhulgas väike rongisõit ühest terminaalist teise) – 6 tundi
Chicago – Las Vegas lend – 4 tundi
Ja juba jõudsimegi WSOP linna kohale!

Aga kas te ka teate, mitmendat korda me WSOP-l oleme?

SEITSMENDAT (kui kuskil viga sisse ei teinud arvutustes)!
Aga miks üldse, miks see nii oluline on?
Lühidalt on need maailmameistrivõistlused!
Lugesin lennukis Ian Taylor’i ja Matthew Hilger’i „Pokkeripsühholoogiat“ ning nende soovitusel (eestikeelne versioon lk. 223) mõtisklesin selle üle, miks ma üldse pokkerit mängin.
Lisaks rahateenimisele toovad nemad võimalike põhjustena välja:
a)    Meelelahutus
b)    Hasart
c)    Suhtlemine
d)    Enese proovilepanek
Nende sõnul pole teistel eesmärkidel mängimine küll ei keelatud ega vale, kuid oluline on seda ise teada: „Kui mängid pokkerit mingil muul kui raha teenimise eesmärgil, ole enda vastu aus ja tunnista seda endale.“
Olen enda, kui pokkerimängija, juba mõnda aega liigitanud harrastajaks, kuid päris nii otsest küsimust, et miks ma üldse mängin, polnudki vist esitanud.

Samas pole mul viimasel ajal olnud kuigi palju aega ja tahtmist pokkerit mängida ja see paus täitsa meeldib mulle tegelikult.

Nüüd siis mõtlesin ja olin aus: live-pokkerit pole ma kunagi suutnud raha teenimise eesmärgil mängida – minu jaoks on see suhtlemine ning meelelahutus,  kus muuhulgas on tore võita ja kaotamine võib teinekord kurvaks või tigedaks teha, kuid asi pole ikkagi raha kaotamises, vaid löögis mu egole.
Iga-aastase WSOP eesmärk on aga veel hoopis omamoodi teema – see, et eesmärk pole raha teenime,  muidugi kohe on selge ja bankroll management’i järgi ei tohiks ma WSOP-st veel mitte isegi unistada, ka suhtlemine on nendel turniiridel väheoluline (ainus koht, kus mängin prillid peas, klapid kõrvas ning räägin ainult siis, kui midagi otse küsitakse), meelelahutuseks on panused  liiga suured (mitte raha ise, aga rahadesse/auhinnalisele kohale jõudmine ja WSOP bracelet!!!!)

Taylori ja Hilgeri määratluse järgi saame seega põhjuseks enese proovilepaneku.

Olgu see siis pealegi põhjuseks ning võru tagajärjeks, soovige mulle edu!

Täna aga lähen suhtlema ja plaanis on harjutada inimeste jälgimist. Võtame Imrega soojenduseks ette $200 HORSE turniiri Golden Nugget’is.

 

Kevad läbi, algas suvi!

Tere lugejad! Oleme oma blogi viimasel ajal veidi unarusse jätnud (eriti Imre), aga WSOP puhul pöördume siia kenasti tagasi ja räägime teile võimalikult tihti, kuidas meil läheb.

Kevad oli veidi närviline, sest tuli harjuda erinevate uute rütmidega. Märtsist hakkasin tööle PokerStarsi heaks ning selge see, et mistahes päris uue töö alustamine on küll põnev, aga vähemalt esimestel kuudel ka harjumatu ning keeruline, laste  kooliaasta lõpp veel pealekauba.

Aastatega on me perel omamoodi traditsiooniks saanud, et kohe peale viimast koolipäeva sõidame lastega Eestist ära. Tihti on see olnud seotud mõne pokkeriturniiriga, mistõttu oleme kaasa võtnud lisalapsehoidjad selleks ajaks, kui ise pokkerilauas möllame, aga seekord läksime ainult oma perega ja pokkerit ei seganud asjasse üldse. Ja hästi tegime!

