Selle aasta esimesed turniirid Vegases

Minu elu esimene Seniors Event The Venetian kasiinos läks väga valesti ja ega mul polegi tahtmist sellest kuigi pikalt kirjutada.

Kõigepealt istusin ma lauda ning mul reaalselt lihtsalt hakkasid käed värisema. Oma ATH rohu olin unustanud võtta, kuigi ega ma ei tea, kas see selle imeliku ärevuse vastu oleks üldse aidanud. Kuni ma otseselt mängus polnud, oli asi veel talutav, aga kui paremad mängukäed tulid ja ma nuppe lugema hakkasin, siis segas see värin ikka päris hullusti. Esimeses lauas oli mäng ise siiski kontrolli all ja suurendasin algstäki 40 000 üsna kiirelt 51 000 peale.

Lauavahetus mõjus aga väga halvasti! Kõigepealt ei saanud ma üldse aru, kes mu selles lauas võiks kuidagi lihtsam vastane olla. Ainult üks naine andis pideva preflop limpimise ja ületõstete callimisega ning seejärel enamasti flopist loobumisega miskit lootust… Aga siis kukkus ta järsku kolmikuid hittima ja mina olin paraku üks neist, kes ühe tema kolmest üsna järjest flopatud kolmikust (kahe paariga) välja maksis. Mänguliselt olin seal lauas üldse kuidagi mõtetega hajevil ja liimist lahti, aga ka kaart väga ei toetanud, stäkk sulas, enesekindlus aina kahanes ning viimaks tegin juba ise konkreetselt kaheldavaid otsuseid.

Lubasin endale siiski teise sisseostu, aga see katse oli paraku veel õnnetum. Kolmandat korda ma sellele turniirile enam ei läinud.

Samas pean teile rääkima The Venetian uuest pokkeritoast, sest ega sealt lihtsalt ei tahagi lahkuda.

Näiteks on seal mängijatele iseteenindusega tasuta kohvi ja karastusjookide nurk, mille kõrval ka paar lauda ja toolid.

Naljakas on see, et kuigi endale saab ise joogi tasuta võtta, siis vähemalt 3 mängijat igast mu lauast lasi endale ettekandjal siiski kohvi tipi eest lauda tuua.

Igal mängijal on oma joogitopsi hoidja all 2 erinevat USB pesa, et telefoni vm. laadida. Need on valgustatud ka, et oleks võimalik neid kergemini üles leida.

Eraldi WC on kohe pokkeriruumi tagaosas ning töötajad on meeldivad, diilerid kiired ja pädevad. Noh, vähemalt need, kes minu NLH laudadesse sattusid.

Imre mängis minu väljakukkumise ajal Big O turniiri ja tal oli kenake stäkk, seega läksin pärast mõningast puhkust ja ringihulkumist veel 250 dollari eest õhtusele Bounty turniirile. Seal lauas oli juba tegelikult üsna hea olemine ja käed ka ei värisenud. Paraku ei saanud ma siiski ka sealt ei ühtki dollarit pea- aga muud auhinnaraha.

Edasi siis veetsin aega Venetianis ja hästi natukene kuumas õues jalutades ning pokkeritoa jooginurgas raamatut lugedes. Kuni Imre veidi enne südaööd rahadesse jõudis ning žetoonid järgmiseks mängupäevaks kotti pakkis.

Imre päästis seega avaturniiridel Leiboldid absoluutsest häbist ära ja sai oma Big O turniiril teisel päeval 12. koha, mille eest anti lohutuseks ca 1300$. Seejärel mängis ta natuke rahalauas ja võlus sealtki mikroskoopilise plussi välja.

Mina seevastu lasin täna kaks bulletit Orelansi 400$ turniiril ja kuigi viimases lauas oli megalõbus ning paar ülemängimise võimalust pakkuvat vastast täitsa olemas, siis käsi AK, mille callisid maha AT ja QQ, osutus flopist 4KT lubatud triple-upi asemel turni potsatanud Q tõttu hoopis minu viimaseks ja nii pidin +500 mängija hulgas umbes 150. kohaga leppima. Liinal läks oluliselt paremini, tema jõudis rahadesse.

Homse päeva puhkame pokkerist ja siis ülehomme lähme elama ja mängima downtowni.