Panin jõulud suvepuhkusele ehk koristasin jõulukaunistused kokku ning Imre tõstis need kõrgele kappi ära. Kuusk aga jäi tuppa, sest ta ei aja peaaegu üldse okkaid ning sobib minu töö- ja puhkenurka lausa ideaalselt.
Sel aastal oli kuusk endale ise uued ehted ka kasvatanud!
Mõned võrsed olid juba lausa üle viie sentimeetri pikad.
Lastena tegime õega Raadnal kuusevõrsetest teed. See võib-olla isegi ei maitsenud nii hästi, pigem omapäraselt, aga seda oli kuidagi põnev teha ja ta oli ilusat helerohelist värvi ka. Igatahes hakkas mul võrseid vaadates peas kummitama see tobe jõululuuletus:
Kord eesel ostis kuusepuu
ja ehtis selle ära.
Siis kutsus külla kaameli –
see loll sõi kuuse ära!
Uurisin siis internetist järele, et kuidas kuuske süüa!
Valisin välja kuusevõrsepesto retepti ja tegin peaaegu kõik nagu vaja
… ja siis lisasin liiga palju soola! See pesto oleks tegelikult võinud päris maitsev olla, kuid tegelikult oli seda ikkagi pea võimatu süüa (üldjuhul me lisame toidule soola ülivähe, seega pole me soolasusega ka väga harjunud) ja appi tuli muidugi võtta … hapukoor.
Nii sai täitsa söödava leivakatte.
Viimase pildi taustal saan eputada Imre saavutusega, sest selle õhtusöögi kahele korraldasime tema pühapäevase Optibeti The Steel Wheel PLO Hi-Lo $109 võidu tähistamiseks.