Tallinn-Brindisi otselend ning eesmärk tutvuda  ühe pisikese osaga Itaaliast, Apuuliga, mis paikneb seal täpselt saapa konstas. Imre planeeris kogu reisi, kõik päevad käisime kuskil ringi ja õhtul vaatasime jalgpalli. Lühidalt oli võrratu reis ja pilte näeb minu Facebookist. Neile, kes ei salli inimmasse, soovitan soojalt minna Apuuliasse just juuni alguses, kui hooaeg pole veel päriselt alanud, kuid meie jaoks on juba piisavalt soe.  Näiteks esimeses hotellis olime kahel päeval suure välibasseini ääres täiesti privaatselt vaid oma perega, sooja 30 kraadi ja päikseline.

Apuulia „MUST SEE“:

  1. Trullid (Alberobello)
  2. Fasano Zoosafari
  3. Grotta de Castellano – võimsad maa-alused koopad, võiks lausa öelda, et maa-alused kanjonid
  4. Matera – Sasso linnaosa
  5. Rannik  – igal kilomeetril erinev rannaäär – mannast peenema valge liivaga kaetust soolauuristustega kaljunukkideni.

Pärast Itaaliat hüppasime Eestist läbi, pidasime ära Itaalas alustatud Aneti üheksanda sünnipäeva ning pakkisime asjad ümber.

Kõige viimaks kustutasime oma suurelt tahvlilt kõik kohustused ja meeldetuletused maha ning kirjutasime sinna vaid tähtsaima:

 Algas teekond Las Vegase suunas!

WBCOOP on tulekul

Käesolevaga üritan välja teenida osalemisõigust PokerStarsi blogijate online-festivalile WBCOOP 2012. Osalemistingimusi on eelnevate aastatega võrreldes oluliselt muudetud ja aega registreerumiseks suhteliselt napilt. Nagu ma aru saan, siis 21. veebruariks peab olema megapikk postitus (500-sõnaline!) tehtud ja nõuetekohaselt registreeritud.

500 sõna pole minusuguse lobamaka jaoks liiga suur probleem, aga lugejate peale need inimesed, kes selle nõude välja mõtlesid, küll ei mõtle! Või siis polegi tähtis, et keegi seda loeks? Minu arust loevad üle 10-realise postituse tänapäeval läbi vaid lähemad sõbrad ja armunud. Erandiks on ehk väga hästi või väga huvitaval teemal tehtud kirjutised. Huvitav, kas antud hetkel ekraani täitev postitus võiks ühena neist kvalifitseeruda?

Igatahes loodan, et osalemisaktiivsus on eeltoodud nõuet arvestades suhteliselt väike ning nopin hunniku rahakohti ning paar võitu juba kõrvalturniiridelt. See ning põhiturniiri võit kindlustaks mulle ilmselgelt blogijate arvestuses peavõidu ehk 5000$, millest 3000$ kasutaksin suhteliselt “igavalt” ehk WSOP sissemaksudeks ning ülejäänu kuluks WSOP-ga kaasneva reisi peale.

Eelnevatel aastatel olen blogijate turniiridelt saanud veidi raha ning  i-podi, mille paraku suutsin mingil hetkel ära kaotada. Selge see, et loodan sellelgi aastal hästi esineda! Seda enam, et kui varem oli tegemist üksikute turniiridega, siis seekord on plaanis lausa 31. turniiri. Paraku – paraku on küll üks väga oluline takistus kõigile Eesti mängijatele – nimelt toimuvad osaliselt kattuval ajal ka Pokkeri Eesti Meistrivõistlused ning seega saab neid WBCOOP turniire täies mahus mängida vaid festivali esimesel poolel.

Eile uurisin veidi lennupileteid Ameerikasse ka juba. Plaanime minna kohe pärast Netu sünnipäeva, mis on 16. juunil. Nii oleme alati teinud ja jätkaks seda traditsiooni hea meelega. Kuidagi aga ei suuda lõplikult ära otsustada, et mis päeval ja mis linna kaudu seekord Las Vegasesse minna. Ei saa salata, et San Francisco tõmbab kui magnetiga ja muuhulgas oleks tore ka Liinaga kohtuda, kuid samas on nii palju kohti suurel Ameerikal veel täitsa külastamata.

