Ongi juba aeg koju tagasi pöörduda. 3 päeva Barcelonas möödus imekiiresti. Unibet Opnist pole minul midagi kirjutada, ma praktiliselt ei näinudki seda. Õnneks eile öösel saime Papa ning Runnari rahadesse jõudmisi (esimene cashis põhiturniiril, teine jõudis lausa kahel kõrvalturniiril finaallauda ning suutis ühe neist ka võita) natukenegi tähistada. Jõime tänu asjaolude kokkulangemisele (läksime Klambri käest kasiinost oma lennupileteid ära tooma, Papa oli just veidi enne seda põhiturniiri lõpetanud, Runnar kukkus PLO-lt meie silme all, Katri vajas rahalauast puhkust) kuuekesi (mina, Imre, Runnar, Kerttu, Sten ning Katri) kasiino lähedal veidi rummi ja veini.
Aga Barcelona on huvitav linn! Just linn linnaruumina koos oma majade, randade, väljakute ja parkidega. Kõikjal kohtad midagi erilist, midagi sellist, millel pilk iseenesest pikemalt peatub.
Lapsed linnapildis
Barcelona - Sagrada Familia
Sagrada Familia. Ei hakka seda siin ei pealiskaudselt ega üksikasjalikult kirjeldama, seda peab nägema! Õnneks suutsin kogu ülejäänud perele selgeks teha, et meil on hädavajalik sellesse tellingutesse mässitud hoonesse sisenemiseks moodustunud ja 40 minutit vältav järjekord ära seista. Isegi sabas ootamisest trossi tõmbunud lapsed vaatasid hoonet seestpoolt ning selle sünnifassaadi “suu ammuli”!
Mis mind vaimustab on hispaanlaste tublidus nii palju aastaid pärast Gaudi enda surma tema plaanid tasahaaval (kohati korjanduste kaudu ja puhtalt heategevuslikult) teoks teha ning muudkui edasi ehitada. Loodame, et järgmiseks korraks, kui me sinnakanti taas satume, on hoone juba veelgi ilusam ning saame ka tornidesse sisse minna.
Kevadiselt krapsakas paabulind
Loomaaed. Mõnusalt väike loomaaed on kaunilt kujundatud ning enamus loomi on inimestele nähtavad ilma segavate trellideta. Esimest korda elus nägime flamingosid pesadel haudumas ning osa poegi oli juba ka koorunud. Kirglikke kevadisi paabulinde oli täis terve territoorium ning värviliste sabalehvikute tants lummas meid kõiki. Lõvid võtsid kuuekesi päikest ning tiiger tiirutas oma alal äärmiselt majesteetlikult, kusjuures hullvapper pardiema ujutas tiigri “puuri” eralduskraavis oma seitset tibukest!
flamingod
Park Güell. Täna tuli päike välja ja ilm oli pargikülastuseks tegelikult lausa liiga soe (seda enam, et keskmine laps oli eelmise päeva loomaaiakülastusel suutnud endale üsna kõrge palaviku kasvatada). See küll muidugi ei seganud pargil olemast äärmiselt huvitav ning eriilmeline, kuid raskendas oluliselt selle kõige nautimist. Mosaiigid, puud-põõsad, tornid, kivivõlvid, muusikud, kunstimüük – väga mitmekülgselt nauditav tegelikult! (Pilt tuleb veidi hiljem!)
——————————————————–
Kokkuvõtvalt oli tore reis ning on üsna ebatõenäoline, et me siia uuesti ei tule! Põhjust tagasi külla tulla jagub ning loodetavasti saab see ühel päeval jälle teoks kah!