Käisin 17. jaanuaril konverentsil “Naiste hääl 2026”.
Soovitan soojalt naistel see oma järgmise aasta plaani võtta! Sain palju inspiratsiooni, tundsin ühtekuuluvust ja tunnetasin väge. Naiste hääl oli võimas ja valju! Suurenes soov luua, investeerida, üksteist märgata ja toetada, lausa lennata! Vaja oleks ehk endal ainult hästi natuke rohkem julgust ja pealehakkamist.
Sellest megapositiivsest konverentsist jäi muude asjade seas aga pähe kummitama ka selline minu poolt ümberüldistatud küsimus: “Meil siin, saalisviibijatel, on tegelikult kõik hästi, aga kuidas kaitsta nende naiste õigusi, kes on päriselt “nähtamatud”, jõuetud ja ei näe oma olukorrast mingit väljapääsu?”
Samal õhtul peatusin “depressiivse Eesti väikelinna” majutusasutuses, kus olid selgelt liiga õhukesed vaheseinad, mistõttu kuulsin kõrvaltoa ärritunud ja kohati meeleheitel vestlusest pea iga sõna. Peatumata pikemalt, aga avamaks siiski masendavat tausta, lehvis kõrvaltoas peatunud paari suhtes punaseid lippe (halvad suhted endiste partneritega, keerulised suhted lastega ja selge omavaheline petmislugu) liigagi palju juba enne naispoole vaikset meeleheitel küsimust: “Aga kui me jätkame koos, palun ütle mulle, kas Sa oled vägivaldne (eelmine partner oli seda olnud)?” Ootasin meespoole ehmatust ja isegi pahameelt sellise küsimuse üle, aga vastus tuli väga rahulikult: “No võib-olla mõnikord, kui Sa mind väga närvi ajad või magada ei lase.”
Ma pidin oma voodist välja kukkuma! Ma oleks tahtnud läbi seina karjuda: “RUN, Baby, RUN!” Kuna varasema vestluse jooksul oli naine korduvalt ähvardanud kohe ära minna, siis ootasin, et nüüd käib see uks kiirelt lahti ja pauguga kinni ning õues käivitatakse auto, aga … nemad rääkisid millestki edasi…
Ma enam ei kuulanud, panin ruttu riidesse ja põgenesin. Minu jaoks oli piir ületatud, vajasin õhku! Läksin välja ja sammusin tagasi Imre juurde tema sõbra sünnipäevale, kust olin tunnike varem väga suurt väsimust tundes hotelli magama läinud. Suhtlesin teiste pidulistega, tantsisime Imrega ja meil oli kõik kenasti.
…aga mu pea tegeleb selle päeva ja ööga … naiste valju ja vaikse hääle teemaga edasi.