Linnad ise tegelikult mind nii väga ei huvitagi, aga linnast linna autosõit Imrega on tõeline nauding. Oma aeg ja vabadus, hingematvad looduspildid, rahvuspargid, lõputud joshua-väljad ja äravahetamiseni sarnased “odavad räpased motellid kiirteede ääres” (nagu me neid Imrega hellitavalt kutsume), mis on kõik tõesti üsna ühesugused, aga tegelikult üldsegi mtte räpased,vaid lihtsalt tagasihoidliku sisustusega ja üsna hääleka konditsioneeriga. Reeglina kuulub nende motellide juurde isegi väike välibassein ning täitsa talutava hinnaga, aga suhteliselt talumatu kvaliteediga internetiühendus ja tagasihoidlik hommikuamps kohviga. Ma tahan seda kõike jälle saada! Seda iga-aastast energiasüsti ning WSOP siginat-saginat täpiks i-le!

Enne Ameerikasse minekut on alati suur soov käia kõrbes või veelkord Suures Kanjonis. Paraku on muidugi nii, et kui oled Las Vegasesse jõudnud ja sealsete temperatuuridega taastutvunud, siis kõrbekuumus enam nii ahvatlev ei tundu ja pigem otsid varjulist rohelist metsatukka. Seekord annan endale juba ette aru, et Surmaorg langeb plaanidest kiiresti välja, kuigi hetkel on veel olemas.

Eelmisel aastal jäi teostamata plaan külastada Universal Studio teemaparki, äkki teeme siis selle seekord teoks. Disneyworld jääb selleks reisiks, millele kunagi lapsed kaasa võtame, miskipärast sinna mind nii väga ei tõmba. Las Vegas ise on minu jaoks piisav täiskasvanute-Disneyland.

Loodetavasti on Vegases meiega samaaegselt veel teisigi eestlasi, sest kuigi üksikud, on koosveedetud õhtud olnud alati väga meeleolukad. Mingil hetkel ilmselt lihtsalt tahad juba sealse üldise kerge ja pealiskaudse suhtlemise kõrvale ka keerulisemaid iroonilisi nalju ning eesti keelt kuulda. Vähemalt hetkel Kanadas elaval nais-Klambril on suur soov meiega samal ajal Vegast külastada ja ma väga loodan, et ta saab ka meespoole nõusse ning rahlised vahendid seda võimaldavad, sest seda kohtumist ootan kohe kindlasti!

Seega siis lühidat WCOOP kotti ja Las Vegasesse!

WSOP 2011 – $1500 PLO hi-lo ja $1000 nlh

Vaja vana võlg kustutada ja WSOP turnadest väike järelvaade teha. Natuke ju ikka pokkeriblog ka.

$1500 PLO8

Nagu arvata võis, oli huilo üsna hea väärtusega turniir. Mängutase kõikus seinast seina, nagu napsunina Tallink Expressi koridoris tormisel merel. Keskmine mängija oli siiski suhteliselt soliidne, aga sekka nägi ka väga kummalisi käike. Näituseks istub kuuekümnendates sogega papi teise taseme keskel lauda maha, äsab väikselt blindilt tummise kolmpanuse ning avab riveril 2-4-8-J, mis loomulikult on vastase preemiumi vastu välja imenud. Ok, huilos jooksevad käed enne floppi väga väikeste erinevustega, seesinane 2-4-8-J on A-2-6-K vastu ainult 40-60, aga kehva mängitavuse tõttu on positsioonita ikkagi suitsidaalne hakata sellise koordineerimata käega lihtsalt lahmima. Mõni aeg hiljem tegi sama tegelane avatõste 250 ning foldis, jättes taha 325 chippi…

Keskmiselt mängiti siiski enam-vähem, samas jooksis aeg-ajalt ka pealtnäha adekvaatne mängija päris kokku. Üks noor ja alati erkvärvilise lipsuga asiaadist nooruk, kes hiljem ka minu välja lõi, maksis sügavas faasis teise suure stäki vastu A-4-5-K lauaga kinni 4-bet all-ini. Vastane avas mõistagi 2-3 “ratta” ja küsis: “Do you have any redraws?”, mille peale nooruk keeras lahti A-3-6-X. What? Riveri 2 tõmbas rattamehele koti pähe ja asiaat võttis hiigelsuurest pangast kolm neljandikku. On your bike…

Minu turniir algas väga hästi, natuke skillisin, natuke lakkisin ja sain stäki kiirelt üles. Siis progress pidurdus ning teise päeva jõudsin alla keskmise stäkiga, nagu ikka. Istusin ilusti rahadesse ja pärast sain vist 3 korda freeroliida stäki duubeldamise peale, aga alati vastane sumistas miski hädaabi-low vms. kokku. Siis tegin riveril nutsi vastu suht suure blufi ning kängusin kokku. Tulemuseks siis 75. koht ja $3167.

Igatahes turniir oli väga põnev, tundsin ennast tubli ja tugevana. PLO huilo köidabki hetkel kõigist mängudest kõige rohkem ning ilmselt hakkangi just seda netis mängima. Vähemasti WSOP statistikale tuginedes võib huilol isegi perspektiivi olla – $1500 plo8 oli pikalt kõige populaarsem formaat pärast no-limit holdemit ning ka cashilaudades käis plo8-s ja big-Os (5-kaardiga huilo) vilgas tegevus. Põnev mäng, proovin selles õpipoisist meistriks saada.

$1000 nlh

Nagu foorumiski kirjutasin, mängisin turniiri alguses enda jaoks ebatüüpilist lahtist mängu. Selline Mini-Janar, askeldasin kõige ja kõigiga. Tšuikad olid hästi paigas, tundsin ja tunnetasin sigahästi, mis vastased teevad ning mis käiku minult ootavad ja mõistagi toimisin vastupidiselt. Näide:

25/50, efektiivne stäkk ca 3000; tõstan keskelt 63s 125 ja saan ühe calli. Flop A-4-4. Panustan 200, vastane tõstab 600, mina maksan. Turn J, check-check. River 7, betin 650, vastane instafoldib. Ilma positsioonita “hõljumine” on üldjuhul raha peale vihaste mängurite teema, aga antud käes tundus olevat õigustatud. Ma ei näe vastase kätevalimis kombinatsiooni, millega ta flopist väärtustõstet teha saaks. Valdav enamus mängijatest callib sellise lauaga nii nelja, kui ässaga. Kas AT pöörab siin ennast blufiks, proovides väikse ületõstega selgeks saada, kus ta on? Pigem mitte. Tal on positsioon ja võimalus vaadata, mis ma turnil teen.
OK, kui ma olen nii kindel, et vastane on bluffimas, siis miks ma ei tõsta kohe flopist üle? Peamiselt sellepärast, et callida on odavam, heh. Minu call näitab nii palju tugevust, et vastasel on ülimalt keeruline turnil teist kuuli tulistada. Ma olen nõus kuiva lauaga, ilma positsioonita, callides panema mängu 20% efektiivsest stäkist. Väga tugev liin. Nüüd kui vastane turnil checkib, on see sulaselge roheline tuli riveril pank väikse panusega maha võtta. Tähtis on ka see, et vastasel on väga keeruline minust “mööda” tõmmata. Kui K-J saab turnil pihta, siis on tal riveril ikkagi ülimalt raske minu panus kinni maksta. Peamiselt riskin keskmisele paarile kaheaudise andmisega, mis on väga ebatõenäoline tulema. Paneme veelkord pusle kokku:

1) Vastase flopitõste on ebaloogiline.
2) Minu call näitab suurt tugevust.
3) Kuna mina olen näiliselt väga tugev ja blufiga jätkamine paneks löögi alla üle poole vastase stäkist, on teise kuuli tulistamine väga ebatõenäoline.
4) Kui vastane ikkagi panustab, siis ilmselt on tal tugev käsi (AK, AQ, 45s) ning ma võin suhteliselt rahuliku südamega foldida ning ei kaota rohkem mängumärke. Pane tähele, kohe flopist ületõstmisega kaotan tugeva käe vastu palju rohkem raha.
5) Kui vastane turnil checkib, siis on ta tõenäoliselt teinud flopis “õhuga” rünnaku pangale, turnil blufist loobunud ning pank on riveril minu.

Struktuurist lähtuvalt otsustasin esimesel tasemel ka vähemalt 3-4 kolmpanust teha. Haa, üldjuhul ei tee ma keskmise turniiri jooksul nii palju ületõsteid kokku 🙂 Loogika seisneb selles, et esimesel tasemel mängime me 120bb-d sügavalt, teisel 60bb-d, kolmandal 30bb-d. Kui ma suudan esimese kahe tasemega, kus avatõstmine ja kolmpanustamine stäkiga võrreldes “odav”, luua reipa mängija imago, siis kolmandal tasemel ainult kvaliteetkätega 3-bettides on hea võimalus saada kogu stäki peale actionit. Ei midagi uut siin päikse all, imago loomine ja hilisem ärakasutamine on pokkeri aabitsatõde, lihtsalt mina mängin üldiselt rohkem passiivset smallballi ja üritan hoida pangad enne floppi väiksena. Aga $1000 WSOP nlh turna struktuur sobib uskumatult hästi imagokujundate mänguplaaniga. Soovitan ka solid liini hoidjatele.

Esimese päeva lõpus tegin natuke rumala käigu, kui 3-bet sidusin ennast varajaselt positsioonilt tõstnud naismängija vastu kuute paariga ära. Ta oli paar korda varemgi väikse stäkiga raise/foldinud ning nägin mõningast fold equitit, aga sellegipoolest polnud seal vaja torkima minna. Näitas TT, mis pidas vastu ning olingi pool stäkki tuulde lasknud.
Alustasin teist päeva mikrostäkiga. Aga see-eest tulikuuma hiiteriga. Päeva kolmandas jaotuses piilun utg+1 esimest kaarti, mis on äss ning mõistagi äsan oma 7bb-d. sisse. Kohe järgmine vend ütleb: “Call!”. Ülejärgmine niheleb natuke ja kostab samuti: “I call.” Hmmm, seal ässa kõrval võiks midagi head olla… Flop tuleb 8-8-K, esimene mees checkib, teine lükkab all-in, esimene foldib. Pööran siis lehed lahti ja oppaaa – aces it is! Vastane on AQga peaaegu drawing dead. Esimene callija viskas ka väidetavalt AQ maha. No ja siis põrutasin raketina üles, kas olin ees või taga, ikka lükati riveril kuhi minu ette.

Bruce Willis Pulp Fiction

Click here to getImages &
Bruce Willis Pulp Fiction PicturesPictures

“I`ll tell you, how does it feel to kill a man. Not bad, not bad at all.” 

Uskumatu fiiling on mängida, kui mehi langeb su käe all kui kärbseid, soosikud peavad, flipid tulevad koju ja tagaajajad jõuavad hiljemalt riveriks ette. Õhtu hämardudes hoog kahjuks rauges ning kolmandat päeva alustasin 23bb stäkiga.

Viimane käsi oli üsna cooler. 5k/10k, avan 22k AcJc ja suur blind callib. Flop Qs Js 5h, check-check. Turn Ah, checkib, panen 26k, tema tõstab 67k peale. Callin. Tegelikult on see selge viga. Ma tean, et ei saa siit käest enam minema, laud on tõmbeid täis ning seljataga 60% panga suurune panus. Get it in. River 2h ja vastane paneb sisse. No ei saa enam foldida ju dämit. Jube loll seis. Ma olen kindel, et ta ei blufi, aga foldida ka ei saa, sest tal võib olla QJ, aeg-ajalt mõni mööda läinud tõmme, A5s…oeh. 55,AQs-AJs,A5s,QJs,AQo-AJo,QJo valimi vastu olen 45/55. Tulemuseks siis 40. koht (alustas müstilised 4576 mängijat!) ning $13 137 raha, millest siis onu Sam võttis 30% endale. Tuleb küll tunnistada, et ajad on läinud paremaks, sest maksu võeti ainult kasumi ehk $12 137 pealt, osalemistasu lahutati maha. 2007. aastal tuli maksta kogu krempli pealt.

Selleks korraks siis WSOP läbi. Suurtel turnadel 2 cashi neljast katsest ja nlh-s ikka sigasügav jooks, polegi ju paha. Aga nagu me teame, siis turniiripokkeris on vaja minna päris tippu välja, et korralikku kasumit näidata. Kuuekohaline võidudumma jäi sellelgi tripil rikkumata, aga krt, küll ma selle müüri peagi kildudeks löön. Kuvalda on kuum ja biitseps punnis. Tallinnas näeme, rsk!